Obsah (4)

§ 31§ 7§ 26§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-1260 Haldusasi Ackemount OÜ kaebus Haaberst

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Haabersti Linnaosa Valitsuse („Haabersti LOV“) 14.02.2008 menetlustoiminguga nr 111/210 „Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine“ kooskõlastas Haabersti LOV Kakumäe tee 94 kinnistu („Kinnistu“) detailplaneeringu eskiisi (OÜ Planeerimisbüroo Dialoog töö nr-ga 03/2007, „Eskiis“) („Kooskõlastus“) (tlk 9 ). Haabersti LOV arvestas detailplaneeringu kooskõlastamisel Haabersti Linnaosa Halduskogu („Haabersti LOH“) 12.02.2008 otsusega nr 10 „Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamine“, millega kooskõlastati Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu eskiis tingimusega: vähendada elamu sektsioonide arvu ühe võrra kinnistu kirdenurgas, et võimaldada rohealade sidusus läbi Kakumäe tee 94 kinnistu (tlk 10). 1.2. Tallinna Linnavalitsuse („Tallinna LV“) 25.06.2008 korraldusega nr 1200-k „Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“ tehti korraldus Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks („Korraldus“). Nimetud korralduses märgiti Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks moodustatavale krundile ehitusõiguse määramine kuni viie 3-korruselise kokku kuni 48 korteriga elamu ja lasteaia rajamiseks (tlk 11). 1.3. Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu („Detailplaneering“) koostas Linnaruumi OÜ Tallinna Linnaplaneerimise Ameti („TLPA“) tellimusel. Linnaruumi OÜ esitas koostatud Detailplaneeringu Haabersti LOV-le kooskõlastamiseks. 1.4. Haabersti LOV-i 15.04.2010 menetlustoiminguga nr 1-11/561 „Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu mittekooskõlastamine“ jättis Haabersti LOV Detailplaneeringu kooskõlastamata („Mittekooskõlastus“) (tlk 13). Mittekooskõlastust põhjendas Haabersti LOV asjaoluga, et Detailplaneering ei vasta Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Haabersti LOV märkis Mittekooskõlastuse andmisel, et Haabersti LOH 13.04.2010 menetlustoiminguga nr 5 „Kakumee tee 94 kinnistu detailplaneering“ (tlk14), jättis Detailplaneeringu kooskõlastamata, kusjuures põhjenduseks toodi asjaolu, et Detailplaneering ei vasta Haabersti linnaosa töös olevale üldplaneeringule, kus hoonete kõrguseks on kaks korrust ning rohekoridori laius minimaalselt 10m, et tagada rohekoridori ühendus rohealadega. 1.5. 17.05.2010 esitas Ackemount OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tühistada Haabersti LOV 15.04.2010 menetlustoiming nr 1-11/561 ja teha Haabersti LOV-le ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnitu koostatud detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Kohus jättis kaebuse oma 28.05.2010 määrusega käiguta ja palus täpsustada kaebuse nõudeid. 14.06.2010 esitas Ackemount OÜ täpsustatud kaebuse ja palus tuvastada Haabersti LOV-e 15.04.2010 menetlustoimingu nr 1-11/561 õigusvastasus ning teha Haabersti LOV-le ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnistu koostatud detailplaneeringu kooskõlastamiseks. 02.07.2010 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta ning palus täpsustada kaebuse nõudeid. 19.07.2010 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, milles palus teha Haabersti LOV-le ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnistu koostatud detailplaneeringu kooskõlastamiseks, kuna puuduvad seaduslikud takistused kooskõlastuse andmiseks. 22.07.2010 määrusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta ning palus täpsustada kaebuse nõuet. 06.08.2010 esitas kaebaja täpsustatud kaebuse, milles palub teha Haabersti LOV-le ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnistu koostatud detailplaneeringu kooskõlastamiseks, kuna puuduvad seaduslikud takistused kooskõlastuse andmiseks või alternatiivselt teha Haabersti LOV-le ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnistu kooskõlastuse andmise küsimuse uueks otsustamiseks saatmise kohta. 1.6. 30.09.2010 määrusega võttis kohus Ackemount OÜ kaebuse menetlusse nõudes teha Haabersti LOV-le ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnistu kooskõlastuse andmise küsimuse uueks otsustamiseks saatmise kohta. Kaebaja kohtumääruses märgitule vastu ei vaielnud, kuid 2 kohtuistungil kohtu poolt kaebuse nõude täpsustamisel jäi seisukohale, et tema sooviks oli esitada nõuded: Ackemount OÜ kaebus Haabersti Linnaosa Valitsuse kohustamiseks Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastuse andmiseks ja alternatiivselt teha Haabersti LOVile ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnistu DP kooskõlastuse andmise küsimuse uueks otsustamiseks. Vastustaja nõude täpsustamisele vastu ei vaielnud ja kohus protokollilise määrusega tegi nõude paranduse kaebaja soovitud viisil. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD 2. Kaebaja on seisukohal, et Haabersti LOV menetlustoiming Mittekooskõlastuse näol on õigustühine, rikub oluliselt kaebaja õigusi ning on oluliseks takistuseks Detailplaneeringu vastuvõtmisel. 2.1. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-67-01 asunud seisukohale, et kooskõlastuse puhul on tegu menetlustoiminguga. Kuigi haldusmenetluse seaduse („HMS“) § 58 lg 1 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta norminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist, võimaldab nimetatud paragrahv erandlikult menetlustoimingu vaidlustamist, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Taolist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-802. Samas Riigikohtu lahendis on ühtlasi tõdetud, et enne lõplikku haldusakti saab kaebuse Halduskohtule esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebaja on arvamusel, et Haabersti LOV poolt Mittekooskõlastuse andmine on sedavõrd oluline menetlusviga, mis juba praegu võimaldab jõuda järeldusele, et Detailplaneeringu menetlemise tulemusel antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebaja on ka seisukohal, et Haabersti LOV Mittekooskõlastus rikub kaebaja õigusi ka sõltumata menetluse lõpptulemusest. 2.2. Haabersti LOV menetlustoiming Mittekooskõlastuse näol kujutab endast sedavõrd olulist menetlusviga, et juba praegu on selge, et Detailplaneeringu menetluse tulemusel antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Haabersti LOV on Mittekooskõlastuses viidanud, et Detailplaneering ei vasta Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 90 „Haabersti linnaosa üldplaneeringu algatamine“ ja lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega nr 1285k „Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine“. Kuna seniajani pole Haabersti linnaosa üldplaneeringut kehtestatud, on Haabersti LOV viidanud Mittekooskõlastuse andmisel kehtetule aktile, mistõttu on sellisele alusele viidanud Mittekooskõlastus õigusvastane. Isegi töösolevale Haabersti linnaosa üldplaneeringule viitamine ei saa olla aluseks mittekooskõlastamiseks, kuna viide oleks tehtud kavandile ehk eelnõule, mis ei oma õiguslikku jõudu. Põhjendatuks saaks lugeda kooskõlastuse mitteandmist viitega Haabersti linnaosa üldplaneeringule ainult juhul, kui nimetatud planeering oleks kehtestatud, s.o kehtiv. 