Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Tal puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks, aga samas esinevad rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmise alused. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alus pankrotimenetluse raugemisega lõppemise vältimiseks määrata kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg. Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Arvestades menetluse keerukust lähtub ajutine haldur tunnitasust 1 200 krooni. Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, taotleb ajutine haldur määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S töötasuks 12 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 158 krooni, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 2 478,90 krooni. Kõik kulutused olid teostatud perioodil 27.10. kuni 09.11.2010.a. seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, taotleb ajutine haldur mõista ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus välja riigi vahenditest järgmiselt: Kulude hüvitus summas 2 478,90 krooni ja tasu (6 200 – 2 478,90) 3 721,10 krooni ning kohustada Kohtute Raamatupidamiskeskust need välja maksma Peeter S kontole XXXXXXXXXX. Kohtuistung 11.11.2010 kohtuistungil võlgnik nõus ajutise pankrotihalduri järeldustega ja tasu taotlusega, halduri poolt taotletule. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara 3 pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamise seisuga, võlgnikul puudub igasugune reaalne vara. Äriühingul on lühiajalised kohustused summas 236 777 krooni ja maksuvõlad 217 983.90 krooni. Alalise maksejõuetuse väljakujunemisel on mitu põhjust vastavalt aruandele: võlgniku müügikäive ei saavutanud vajalikku taset, mistõttu ei suudetud juba tegevuse alguses katta kulusid. Palgakulu osakaal kuludes oli suur. Võlgniku lähikondsetele tagastati tegevuse lõpetamisele eelnenud kahe kuu jooksul laene kogusummas 300 000 krooni. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotiavalduse esitamine on tingitud eelkõige juhatuse suutmatusest teha vajalikke ja pädevaid juhtimisotsuseid kiiresti muutuvas majandussituatsioonis. Aruande kohaselt võlgniku makseraskused tekkisid juba 2009 aastal ning väljendus riiklike maksude võla pidevas suurenemises. Alaline maksejõuetus kujunes välja hiljemalt novembris 2009. Osanik pidi tulenevalt ÄS § 176 otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud. Karistusseadustiku § 385¹ sätestab, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed, mis annaks alust arvata, et maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur hindab pankrotimenetluse jätkamisega seotud kulude suurust summas 89 000.krooni. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutine haldur on tuvastanud, et aruandes märgitud tehingutel on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise tunnused ja tehingud on tagasivõidetavad
lg 1 p3 alusel.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt
lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 4 11.11.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 89 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, muu vara puudumise tõttu vastavalt halduri poolt taotletule. Lähtuvalt
lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast pankrotimenetluse lõppemist. Anda dokumendid hoiule juhatuse liikmele LKik XXX, eluk XXX. OÜ
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks 12 600 (10,5 tundi, tunnitasuga 1200 krooni) krooni. Ajutine haldur taotleb ka kulutuste hüvitamist 2 478.90 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist
Kohus on seisukohal, et tuleb määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S , ajutise halduri tasu 12 600 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud va sotsiaalmaks) ning vajalikud kulutused summas 2478,90 krooni, millest (6 200-2478.90)= 3721.10 krooni (lisandub sotsiaalmaks) kuulub hüvitamisele halduri tasuna riigi vahenditest Peeter S , arve XXXXXXXXXX), kuna puuduvad rahalised vahendid. Kohus leiab, et ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu summas 8879.90 (koos sotsiaalmaksuga) krooni kuuluvad väljamõistmisele võlgniku juhatuse liikmelt LK(ik XXX) ajutise pankrotihalduri Peeter S kasuks. Lukiina Vismann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.