← Eesti

3-09-2730/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2730 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – I. F. M. Kohtuistungi toimumise aeg
  3. jaanuaril
  4. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni eelnimetatud isiku väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
  5. märtsini
  6. a (k.a). Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. 21.11.2009 peeti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt Pärnu maakonnas Valga-Uulu mnt 101 km kinni Afganistani Islamivabariigi kodanik I. F. M. (sünd. xx.xx.xxxx). Isik väitis kinnipidamisel, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik, kuid isikut tõendavat dokumenti tal ei olnud. Isik tuvastati tema enda ütluste alusel.
  8. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, mistõttu taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba I. F. M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse.
  9. Tallinna Halduskohus andis 23.11.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-2730 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa I. F. M.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tallinna Halduskohtu 21.01.2010, 18.03.2010, 18.05.2010, 14.07.2010 ja 09.09.2010 ning 10.11.2010 kohtumäärustega pikendati I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega.
  10. 05.01.2011 saabus Tallinna Halduskohtule järjekordne Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu (VSS) §-le
  11. Tallinna Halduskohtu
  12. jaanuari
  13. a kohtumäärusega võttis kohus Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) taotluse menetlusse ning määras kohtuistungi aja. POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TAOTLUS
  14. I. F. M. väitis kinnipidamisel, et on Afganistani Islamivabariigi kodanik. I. F. M.´il puudus isikut tõendav dokument ning ta tuvastati tema enda ütluste alusel. Isiku sõnade kohaselt omab ta elukohta Afganistanis, Xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx provintsis xxxxx xxxxx. Lääne Piirivalvepiirkonna poolt alustatud väärteoasjas nr 17.31/09/502 on tuvastatud, et 21.11.2009 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud I. F. M.´il esitada Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seadusliku alusena viisaga või elamisloaga kehtivat reisidokumenti, millega ta pani toime välismaalasena seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise, rikkudes sellega välismaalaste seaduse § 51 lg
  15. Varasemad karistused Eestis I. F. M.´il karistusregistri andmetel puuduvad.
  16. I. F. M. avaldas väljasaatmiskeskuses viibimise ajal soovi taotleda Eestis varjupaika, mille Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pagulaste osakond 07.12.2009 menetlusse võttis. 16.08.2010 tehti I. F. M.´ile teatavaks 17.06.2010 varjupaiga andmisest keelduv otsus, mille isik kaebas Tallinna Halduskohtusse edasi. Tulenevalt VRKS § 42 lg 2 ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Kuna Tallinna Halduskohus ei ole veel I. F. M.´i kaebuse osas otsust teinud, puudub PPA-l võimalus jätkata isiku väljasaatmismenetlusega. Tulenevalt eeltoodust, taotleb PPA I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le
  17. I. F. M.I SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS
  18. I. F. M. ei vaielnud kohtuistungil taotlusele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED
  19. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1, § 25 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 42 lg 2 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. I. F. M.´il puuduvad välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.2010 otsusega nr 7000910040-1 lükati I. F. M.´i varjupaigataotlus VRKS § 21 lg 2 alusel ning VRKS § 20 punktidele 10 ja 11 tuginedes tagasi, I. F. M.’ile keelduti elamisloa andmisest ning talle tehti VRKS § 25 lg 2 ja § 41 lg 2 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on I. F. M. vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.2010 otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-10-2127) ning kohtuotsust nimetatud asjas tehtud ei ole. 2
  20. VRKS § 33 lg 1 sätestab, et taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Seetõttu ei ole I. F. M.’i võimalik edasi saata varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusesse. Samuti ei ole I. F. M.’i võimalik Eesti Vabariigist välja saata. VRKS § 42 lg 2 sätestab, et elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. Tallinna Halduskohus ei ole I. F. M.´i kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.2010 otsusele (haldusasi nr 3-10-2127) veel kohtuotsust teinud ning kohtu infosüsteemist ei nähtu, et kohtuasi oleks jõudnud istungi pidamiseni või et menetlusosalistele oleks teatavaks tehtud kohtuotsuse kuulutamise aeg. Isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et tegemist oleks ebaproportsionaalse meetmega. Kuna I. F. M. saabus Eestisse ebaseaduslikult võib väljasaatmiskeskusest vabastamine ohustada isiku suhtes negatiivse kohtuotsuse korral tema väljasaatmist Eesti Vabariigist. VSS § 24 lg 11 sätestatu kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest või politsei arestimajast või lõpetatakse tema majutamine järelevalve all väljaspool väljasaatmiskeskust, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Seega, kuigi Tallinna Halduskohus andis juba 23.11.2009 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-09-2730 Lääne Piirivalvepiirkonnale loa I. F. M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, ei ole käesolevaks ajaks vastav tähtaeg möödunud. Väljasaatmismenetluse jätkamine isiku suhtes on viibinud seoses varjupaigataotluse menetlemisega ning halduskohtus toimuva kohtuvaidlusega. Seega ei ole I. F. M.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine veel ebaproportsionaalne, mistõttu PPA taotlus tuleb rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.