ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2928 Haldusasi J.R kaebus Viru Vangla xx.x.xxx käskkirjade nr xxja nr xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J.R, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 21.06.2010 toimunud kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ja esitles kohtu koosseisu. Taandusi kohtu koosseisu kohta ei esitatud. Pärast seda, kui kohtunik küsis menetlusosalistelt, kas on taotlusi ja täiendusi, teatas J.R, et ta on juba varem esitanud kohtule taotluse kohtuniku taandamiseks, kuid kohtunik pole sellele vastanud. Kaebaja poolt viidatud taotlust käesolevas asjas kohtule esitatud ei ole. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 25 lg-ga 1 menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 p-s 7 ette nähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse ilma, et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Kooskõlas TsMS § 24 lg-ga 3 taandamise alust tuleb avalduses põhistada. Kuna kaebaja pärast kohtu koosseisu teadasaamist taandust ei esitanud ning esitas selle alles sisulise arutamise käigus, siis tulenevalt TsMS § 25 lg-st 1 ei saanud kaebaja esitada kohtuniku taandamise avaldust käesoleva seadustiku § 23 p-i 7 kohaselt, st juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse ilma, et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Kaebaja on ka 3-09-2928 varem viibinud kohtuistungitel, mille on viinud läbi sama kohtunik. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta on varem käesolevas asjas esitanud taotluse kohtuniku taandamiseks, kuid sellele pole vastatud. Kaebajal on väär arusaam kohtuniku taandamise põhimõttest kuna ta leiab, et kohtuniku taandamine annab talle võimaluse valida endale sobivat kohtunikku. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja kohtuistungil esitatud taotlust riigi õigusabi saamiseks, kuna sellekohane taotlus oleks tulnud teha varem, et vältida kohtuistungi edasilükkamist. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtegi põhjendust, mis takistasid tal õigeaegselt riigi õigusabi taotlust esitamast. J.R esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjade nr xx ja nr xx tühistamiseks. Kaebusest nähtuvalt määrati kaebajale Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjadega nr xx ja nr xx distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise vastavalt 5 ööpäeva ja 7 ööpäeva selle eest, et kaebaja ei allunud 26.08.2009 ja 27.08.2009 vanglaametniku seaduslikele korraldustele lõpetada kõva häälega rääkimine. Antud süüdistusest kuulis kaebaja esmakordselt inspektor-kontaktisiku käest, kes tutvustas talle mõlema asja suhtes koostatud distsiplinaarmenetluse protokolle. Kuigi distsiplinaarmenetluse protokollid sisaldasid ka lisade loetelu, ei tutvustatud neid kaebajale. Kaebaja allkirjastas distsiplinaarmenetluse protokollid ja lisas sinna nõude protokolli lisadest koopiate saamiseks, et ta saaks kasutada oma õigust kirjalike vastuväidete esitamiseks. Samuti andis kaebaja toimunu kohta suulise seletuse, kuid ta ei teadnud, et hiljem koostab distsiplinaarmenetluse protokolli hoopis teine vanglaametnik. 24.09.2009 tutvustati kaebajale vaidlustatud käskkirju, kuid lisatud materjalidega tutvumist ei võimaldatud. Vaidlustatud käskkirjadest nähtub, et mõlemas distsiplinaarasjas anti kaebajale võimalus selgituste andmiseks (27.08.2009 ja 02.09.2009), kuid kaebaja keeldus sellest. Kaebaja väidab, et aktid seletuskirja kirjutamisest keeldumise kohta on puudulikud, kuna aktides ei ole märgitud tunnistajat ja aktidest ei selgu, millise rikkumise kohta on ta keeldunud seletust andmast. Samuti väidab kaebaja, et teatistest nähtuvalt on teda teatistega tutvustatud, kuid distsiplinaarmenetluse protokollides on märgitud, et inspektor-kontaktisik soovis teda tutvustada teatistega, kuid kaebaja keeldus sellest. Kaebaja viitab asjaolule, et 02.09.2009 koostatud teatises on märgitud ettekanne nr 3335, kuigi tegelikult puudutab antud teatis ettekannet nr
- Käskkirjast nr xx nähtub menetleja ettepanek kaebaja karistamiseks viie ööpäevase kartserikaristusega, kuid samas on määratud kaebajale karistuseks seitse ööpäeva kartserikaristust. Kaebaja arvates on vangla rikkunud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg-t 2, § 40 lg-t 1,§-i 54, § 55 lg-t 1 ja § 56 lg-t
- Kooskõlas vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lg-ga 1 distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus ja lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse protokollidest nähtuvalt viis menetluse läbi üks inspektor-kontaktisik, aga protokolli tutvustas kaebajale teine inspektorkontaktisik. Kaebaja selgitab, et kõik, mis nähtub ettekannetest, on üksnes vale ja vanglaametniku paljasõnalised väited. Kuna kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokollide lisasid, siis on vangla rikkunud sellega HMS § 40 lg-t 1, mille kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vaidlustatud käskkirjades ei ole tuvastatud kaebaja süüd rikkumise toimepanemises ja sellega on rikutud HMS § 54 (haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele) ja § 55 lg-t 1 (haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav). Vaidlustatud haldusaktides tuginetakse ainuüksi ametniku väidetele, kusjuures ametniku enda toimingud on õigusvastased. Kaebaja väidab, et ta ei ole süülist tegu toime pannud. Kaebaja esitas kohtule taotluse, milles märkis, et ta soovib oma kaebust täiendada ja soovib ka haldusaktidega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamist, sest toimingud on seotud tema 2