2.3. Haabersti linnaosa üldplaneeringut on käesolevaks ajaks menetletud juba üle nelja aasta. Käesoleval hetkel pole ettenähtav, millal jõutakse Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamiseni. Kuni Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamiseni või selle sisu muutuda. Siinkohal saab näitena tuua Nõmme linnaosa üldplaneeringu, mida menetletakse alates 22.02.2001.a (Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001 otsus nr 46 „Nõmme linnaosa üldplaneeringu algatamine“) ning mille tööversiooni on korduvalt muudetud. Nimetatud olukord võib aga viia 3 selleni, et kavandatav üldplaneering, mis võetakse aluseks detailplaneeringu koostamisel, võib olla muutunud detailplaneeringu valmimise hetkeks. Nii ei saa olla kunagi kindel kas koostatav detailplaneering on selle valmimisel kooskõlas töös oleva üldplaneeringuga. Sellises ebakindlas olukorras ei saa ehitustegevust planeerida ning on takistuseks kogu piirkonna arengule. Samuti tekitab see põhjendamatuid kulutusi. 2.4. Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 90. Kakumäe tee 94 detailplaneeringut puudutavad Korraldus (Tallinna LV 25.06.2008 korraldus nr 1200-

1. k)ja selle aluseks olevad kooskõlastused anti 2008, s.o kaks aastat hiljem. Täiesti põhjendamatult keelduti aga kooskõlastusest 2010, kuigi kooskõlastamise ajaks ei olnud õiguslik olukord muutunud. Puudub mõistlik selgitus, kuidas oli Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 otsusest nr 90 juhindudes võimalik teha ühes ja samas küsimuses nii erineva mõjuga toiminguid: 2008 anda kooskõlastus ning 2010 samal alusel enam mitte anda. Sellist seisukoha muutust pole Haabersti LOV ega LOH kuidagi põhjendanud. 2.5. Seni, kuni Haabersti linnaosa üldplaneeringut pole vastu võetud, tuleb lähtuda Detailplaneeringule kooskõlastuse andmisel kehtivast Tallinna Linna üldplaneeringust (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 „Tallinna üldplaneeringu kehtestamine“), mille kohaselt nähakse nimetatud piirkonda perspektiivse väikeelamu alana, kus on säilinud kõrghaljastus. Väikeelamute ala Tallinna üldplaneeringu tähenduses on põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus muuhulgas võib paikneda ka elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Siinkohal tuleb märkida, et koostatud Detailplaneering vastab Tallinna Linna üldplaneeringule. 2.6. Detailplaneeringu mittekooskõlastamise aluseks saaks olla ka Detailplaneeringu vastuolu Tallinna LV Korralduses nimetatud eesmärkidega või mittevastavus Kooskõlastatud Eskiisile. Kuna Detailplaneering on kooskõlas Tallinna LV Korralduses märgitud eesmärkidega ja Kooskõlastatud Eskiisiga ning on vastavuses Tallinna Linna üldplaneeringus kehtestatule, puuduvad Haabersti LOV-l alused Detailplaneeringu mittekooskõlastamiseks, mistõttu on Haabersti LOV Mittekooskõlastuse näol tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba praegu võimaldab jõuda järeldusele, et Detailplaneeringu menetluse tulemusel antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. 2.7. Kaebaja on seisukohal, et Haabersti LOV Mittekooskõlastus rikub ka kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Tallinna Linna ehitusmääruse § 16 lg 1 p 1 sätestab, et enne detailpaneerinu esitamist TLPA-le tuleb kooskõlastada detailplaneering vastava linnaosa vanemaga, kes võtab arvesse halduskogu otsuse ja teeb otsuse kooskõlastuse kohta hiljemalt kolme nädala jooksul detailplaneeringu esitamise päevast alates. Nimetatud sättest nähtub, et ilma kooskõlastuseta ei saa Detailplaneeringut TLPA-le esitada. Isegi juhul, kui TLPA võtaks vastavate kooskõlastuseta Detailplaneeringu vastu, ei saaks TLPA Tallinna Linna ehitusmääruse § 16 lg 8 kohaselt koostada Detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõud ja seda esitada linnavalitsuse istungile otsustamiseks ilma kõigi vastavate kooskõlastuseta. Seetõttu kujutab Haabersti LOV-i Mittekooskõlastus olulist takistust ja ei luba edasist menetlust. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kusjuures kitsendused sellele sätestatakse seaduses. Ehitusseaduse § 12 lg 2 järgi peab olema kaebajal hoone rajamiseks ehitusluba. Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt peab kohalik omavalitsus keelduma ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule. Kuna Haabersti LOV Mittekooskõlastus on oluline takistus Detailplaneeringu edasises menetluses, mistõttu ei saa kaebaja nimetatud Kinnistut hoonestada, riivab Haabersti LOV tegevus kaebaja põhiseaduslikku õigust enda omandit kooskõlas seadusega käsutada ja kasutada. 4 2.8. Tallinna LV Korralduses on määratud Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja tingimused, millest tuli Detailplaneeringu koostamisel juhinduda. Käesoleval juhul on Haabersti LOV kaldunud Tallinna LV antud juhistest kõrvale, mida oleks pidanud põhjendama. Kuigi menetlustoimingule ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatuid nõudeid haldusaktide motiveerimiseks, ei tähenda see siiski, et menetlustoiminguid ei peaks üldse põhjendama – seda eriti olukorras, kus menetlustoiming kaldub kõrvale sama organi ja selle kõrgemal seisvate asutuste varasematest aktidest ja toimingutest. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest. Põhjendamise vajadust eriti isikute õigusi piiravate menetlustoimingute puhul on selgitanud ka Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-62-08. Samuti on Riigikohus viidanud oma otsuses nr 3-3-1-39-07, et planeeringute kui ulatusliku kaalutusruumiga otsuse puhul on motiveerimisel eriti suur tähtsus. Ühtlasi on Riigikohus korduvalt viidanud (nt otsused nr 3-3-1-54-03, 3-3-1-16-05 ja 3-3-1-48-08), et motiveerimine on peamiselt vajalik akti materiaalse õiguspärasuse kontrollimiseks. Kusjuures eesmärgiks pole ainult otsuse tagantjärele kontrollimine vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Käesoleval juhul on Haabersti LOV Mittekooskõlastusega kaldunud kõrvale Tallinna LV Korralduses antud juhistest ja eesmärkidest, kusjuures kõrvalekaldumist pole põhjendatud, mistõttu ei saa ka kontrollida nimetatud menetlustoimingu õiguspärasust. Sel viisil rikutakse kaebaja Põhiseaduse §-st 14 tulenevat õigust heale haldusele. 2.9. