Obsah (6)

§ 210§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-20938 Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsember 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi S. K. hagi V. J. vastu el

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud

. 9. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

10. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär on

1. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni.
2. Riigikohus on märkinud, et elatise miinimummäära suuruses summas elatise väljamõistmiseks ei ole vaja kulutusi lapsele eraldi põhjendada ning elatise miinimum tagab lapse esmavajadused.
3. Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär (hagiavalduses 4 500 krooni). Hageja on põhjendanud miinimumsummast suurema elatise väljamõistmist asjaoluga, et laps põeb allergiat (tl 31) ning sellega kaasnevad kulutused. Hageja on hinnanud lapse vajaduste suuruseks ühes kuus 3 994 krooni (tl 30).
4. Maksu- ja Tolliameti andmetel on S.K. keskmine sissetulek ajavahemikus aprill 2010 kuni september 2010 olnud xxx krooni. V. J. keskmine sissetulek on ajavahemikus oktoober 2009 kuni september 2010 olnud xxx krooni.
5. Kuigi asjas on tuvastamist leidnud, et lapse vajadused on seoses tema tervisliku seisundiga tavapärasest suuremad, ei võimalda kostja varaline seisund tal elatist hageja poolt nõutavas summas tasuda. Seetõttu ei mõista kohus elatist välja suuremas summas kui elatise miinimummäär, millele lisandub kuni 01.01.2011 tulumaksu osa.
6. Kohtuistungil leidis tõendamist, et peale hagi kohtusse esitamist on kostja tasunud hagejale 1000 krooni ja ostnud lapsele asju 2657 krooni eest. Nimetatut tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.
7. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
8. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise 3 eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
9. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg1 menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik /allkiri/ H. Vinni Ärakiri õige Kantselei juhataja Õ. Bamberg Kohtuotsus jõustus
10. veebruaril 2011.a. Kantselei juhataja Õ. Bamberg 4