Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara turuväärtust vähemalt 968 000,00 krooni võrra ning pankrot on vaja välja kuulutada. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa (ajutise halduri ettepanekul 40 000,00 krooni) TOÜ pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks (selgitamaks täpsemaid asjaolusid võlgniku majandustehingute ning rahaliste vahendite kasutamise osas, samuti tagasivõitmise võimaluste täpsemaks selgituseks). Ajutine pankrotihaldur on taotlenud: Määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres H `ile (isikukood XXX, a/a XXX) ajutise halduri tasu summas 17 400,00 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning vajalikud kulud summas 1 799,00 krooni. Ajutise halduri tasu summas 6 200,00 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista välja riigi vahenditest vastavalt
Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 14 896,00 (koos sotsiaalmaksuga 33 % ) ja vajalikud kulud summas 1 799,00 krooni mõista välja tema nõusolekul võlgniku juhatuse liikmelt MS´ilt (isikukood XXX). Kohtuistung 26.10.2010 kohtuistungil võlgnik nõus ajutise pankrotihalduri järeldustega ja tasu taotlusega halduri poolt taotletule. Tasumata on töötajatele palgad koondamishüvitised. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara 3 tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamise seisuga, võlgnikul puudub igasugune reaalne vara. Kohustusi on võlgnikul 30.09.2010 seisuga 968 270.00 krooni. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotiavalduse esitamine on tingitud eelkõige juhatuse suutmatusest teha vajalikke ja pädevaid juhtimisotsuseid kiiresti muutuvas majandussituatsioonis ning pidevalt langeva ehitusturu tingimustes. Aruande kohaselt võlgniku omakapital on juba 2010 aasta mais langenud püsivalt alla seaduses sätestatud piiri ning osanik pidi tulenevalt ÄS § 176 otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgnik on vahetanud omanikku ja juhatust käesoleva aasta augustikuus. Võlgniku uus 31.08.2010.a. registrisse kantud juhatuse liige on esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse 24. septembril 2010.a. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud. Karistusseadustiku § 385¹ sätestab, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed, mis annaks alust arvata, et maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur hindab pankrotimenetluse jätkamisega seotud kulude suurust summas 40.000.krooni. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutine haldur on tuvastanud, et antud menetluses võivad esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused tulenevalt
-114.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt
lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 27.10.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 40 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. 4 Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, muu vara puudumise tõttu vastavalt halduri poolt taotletule. Lähtuvalt
lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast pankrotimenetluse lõppemist. Anda dokumendid hoiule juhatuse liikmele MS ik XXX, elukoht XXX. OÜ
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks 17 400 (14,5 tundi, tunnitasuga 1200 krooni) krooni. Ajutine haldur taotleb ka kulutuste hüvitamist 1 799.00 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist
Kohus on seisukohal, et tuleb määrata ajutise pankrotihalduri Andres H , ajutise halduri tasu 17 400 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud va sotsiaalmaks) ning vajalikud kulutused summas 1799,00 krooni, millest 6 200 krooni (lisandub sotsiaalmaks) kuulub hüvitamisele halduri tasuna riigi vahenditest Andres H ik XXX, arve XXX), kuna puuduvad rahalised vahendid. Kohus leiab, et ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu summas 14 896.00 (koos sotsiaalmaksuga) krooni ja kulud summas 1799.00 krooni kuuluvad väljamõistmisele võlgniku juhatuse liikmelt MSilt (ik XXX) ajutise pankrotihalduri Andres H kasuks. Lukiina Vismann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.