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Enne Detailplaneeringu koostamist koostati Eskiis plaanitava Detailplaneeringu kohta. Nimetatud Eskiisi järgides koostati ka Detailplaneering. Eskiisi kooskõlastasid nii Haabersti LOV kui ka Haabersti LOH. Kaebaja uskus Haabersti LOV ja Haabersti LOH seisukohtade püsimisse, mis on väljendatud Haabersti LOV 14.02.2008 menetlustoiminguga nr 1-11/210, Haabersti LOH 12.02.2008.a otsusega nr 10 ja Tallinna LV 25.06.2008 korraldusega nr 1200-k ning on teinud sellest lähtuvalt kulutusi detailplaneeringu dokumentide ja plaanide väljatöötamiseks. Haabersti LOV ja Haabersti LOH seisukohtade põhimõtteline muutus toob kaebajale kaasa põhjendamatu ajakulu ja ka Detailplaneeringu ümbertegemisega seotud kulusid. Seetõttu on Haabersti LOV ja Haabersti LOH Mittekooskõlastusega oluliselt rikkunud HMS § 5 lg 2 tulenevat, mis toob kaebaja jaoks kaasa üleliigseid kulutusi. 2.10. Samuti on rikutud kaebaja Põhiseadusese §-st 10 tulenevat õigust õiguspärasele ootusele. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas (vt nt Riigikohtu otsus 3-4-1-20-04). Kusjuures tehtav muudatus ei tohi olla ka õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik (vt nt Riigikohtu otsus avaldamismärkega RTI, 07.10.1996,66,1159). Kuna Haabersti LOV ja Haabersti LOH on asunud Detailplaneeringut mitte kooskõlastades kardinaalselt erinevale seisukohale võrreldes Detailplaneeringu Eskiisi kooskõlastusega, on Haabersti LOV ja Haabersti LOH rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. 2.11. Nii Haabersti LOV-i 15.04.2010 Mittekooskõlastus kui ka selle aluseks olnud Haabersti LOH 13.04.2010 mittekooskõlastus viitavad kooskõlastusest keeldumise alusena ainult ühele põhjusele: Detailplaneering ei vasta Haabersti linnaosa töös olevale üldplaneeringule. Kaebuse esitaja on eelnevalt selgitanud, et selline põhjendus ei ole seaduslik. Haabersti linnaosa üldplaneeringut ei ole kehtestatud, samuti pole kehtestatud Tallinna rohealade teemaplaneeringut. Seega on 2010 Mittekooskõlastuses esitatud võrreldes 2008 kooskõlastuse tingimustega erinevaid nõudeid, kuigi õigusaktid pole vahepeal muutunud ega uusi tingimusi kehtestatud. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-62-02 leiti, et isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud 5 detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse, kuid ta on õigustatud nõudma oma subjektiivsete avalike õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. Planeeringu kehtestamise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni. Kaalutlusõiguse alusel antud akti põhjenduses tuleb HMS § 56 lg 3 kohaselt märkida kaalutlused, millest on haldusorgan akti andmisel lähtunud ja kohus kontrollib diskretsiooni kaalutlusõiguse teostamise korral diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Kuna Mittekooskõlastuse andmisel esitati põhjendus, mis ei vasta seadusele ning muid takistavaid asjaolusid esile ei toodud, saab sellest teha ainult ühe järelduse, et peale mittevastavuse kehtetute õigusaktidega, muid takistusi kooskõlastuse andmisel ei leitud. Kuna aga nõue juhinduda kehtetust õigusaktist on tühine, siis puudusid tegelikud kooskõlastuse mitteandmise takistused ja kooskõlastus oleks tulnud anda. Haabersti LOH 12.02.2008 otsusega nr 10 antud kooskõlastuses nõuti elamu ühe sektsiooni vähendamist, ning seda on kaebuse esitaja ka teinud: vähendatud sektsiooni kontuurid on näha isegi Haabersti LOV 26.05.2010 vastuses kohtule (kiri nr 1-11/772). Just selle Haabersti LOH 12.02.2008 otsuse nr 10 alusel oli antud ka Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2008 korraldus nr 1200-k Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks. On ilmne, et Tallinna linnavalitus poleks algatanud detailplaneeringut tingimustel, mis ei ole vastuolus Haabersti LOV nõuetega. Detailplaneeringu algatamisel oli tõepoolest planeeritud ühele osale kinnistust lasteaed. Tagantjärele on Haabersti LOV oma 25.06.2010 vastuses esitanud lasteaia kui näite, mispärast Detailplaneeringut ei kooskõlastatud (kuigi sellist põhjendust vaidlustatava toimingu tegemisel ei nimetatud). Samas on Haabersti LOV vastuses väidetud: „Linnaosa valitsus ei saa mööda vaadata naaberkinnistute omanike ja kakumäelaste huvisid esindava Kakumäe Seltsi vastuseisust...“ Millegipärast ei taha Haabersti LOV siin tunnistada, et just Kakumäe Selts ja naabrid on korduvalt esitanud seisukoha: kuna puudub sündivuse prognoos ja Kakumäele on planeeritud juba mitu lasteaeda (sadama piirkonnas, Veerise tn 9), ei ole uut lasteaeda vaja (Kakumäe Seltsi kiri 25.08.2008 ja samal päeval toimunud Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelu protokoll). Seega on kaebuse esitaja tegutsenud siin just naabrite huvidest lähtuvalt. Samas ei ole kuidagi põhjendatud, milliseid huvisid kaaludes on ehitiste kõrgust vähendatud ühe korruse võrra. 2.12. Detailplaneeringu tegemine on eelduseks planeeritud alale ehitamisele, mis omakorda tähendab kaebajale tulu tehtud investeeringusse. Mittekooskõlastus sisuliselt seiskab kogu edasise menetlemise protsessi. Kaebuse esitaja leiab, et koostatud detailplaneering vastab üldplaneeringule ning uue planeeringulahenduse väljatöötamine oleks ajaliselt ja rahaliselt kulukas. Kaebuse esitaja palub teha Haabersti LOV-le ettekirjutus Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastuse andmise küsimuse uueks otsustamiseks saatmise kohta. 2.13. 25.10.2010 esitatud kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et kinnistusregistriosa nr 2282101 (Kakumäe tee 94) väljavõtte kohaselt on kaebuse esitaja OÜ Ackemount kinnistu kaasomanik 10068/12834 (78%) mõttelises osas. Nimetatud osale vastab kaasomanike kokkuleppe kohaselt ala, millele planeeritakse vaidlusaluseid elamuid. Vastustaja oma 18.10.2010 vastuses võtab omaks, et Haabersti linnaosa detailplaneeringut ei ole kehtestatud ning kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on väikeelamute alale lubatud ehitada üksikuid 3-4 korruselisi elamuid. Kaebuse esitaja leiab, et tema soovitud elamud jäävad nimetatud üldplaneeringu nõuetele vastavaks. 6 Oma 21.10.2010 täiendavas vastuses selgitab ka vastustaja ülalnimetatud asjaolusid. Vastustaja selgitab, et elamute arvu on vähendatud neljani, hoonete kõrgust on tõstetud ühe meetri võrra ning lasteaiast on loobutud. Juba varasemalt on kaebuse esitaja selgitanud, et lasteaia ärajätmine toimus ümberkaudsete elanike nõudel, pealegi erastas Riigi Kinnisvara elamud, kuhu algselt oli planeeritud lasteaed. Samas on kaebuse esitaja pidevalt rõhutanud, et kooskõlastuse andmise keeldumise põhjuseks märgiti mittevastavus töös olevale Haabersti linnaosa üldplaneeringule, milline põhjendus viitega kehtestamata aktile ei saa aga olla õiguspärane. Ka detailplaneeringu algatamisel oli lubatud ehitada kuni 3-korruselisi elamuid, hilisem seisukoht, et on võimalik ehitada ainult 2korruselisi (mida omakorda põhjendatakse olematu õigusakti nõuetega), ei ole seaduslik. 2.14. 01.11.2010 esitatud kaebuse täpsustuses märgib kaebaja lisaks eelpool toodule, et detailplaneeringu menetluses on temale siduvad tema õiguseellaste toimingud, s.t kaebuse esitaja kui kinnistu kaasomanik, mille suhtes menetletakse detailplaneeringut, on seotud kõigi eelnevalt menetluses tehtud toimingutega ja omandatud õigustega. Omaniku vahetumine detailplaneeringu menetluse käigus ei tingi menetluse lõppemist, katkemist ega uuesti alustamist vms, sest maaalade detailplaneerimine on kohaliku omavalitsuse üldine kohustus, mille puhul ei ole tegemist konkreetse isikuga seotud haldusakti kehtestamise menetlusega. Ka vastustaja pole esitanud vastuväiteid sellele, et kohaseks kaebuse esitajaks on OÜ Ackemount. Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2008. a korralduse nr 1200-k p 1 kohaselt algatati Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga Haabersti linnaosas asuva Kakumäe tee 94 kinnistu jagamine kaheks: elamumaa ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kuni viie 3-korruselise kokku kuni 48 korteriga elamu ja 2-korruselise lasteaia rajamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et detailplaneeringu menetlemisel on õigus ja kohustus sellest korraldusest lähtuda kõigil menetlusosalistel, sealhulgas kinnistu igakordsetel omanikel. Detailplaneeringu koostamise algatamise põhjenduste kohaselt (esitatud vastustaja poolt 21.10.2010) on käsitletava kontaktala lähedusesse Räime tänavale ehitatud ning Tindi tänava algusse on kavandatud samuti kuni 3-korruselised korterelamud. Krundi kasutus elamukrundina on sobilik ja loogiline, sest Kakumäel on elamufunktsioon valdav. Üldplaneeringu kohaselt on planeeritava krundiga külgnevad alad samuti elamufunktsiooniga: olemasolevad ja perspektiivsed väikeelamualad kõrghaljastuse säilitamisega. Korterelamute kavandamine võimaldab ratsionaalset maakasutust rohkematele peredele ja maksumaksjatele. Eskiisiga on planeeritud piirkonnale sobilike hoonestustingimustega korterelamud. Oluline on planeeringu juures asjaolu, et looduskaunite elamistingimuste kättesaadavus oleks võimalikult suuremale hulgale linnaelanikest. Kaebuse esitaja leiab, et ka nimetatust lähtumine on kõigi menetlusosaliste õigus ja kohustus. Kaebuse esitaja on pidevalt rõhutanud, et kooskõlastuse andmise keeldumise põhjuseks märgiti üksnes mittevastavus Haabersti linnaosa üldplaneeringule (Haabersti linnaosa valitsuse 15.04.2010.a kiri nr 1-11/561), muid põhjusi ega takistusi ei ole tuvastatud. Kaebuse esitajal oli õiguspärane ootus, et kooskõlastuse asjus kaalutlusotsustuse tegemisel kaaluti kõiki asjaolusid ning keeldumise korral esitati takistavad asjaolud ammendavalt. Eeltoodust järeldub: kui kooskõlastuse takistuseks on ainult üks asjaolu, siis selle asjaolu kõrvaldamisel on kõik eeldused kooskõlastuse andmiseks täidetud ning kooskõlastus tuleb anda. Haabersti linnaosa üldplaneeringut ei ole olemas, sest puudub vastav seaduse nõuetele vastav haldusakt. Seega saab mõistlikult teha ainult järelduse, et ühtegi kooskõlastuse andmisest keeldumise asjaolu ei 7 esine. Kui takistusi pole, tuleb kooskõlastus anda, vastupidine seisukoht oleks vastuolus kaalutlusõiguse teostamise üldpõhimõtetega Juba oma 18.10.2010.a (korratud 21.10.2010.
2. a)vastuses teatas vastustaja, et detailplaneeringu algatamise taotluse esitas OÜ Tagwerk 13.06.2006.a. Taotlust ei esitanud kaebaja ning temal seda esitada ei ole. Kaebaja arvates ei kuulu detailplaneeringu algatamise taotlus vaidlusaluste asjaolude ega tõendamiskoormise hulka. Kaebaja kordab juba eelpool esitatud seisukohta, et tema õigused ja kohustused tulenevad Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2008. a korraldusest nr 1200-k, korralduse juurde käiva seletuskirja esitas kohtule vastustaja oma 21.10.2010 vastusega. Kaebajal kui planeeritava kinnistu praegusel omanikul on õigus eeldada, et detailplaneeringu koostamine toimub nimetatud akti alusel ka peale seda, kui kinnistu omanike ringis on toimunud muutused. 2.15. Kohtuistungil kaebaja leidis, et Haabersti LOV keeldus tema esitatud eskiisile kooskõlastuse andmisest ja see tähendab, et Tallinna Linnavalitsuse LPA ei saa kaebaja DP-d edasi menetleda, seega rikutakse kaebaja õigusi, kuna Tallinna Ehitusmääruse § 16 lg 1 p 1 nõuab kooskõlastuse olemasolu ja sealt ei saa välja lugeda, et ka keelduv otsustus tähendab kooskõlastuse nõude täitmist. Kaebaja ei ole esitanud muudetud eskiisi Tallinna Linnavalitsuse LPA-le, tema teada ei ole ka DP juba määratud tingimusi TLPA-is muudetud. Esindaja tunnistab, et tegelikult ei ole ta uurinud, mille taha on planeeringumenetlus seiskunud. Esindaja arvab, et DP menetlust ei jätkata põhjusest, et Haabersti LOV ja LOH jättis kaebaja eskiisi alusel nõusoleku DP edasiseks menetlemiseks andmata. 15.04.2010 on kaebaja saanud kätte TLPA-le adresseeritud kooskõlastuse mitteandmise teavituse, kuid kaebaja eesmärgiks ei ole vaidlustada tegevusetust või esitada muud nõuet, kuna teda huvitab Haabersti LOV ja LOH poolt kooskõlastuse andmine tema eskiisile, et saaks jätkata DP menetlust. Arvates 15.04.10 on ta saanud teada õiguste rikkumisest. Kohtule vastas kaebaja arvates Haabersti LOV 26.05.10 a vastuses vastuoluliselt; nähtub ka see, et Haabersti LOV soovib lasteaia ehitamist, mida aga eelnevalt ei soovinud jällegi nt Kakumäe Selts. Samas on lasteaia ehitamine võimatu, kuna planeeritud kohas on hooned, milles on korterid müüdud ja omanikud olemas. Haabersti LOV-le esitatud eskiis on Tallinna Linnavalitsusele tutvustamata, sj ka TLPA-le. Kaebaja leiab, et kui enne TLPA-sse pöördumist ise kooskõlastusi ei võta, siis linnavalitsus lihtsalt küsimusega edasi ei tegele, teab seda praktikast. Uues eskiisis on tehtud muudatused nii, et lasteaia ehitamine on ära jäetud ja hoonete kõrgusi muudeti 10 meetrilt 11-le meetrile, kuid see ei too kaasa korruselisuse muutusi, rajatakse kõrgem soklikorrus, et hoonete alla rajada parklad. Haabersti LOV ei ole midagi öelnud eelneva kohta, vaid ta avaldas mingil põhjusel arvamust korruselisuse kohta. Tallinna linna üldplaneering, mis on kehtiv ja arvestatav haldusakt, ei keela 3-4 korruselise maja ehitamist ja linn oli ka lubanud ehitada 3-korruselised hooned. Kui Haabersti LOV ei nõustu kooskõlastama rohkemat kui 2 korrusega hoonete ehitamist, siis on kaebaja huvid kahjustatud, kuna arendaja peab mahtusid vähendama 1/3 võrra. Lasteaia ehitamise võimatuse tõttu on olukord muutunud ja selles osas ei ole DP realiseeritav. Kaebaja leiab, et DP tingimuste muutmine ei olegi vajalik. Kuna lasteaia ehitamise küsimust ei ole ära märgitud mittekooskõlastuse andmise põhjusena, siis ei saanud keelduda vaid põhjusest, et ehitamine antud tingimustel oleks vastuolus veel kehtestamata Haabersti Linnaosa üldplaneeringuga. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 3. Vastustaja ei nõustu kaebusega alljärgnevatel põhjustel: 8 3.1. 13.06.2006 registreeriti OÜ Tagwerk taotlus Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. TLPA on juba oma 02.08.2006 vastuses nr 2-1/2794 välja toonud asjaolu, et esitatud lahendusskeem ei ole korruselisusest ja suurest hoonestustihedusest tulenevalt aktsepteeritavad. Tallinna üldplaneeringuga on antud alal juhtfunktsiooniks perspektiivne väikeelamute ala kõrghaljastuse säilitamisega. Olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitav. 3.2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 90 ning üldplaneeringu koostamisel lähtuti Haabersti linnaosa üldplaneeringu lähteülesandest, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega nr 1285-k. Haabersti linnaosal puudus seni üldplaneering, mis annaks tervikliku nüüdisaegse territoriaalruumilise arengu käsitluse Haabersti linnaosast, kuhu on integreeritud ka varasemad Haabersti territooriumi puudutavad arengustrateegiad (Astangu ehitusmäärus) või -projektid (Kotermaa-2 elamurajooni detailplaneering), ning arvestaks Haabersti linnaosa arengukava. Sellest tulenevalt oli planeeringu koostamine põhjendatud vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning suuremas detailsusastmes ja täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Haabersti linnaosa määratletud üheks suuremaks perspektiivseks väikese asustustihedusega elurajoonide rajamise piirkonnaks. Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati kehtiva Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. 3.3. Kuigi antud hetkel tuleb lähtuda kehtivast Tallinna üldplaneeringust, siis vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lg 2 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. Sama seaduse § 16 lg 1 p 6 planeering koostatakse detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Naaberkinnisasjade omanikud on esitanud mitmeid vastuväiteid Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele. Kuivõrd linnaosa valitsus seisab eelkõige oma elanike huvide eest, siis ei saa me jätta tähelepanuta puudutatud isikute vastuväiteid. Haabersti Linnaosa Halduskogu ja Haabersti Linnaosa Valitsus jätsid esitatud mahus kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata. Kaebajale tehti ettepanek vähendada planeeritavate väikeelamute korruste arvu kolmelt kahele, kuivõrd Haabersti Linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on väike korterelamu kahekorruseline kuni kuue korteriga korterelamu. 3.4. Kaebaja soovib Kakumäe tee 94 kinnistule rajada kuni viis kolmekordset väikeelamut, korterite üldarvuga 48. Samas ka hetkel Haabersti kohta kehtiv Tallinna üldplaneering ütleb, et Kakumäe tee 94 kinnistu jääb perspektiivsete väikeelamute alale, kus tuleb säilitada kõrghaljastus. Väikeelamute ala Tallinna üldplaneeringu tähenduses on põhiliselt ühepere-ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala. Kakumäe tee 94 kinnistu on jagatud kaheks mõtteliseks osaks, ühel osal juba asuvad kaks korterelamut, kui sinna ehitada juurde veel kuni viis kolmekordset korterelamut, siis ei ole see enam käsitletav üksikult paiknevate väikeelamutena. 3.5. Lisaks eelnevale rõhutab Haabersti Linnaosa Valitsus, et nendepoolne kooskõlastus on haldusesisene menetlustoiming, linnavalitsus võib kujundada oma seisukoha Haabersti Linnaosa Valitsuse seisukohta arvestades, kuid ise otsustada, kas ja millises ulatuses ta neid seisukohti jagab. Vastavalt Tallinna Ehitusmääruse § 16 lg 8 tuginedes koostab küll TLPA nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile, kuid lg 9 sätestab, et erinevate linnaasutuste vahel 9 detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud detailplaneeringut puututavad vaidlused lahendab linnavalitsus istungil enne detailplaneeringu vastuvõtmist. TLPA poolt koostatud Haabersti üldplaneeringu seletuskirjas, milline on kättesaadav kõigile http://wmv.taIlinn.ee/cst/ehitusAi6449s52289 on sissejuhatavas osas selgitatud, et algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneeringu ja üldplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib TLPA algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades seejuures nii õiguskindluse põhimõtet, õiguspärast ootust kui ka avalikku huvi, ning esitab õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks. Kehtestatud ja vastuvõetud detailplaneeringutele üldplaneeringu tingimused ei laiene. 3.6. 22.10.2010 esitas vastustaja täiendava vastuse kaebusele, milles märgib, et Kakumäe tee 94 oli kinnistusregistri andmetele tuginedes kuni 2008 aastani Riigi Kinnisvara AS-i ja OÜ Tagwerk kaasomandis, kaasomand oli jagatud mõttelisteks osadeks. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitas OÜ Tagwerk 13.06.2006 ja detailplaneeringu eskiis oli koostatud kogu Kakumäe tee 94 kinnistu ulatuses. Sealhulgas oli planeeritud lasteaed Riigi Kinnisvara AS-i kaasomandile, millel asusid korterelamud, mis olid koormatud üürilepingutega. Saades teada detailplaneeringu algatamisest esitas Riigi Kinnisvara AS omalt poolt vastuväited, kuid samas võõrandas enda osa kaasomandi mõttelisest osast 2009 elanikele, kes eelnevalt kasutasid kortereid üürilepingu alusel. 17.02.2010 võõrandas OÜ Tagwerk mõttelise osa kaasomandis olevast kinnistust Ackemount OÜ-le. Tuginedes kinnistusregistri andmetele jäi kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkulepe vastavalt 23.03.2006 sõlmitud lepingu punktile 3.1 kehtima ka praeguste Kakumäe tee 94 kaasomanike suhtes. Sellest lähtuvalt ei pea vastustaja vajalikuks kaasata kolmandate isikutena Riigi Kinnisvara AS-i ega OÜ-d Tagwerk. Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2008 korraldusega nr 1200-k algatati Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamine Haabersti linnaosas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Kakumäe tee 94 kinnistu jagamine kaheks: elamumaa ja sotsiaalmaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavate kruntide ehitusõiguse määramine kuni viie 3-korruselise kokku 48 korteriga elamu ja 2-korruselise lasteaia rajamiseks. Nagu eelpool märgitud planeeriti lasteaed ehitada krundile, mis vastavalt kaasomanike kokkuleppele kuulus korralduse väljastamise ajal veel Riigi Kinnisvara AS-ile. 2010 aprilli alguses esitas OÜ Ackemount Haabersti linnaosa valitsusele kooskõlastamiseks Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu. 13.04.2010 peetud halduskogul toodi välja asjaolu, et võrreldes detailplaneeringu algatamiskorralduse juures olnud lahendusskeemiga oli planeeritavate korterelamute arvu vähendatud nelja majani, hoonele kõrgust oli lubatud 10 meetri asemel tõstetud 11 meetrini ning planeeritava lasteaia rajamine oli ära langenud. Seega, esitatud detailplaneering ei vastanud esialgsele lahendusskeemile, mille põhjal kogu detailplaneeringu koostamine oli algatatud. See, et Haabersti Linnaosa Halduskogu otsustas planeeringu jätta esitatud mahus kooskõlastamata põhjusel, et see ei vasta töös olevale Haabersti üldplaneeringule ei ole relevantne. Kaebuse esitaja on ise välja toonud oma kaebuses asjaolu, et „detailplaneeringu mittekooskõlastamise aluseks saaks olla Detailplaneeringu vastuolu Tallinna LV Korralduses nimetatud eesmärkidega või mittevastavus Kooskõlastatud Eskiisile. Kuna Detailplaneering on kooskõlas Tallinna LV Korralduses märgitud eesmärkidega ja Kooskõlastatud Eskiisiga ning on vastavuses Tallinna Linna üldplaneeringus kehtestatule, puuduvad Haabersti LOV-il alused Detailplaneeringu mittekooskõlastamiseks, mistõttu on Haabersti LOV Mittekooskõlastuse näol tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba praegu võimaldab jõuda järeldusele, et Detailplaneeringu menetluse tulemusel antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane.“ 10 Eelpool on juba välja toodud asjaolu, et 2010 esitatud detailplaneering ei vastanud esmastele eesmärkidele ega ka mitte eskiisile, millele anti kooskõlastus 2008, kuid vastavalt Tallinna Ehitusmääruse § 16 lg 4 esitab detailplaneeringu koostaja valminud planeeringu TLPA-le, kus ühe kuu jooksul planeeringu esitamisest kontrollitakse detailplaneeringu vastavust detailplaneeringu algatamiskorraldusele, seadustele ja teistele õigusaktidele; hinnatakse kooskõlastustingimustega arvestamist ning analüüsitakse planeeringulahenduse sobivust keskkonda. Vajadusel tagastab TLPA planeeringu selle koostajale paranduste tegemiseks. Haabersti Linnaosa Valitsus võib küll näha, et 2010 esitatud planeering ei vasta 2008 esitatud planeeringule, kuid sellise hinnangu võib anda alles TLPA, kuhu detailplaneeringut kooskõlastamisele ei ole veel viidud. Haabersti Linnaosa Valitsus on jätkuvalt seisukohal, et nendepoolne Mittekooskõlastus on haldusesisene menetlustoiming, millega teavitati TLPA-it kooskõlastuse mitteandmisest, seda ei saa vaidlustada, vaidlustada saab haldusakti. Haabersti Linnaosa Valituse Kakumäe tee 94 detailplaneeringu mittekooskõlastamine ei too iseseisvalt kaebuse esitajale kaasa ühtegi õiguslikku tagajärge, mis annaks oletada, et tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Linnavalitsus võib kujundada oma seisukoha Haabersti Linnaosa Valitsuse seisukohta arvestades, kuid ise otsustada, kas ja millises ulatuses ta neid seisukohti jagab. Vastavalt Tallinna Ehitusmääruse § 16 lg 8 tuginedes koostab küll TLPA nõuetele vastava ja nõutavate kooskõlastustega detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile, kuid lg 9 sätestab, et erinevate linnaasutuste vahel detailplaneeringu kooskõlastamisel tekkinud detailplaneeringut puudutavad vaidlused lahendab linnavalitsus istungil enne detailplaneeringu vastuvõtmist. 3.7. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil leidis vastustaja, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda haldusorganite siseste toimingute tegemine ja käesolevalt ei too Haabresti LOV kiri TKPA-le kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud eskiisi Tallinna LPA-le vaid ta pöördus koheselt kooskõlastuse saamiseks Haabersti LOV-i ja et oli puhkuste aeg, siis ei vormistatud seisukohti asjatundmatusest terminoloogia suhtes täpses vastavuses sellega, millele juhtis tähelepanu 13.04.2010 Haabersti Halduskogus arhitekt T.Jaska. Tema märkis ära, et võrreldes DP algatamise korralduse juures asuva eskiisiga on nüüdselt Haabresti LOV-ile esitatud eskiis teistsugune ja ei vasta töös olevale üldplaneeringule. See ongi sisuline põhjus, miks ei saa Haabersti LOV oma nõusolekut anda kaebaja algatatud DP-le. Kaebajal puuduvad ka teiste kooskõlastavate organite seisukohad, seega ei saa kuidagi väita ka seda, et Haabersti LOV takistab kaebaja DP edasist menetlemist. Haabersti LOV kirjaga ei saa rikkuda kaebaja õigusi ja ei saa väita, et sellega oleks takistatud õiguspärase haldusakti andmine. Kaebuse esitaja on ise muutnud DP eskiisi, algselt oli ette nähtud lasteaia ehitamine, algselt oli lubatud hoonete kõrguseks 10 meetrit, nüüd soovib kaebaja ehitada kuni 11 m kõrgused hooned ja 5 kortermaja asemel soovib ta ehitada 4 maja. Viidatud Tallinna Ehitusmääruse § 16 lg 1 p 1 sätestuses on kooskõlastuseks ka keelduv vastus ja TLPA kontrollib DP vastavust algatamise korraldusele vastavalt § 16 lg –le 4. Linnavalitsus lahendab tekkinud vaidlused kooskõlastamise osas enne DP vastuvõtmist, ka see märgib, et kaebaja saab vaidlustada haldusakti, mille võtab vastu Tallinna linn. Vastustaja kontrollis Tallinna linnavalitsuse kaudu, et DP menetlus ei seisa Haabersti LOV seisukoha tõttu. Soovituslikku laadi seisukoht ei saa kahjustada kaebaja õigusi, seda enam, et kaebaja ei ole eskiisi esitanud vastavuses DP algatamise korraldusega ja ei ole ise ka taotlenud muudatuste sisseviimist haldusakti. Eskiisi muutus tuleks kooskõlastada ka teiste isikutega, kaebaja seda ei ole samuti teinud. 11 KOHTU SEISUKOHAD 4. Kohus uurinud menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt. 4.1. Kaebaja kohtuistungil kinnitas, et kaebus on esitatud põhjusest, et Haabersti LOV ei kooskõlastanud tema esitatud DP eskiisi ja kooskõlastuse mitteandmine 15.04.2010 kaebaja poolt esitatud DP eskiisis kavandatule rikub tema õigusi, kuna Tallinna Ehitusmääruse § 16 lg 1 p 1 tulenevalt ei võeta seda TLPA-is menetlusse. Samas nähtus, et kaebajal ei ole esitada ühtegi tõendit selle kohta, et ta on Tallinna Linnavalitsuses taotlenud Tallinna LV 26.06.2008.a. korraldusega nr 1200-k „Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“ seatud tingimuste muutmist, kuigi tunnistab, et olukord on muutunud põhjusest, et lasteaeda planeeritud kohta ehitada ei saaks. Korraldusega nähti ette DP koostamine moodustatavale krundile ehitusõiguse määramiseks kuni viie 3-korruselise kokku 48 korteriga elamu ehitamiseks ja lasteaia rajamiseks. Kaebaja on uues eskiisis loobunud lasteaia ehitamisest ning ta soovib ehitada ühe elamu vähem, muuta hoonete kõrgust seni lubatud 10 meetrilt 11 meetrile. Samas nähtus, et kaebaja ei ole ise Tallinna Linnavalitsusse pöördunud ega uurinud, mida ta peaks tegema DP edasiseks menetlemiseks ja ta ei ole saanud ka kinnitust sellest, et DP menetlus ei jätku põhjusest, et Haabersti LOV ei nõustunud kaebaja uue eskiislahendusega. Kuna kaebaja üksnes oletab, et tavaliselt ei hakka linnavalitsus tegelema DP koostamise algatamise korralduse andmisest ühtegi toimingut enne, kui taotleja ise ei kogu kooskõlastusi, siis ta eeldab, et nõusoleku mitteandmine on tema õigusi rikkuv, kuna ka keeldumise põhjus ei ole seaduslik. Kohus esmalt märgib, et kaebaja ei osanud määrata, missuguses etapis on planeering. Kohtule nähtus, et kaebaja ei ole uurinud tegelikke asjaolusid TLPA-is, mistõttu oligi kohus oma määruses viidanud, et esmalt peaks kaebaja välja selgitama TLPA-is, kuidas tal tuleb talitada, kui kaebaja muutis eskiislahendust ning uurida, missugust toimingut kaebaja peab taotlema, et menetlus jätkuks. Kaebaja esindaja seda ei teinud, mistõttu on kaebaja seisukohad üksnes oletuslikud ja kaebaja ei tõendanud, et tema õigusi rikutakse. Kaebaja esitatud DP taotluse alusel on Tallinna Linnavalitsus andnud korralduse nr 1200-k ja kaebaja ei ole linnavalitsuse kaudu uurinud, missugused nõuded viimane kaebajale soovib esitada, kui kaebaja muudab senist eskiislahendust. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid, mille kohaselt justkui olevat ta juba teinud kulutusi peale lahendusskeemi muudele dokumentidele ja et tal on olemas valminud planeering. Kohus eeltoodud tõttu kontrollis, kas kaebaja suudab tõendada, et tal on juba valminud detailplaneering, mis on seotud tema poolt viidatud Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 35 29.05.03 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 toimingutega. Haabersti LOV esindajate vastusest võib aru saada, et linnaosavalitsus on juba 14.02.2008.a. kooskõlastanud Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu eskiisi, vastavalt on kaebaja poolt kohtule esitatud tlk 9 linnaosavanema otsustus. Kaebaja poolt on kohtule esitatud ka Haabersti LOH otsus 12.02.08.a. nr 10, mis andis eskiisile tingimusega kooskõlastuse. Tallinna Linnavalitsus on andnud välja korralduse nr 1200-k 25.06.08.a., mis lahendab küsimuse, missugustel tingimustel on sõltumata Haabersti LOH ja LOV vastusest algatatud kaebajat huvitav Kakumäe tee 94 detailplaneering. Korralduse juurde kuulub ka seletuskiri (tlk 81 pöördel -84). Märgitud dokumentidest on kaebaja muutnud eskiisi, kuid ei ole seda esitanud TLPA-le. Kuigi vastustaja möönis, et vastuse koostamisel TLPA-le ei ole nõusoleku mitteandmise põhjust märgitud relevantselt, nähtub, et 13.04.2010 peeti Haabersti halduskogu koosolek ja selle protokoll on kohtule esitatud (tlk 86). Sellest protokollist saab kohus järeldada, et halduskogus võrreldi DP algatamise korralduse juures olnud lahendusskeemi ja kaebaja poolt esitatud 12 lahendusskeemi ning ettekandja T.Jaska toob esile, et võrreldes algatamiskorralduse juures olnud lahendusskeemiga on tehtud mitmeid muudatusi, loetletakse need muudatused. Seega halduskogus tuvastati nende lahknevus. Kohus nõustub vastustajaga, et halduskogu koosoleku protokollist nähtub, et niisugune asjaolu leidis arutamist ja et tegelikult saadi võrrelda algset ja praegust lahendusskeemi, algatamiskorraldust muudetud kujul LOH-ile ei esitatud ja seda ei saadudki esitada, kuna kaebaja ja vastustaja ei tea, et niisugune korraldus oleks välja antud. Kuna vastustaja arvestas ka halduskogu arvamust, siis võis olla nõusolekust keeldumise tegelikuks põhjuseks märgitud vastuolu, kuigi vastuse vormistamisel on see eksitavalt jäänud üheselt välja toomata ja vastupidiselt on ära märgitud vastuolu esinemine töös oleva Haabersti üldplaneeringuga. Kaebaja oli sj vastamisel kohtule ka ise möönnud, et nõusoleku mitteandmist võiks ehk põhjendada esitatud eskiisi vastuoluga Tallinna Linnavalitsuse korralduses nr 1200-k märgitud eesmärkidega ja juba kooskõlastatud eskiisiga, seega nähtub kohtule, et kaebaja on tegelikult omal algatusel monitoorinud olukorda ja ta teadlikult või ekslikult pöördus lahenduse saamiseks Haabersti LOV poole, kuigi oleks pidanud pöörduma TLPA-sse. Niisugune DP menetlusjärjekorda mittejärgiv pöördumine kaebaja omal algatusel põhjustas segaduse, samas ei saanud tuua kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu koostamise algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ning planeeringu kehtestamine.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus nõustub menetlusosalistega, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et põhimõtet, et „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab ka HMS § 58. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest” (vt nt RK HK lahend nr 3-31-8-02). Käesolevas kaebuses ei ole kaebaja kurtnud, et teda ei oleks piisavalt ära kuulatud või et rikutakse planeerimisega kaasneva avalikustamise nõudeid. Kaebaja ei vaidlusta ka linnavalitsuse toiminguid lähteülesande koostamisel ja kinnitamisel, mis on kohaliku omavalitsuse asutuse toimingud planeeringu algatamisel. Planeering on kaebaja taotluse ja eskiisi alusel algatatud, seega on planeeringu algatamisega planeerimismenetluses I etapp alanud ja antud etapis ei muudeta ega tekitata ja ka ei lõpetata õigussuhteid, selline korraldus ei ole ka haldusakt ( vt eelviidatud RK lahend p 8). Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 1200-k 25.06.2008 kohaselt algatati Kakumäe tee 94 kinnistu detailplaneeringu koostamine, selle kohaselt tuli planeering koostada vastavuses Tallinna Linnavalitsuse 16.06.04 a määrusega nr 61 kinnitatud detailplaneeringu eskiisi ja planeeringu koostamise ning vormistamise nõuetele. Sellisena on kaebaja suhtes eskiis juba ka koostatud ning seatud planeeringu tingimused, mis kooskõlastati Tallinna Linnavolikogu 13 linnamajanduskomisjoniga ja Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitusega. Haabersti LOV sai ülesandeks korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks arutelu. Korralduse seletuskiri tlk 81 -84 kinnitab, et eskiislahenduse kinnitamisel olid Haabersti LOV ja LOH esitanud oma tingimused, kuid linnavalitsus võttis osa ettepanekuid soovituslikena ja TLPA planeeringute läbivaatamise komisjon kiitis eskiisi heaks ja linnavalitsus algatas planeeringu niisugustel tingimustel, kuidas tema pidas seda vajalikuks ja õigeks. Seega nähtub kohtule, et kuivõrd käesolevaks ajaks on kaebaja väidetel olukord muutunud, lasteaeda tõenäoliselt planeeritud viisil rajada ei saaks, ta sooviks muuta ka ehitiste kõrgusi, siis tuleb kaebajal pöörduda uuesti TLPA-sse, mitte aga Haabersti LOV-i või LOH poole. Vastavalt märgib seda ka Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 35 29.05.03 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse paragrahv 14, mille lg 9 nimetab, et eskiisi koostab detailplaneeringu algatamise taotleja, selle koostamise ja vormistuse kinnitab linnavalitsus määrusega. Vastavalt sama paragrahvi lg 10 kohaselt eskiisi koostaja võib ise korraldada eskiisi kooskõlastamise, kuid lg 10 p 1 kohaselt on esmalt vaja pöörduda ameti poole. Kaebuse esitaja eskiisi muutmise soovi tõttu on menetlustoimingud endiselt märgitud planeeringu staadiumis ja kaebaja ei saagi ilma Ameti poole pöördumata nõuda eskiisi muutuste kinnitamist vahetult Haabersti LOV-ilt. Kui detailplaneeringu koostamise algatamise lähtetingimused olid antud korraldusega nr 1200-k, siis on Haabersti LOH-is T.Jaska poolt ka arutletud õigesti, et planeeringu tingimusi muutmata esineb uues eskiisis vastuolu ka Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1200-k. Seda selgitab kohtule ka asjaolu, et kaebaja seletustest kohtuistungil selgus, et ta omal initsiatiivil jättis Ametis fikseerimata eskiisi muudatused. Haabersti LOV-ilt või LOH –ilt etteruttavalt võetud arvamus antud olukorras ei annaks kaebajale mingeid eeliseid ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, sõltumata, kas vastustaja tegevus fikseeriti õigesti. Seega ei saa rikkuda vastustaja avaldatud seisukoht kaebaja subjektiivseid õigusi isegi juhul, kui eskiis ei saanud heakskiitu või sisaldab ebaõigeid keeldumise selgitusi või kui see oleks tulnud sõnaselgelt hoopiski jätta läbi vaatamata. Kaebaja esindaja kohtuistungil antud seletusest saabki kohus järeldada, et kaebajat ei ole keegi eksitanud selles pöördumiste järjestuses, ta on omal algatusel otsustanud minna esmalt Haabersti LOV-sse ja mitte TLPA-sse. Kuigi kaebaja esindaja ei suutnud määratleda, miks ta nõuab juba ehitusmääruse § 16 normide alusel õiguslikku hinnangut, nähtub kohtule, et kaebaja ilmselt eksis, kui arvas, et ta ei pea senise eskiisi muutust TLPA-is fikseerima. Kohus leiab, et alles TLPA poolt uuele detailplaneeringu lahendusele tingimuste määramisel järgneb planeeringu koostamise etapp või vähemalt saab TLPA otsustada, kuidas talitada edasi ja kas eskiisi muutused toovad kaasa planeeringu koostamise algatamise korralduse muutmise vajaduse. Seega võib kohus eeltoodud tõttu nõustuda vastustaja poolt märgitud seisukohaga, et Tallinna Ehitusmääruse § 16 lg 4 kohaselt esitatakse TLPA-le valminud planeering, kus kontrollitakse selle vastavust detailplaneeringu algatamiskorraldusele, seadustele ja teistele õigusaktidele ja lõpliku hinnangu annab TLPA, kuid antud juhul selleni ei ole jõutud ja sellist planeeringut ei ole kooskõlastamisele viidud. Kaebuse esitamise vajadust ei saa põhjendada ka vajadusega saada tõlgendus konkreetsele õigusnormile, kuna üksnes huvist saada teada ühe või teise normi tähendus, ei ole põhjendatud huviks, mis võimaldaks kohtusse pöördumise. Kaebaja ei soovinud algatada kohtuvaidlust põhjusel, et ta küsis vastustajalt midagi ja vastuse puudumisest rikuti ta õigusi. Vastavalt ei ole kaebaja soovinud ka kaebuses sellist nõuet esitada või juba esitatud nõuet muuta. Sj nähtub, et TLPA on kord juba praegu kehtivate planeeringutingimuste osas selgitanud, kuidas linnavalitsus kogub andmeid lähteseisukohtade püstitamiseks ja teeb iseseisvalt otsustused, kui ta ei nõustunud esmase eskiisi arutamisel nt Haabersti LOH kõigi seisukohtadega. Kohus nõustub vastustajaga, et haldusesisene vastav toiming ei saagi reeglina rikkuda kaebaja õigusi. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kooskõlastamine ei ole võrdsustatav nõusoleku andmisega. Kooskõlastamine on otsuse eelnõu 14 kohta arvamuse küsimine, eesmärgiga seda võimalusel otsustamisel arvestada. Haldusmenetluse seaduse § 16 ei võrdsusta kooskõlastamist nõusoleku andmisega, seega ei põhjenda kaebaja õiguste rikkumist või selle asjaolusid ka eelmärgitud põhistuse saamine. Antud juhul kaebaja eskiislahenduse suhtes antud arvamuse vaidlustamiseks erinevat kaebeõigust

§-st 7 ei ole sätestatud ja ei ole tekkinud ka mingit erandlikku olukorda, mis vajaks juba antud planeeringu etapis kohtu sekkumist. Käesolevas asjas ei ole rikutud ka kaebaja menetluslikke subjektiivseid õigusi planeeringumenetluses. Menetlustoimingu vaidlustamise võimalikkus sõltub sellest, kas nimetatud menetlustoiming on kohustuslik ning kas selle sooritamata jätmine toob kaasa TLPA-i või linnavalitsuse ebaõige otsustuse, kuid nähtuvalt selgunud asjaoludest ja kaebaja seletustest, et ta ise omal algatusel pöördus mitte TLPA-sse, vaid Haabresti LOV poole, siis on kaebaja ise ekslikult valinud menetlustoimingu, mis ei ole antud etapis kohustuslik, kuna § 16 reguleerib detailplaneeringu kooskõlastamist, milles eskiis on juba kooskõlastatud § 14 tingimustel. Kaebaja eskiisidest on selliselt kooskõlastatud aga esimesena esitatud eskiis, mitte muudetud eskiis. 4.2. Kaebeõigust ei anna ka

§ 26

lg 1 p 1, mis annab halduskohtule õiguse kaebuse lahendamisel teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta. Toimingu sooritamiseks või haldusakti andmiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi. Seega peab kohustamiskaebuste rahuldamiseks olema vastustajapoolne toimingu sooritamata jätmine või esinema toimingust õigusvastane keeldumine, mis rikub kaebaja õigusi. Planeeringumenetlustes olemuslikult keelduv arvamus on samuti kooskõlastusnõude läbimine, nt selgitab seda kaebajale ka tema nimetatud linna ehitusmääruse § 16 lg 2, lg 3, kuid antud juhul ei olegi sellesse etappi veel jõutud. Eskiisi muutumisel saadab selle kooskõlastusringile kas Amet või siis peale Ametis tehtud toiminguid eskiisi koostaja vastavalt § 14-le lg

1. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul rikutud, seega ei saa teha vastustajale ettekirjutust ei asja uueks läbivaatamiseks saatmise kohta ega ka panna vastustajale kohustust anda kaebaja soovitud nõusolek. Kaebaja saab kohustamisnõude esitada kohustatud isikule, antud planeeringu etapis Tallinna Linnavalitsusele (TLPA-le), kui ta leiab, et tema soovitud planeering peaks edenema kas kiiremini või rikutakse mingil muul põhjusel kaebaja õigusi. Kohtule nähtub kaebaja seletustest, et eskiisi esitamata jätmisest TLPA-le ei olegi võimalik planeeringuga edasi liikuda, kuigi kaebajal on soov lahendada eskiisi küsimus endisest erineval viisil. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda. Pealegi nähtub asjaoludest, mille kaebaja esitas alles kohtuistungil, et valitud vastustajal ei oleks võimalik kohustamisnõuete rahuldamise korral muutunud asjaolude tõttu seda täita, see ei annaks kaebajale õiguslikke eeliseid, kui Amet jäetakse otsustajate ringist välja. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus nõustub kaebajaga, et Riigikohtu halduskolleegium on mitmes lahendis märkinud, et planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine võib olla erandlikult õigustatud ja nt seda juhul, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt Riigikohtu halduskolleegium
2. juuni
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-03). Antud kaebuse puhul sellist olukorda ei esine. 15 5.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetlusosalised menetluskulude väljamõistmise nõuet ei esitanud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda Karin Kalmiste Kohtunik 16