(5)3-09-2928 põhiõiguste rikkumisega. Põhjendatud huviks on see, et vangla käituks edaspidi seaduspäraselt. Antud asjas on vaidlus selles, kas vangla võimaldas kaebajal vastavalt HMS §-le 40 protokollidega tutvudes tutvuda ka protokolli lisadega või mitte. Kaebaja arvates on kõik seaduse ees võrdsed, kuid millegipärast ilma ühegi tõendita peetakse vanglateenistuja väiteid tõeseks ja kaebaja väiteid valedeks ja seda olukorras, kus talle ei antud võimalust HMS § 36 kohaselt menetlusest osa võtta. Kaebaja soovib tõstatada küsimuse tema subjektiivsete õiguste rikkumise suhtes seoses karistuse täitmisele pööramisega, mis ilmselgelt välistas tema poolt esitatud vaide rahuldamise. Kaebaja taotleb kohtult, et Viru Vangla esitaks enne kohtuistungit kohtule dokumendid, mis tõendavad, et miks vangla rikub seadust ja ei esita distsiplinaarmenetluse protokolle tutvustades protokolli lisasid. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et J.R esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjade nr xx ja nr xx tühistamiseks. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati kaebajale vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks ja Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Kaebaja esitas 28.09.2009 vaide, milles taotles xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist ja 30.09.2009 esitas kaebaja vaide, milles taotles xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamist. Vangla ei jõudnud vaideid tähtaegselt menetleda. VangS § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju (VSkE) ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, VSkE, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine VangS, VSkE või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati J.R distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorras p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmises. Nimelt 27.08.2009 kell 13.20 ei allunud kaebaja valvur Tiina Vask´i korraldusele lõpetada karjumine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri Tiina Vask´i ettekandega nr 3332. Ettekandest nähtuvalt tegi J.R meditsiiniosakonnas pärast sidumist valvurile ettepaneku viia ta tagasi sektsiooni, kuid valvur selgitas, et see ei ole hetkel võimalik, mille peale J.R tõstis valvuri peale häält. Valvuri keelavale korraldusele ta ei allunud ning valvur nõudis mitu korda, et kaebaja karjumise lõpetaks. 26.08.2009 kell 10.05 ei allunud kaebaja valvur Tiina Vask´i korraldustele lõpetata karjumine. Distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Tiina Vask´i ettekandega nr 3010, mille kohaselt kaebaja, väljudes protseduuride ruumist, pöördus süüdistavalt valvuri poole häält tõstes, et talle ei anta arstiabi. Valvuri korduvale korraldusele lõpetada karjumine kaebaja ei allunud. Vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega ja seega on tegemist distsiplinaarrikkumisega, mille eest võib karistada kinni peetavat isikut distsiplinaarkorras. 26.08.2009 ja 27.08.2009 toime pandud rikkumiste osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tõnismäe. Kaebajat teavitati 02.09.2009 menetluse alustamisest ning anti talle võimalus selgituste andmiseks, kuid kaebaja seda ei soovinud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 09.09.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 16.09.2009. Karistuse määramisel arvestati nii rikkumise raskusega, kaebaja varasemate karistustega kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on 3
(5)3-09-2928 õiguspärane. Distsiplinaarkaristuse kohaldamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4, ja 41 kehtestatud nõudeid, läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on kontrollitud ja kaebajale on antud võimalus esitada seletusi. Samuti on karistus määratud seadusega ette nähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ja proportsionaalne. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati J.R´le vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest karistusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Sama kuupäeva kandva käskkirjaga nr xx määrati kaebajale vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Käesolevas asjas läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et J.R eiras VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõudeid. Nimelt 27.08.2009 kell 13.20 ei allunud kaebaja valvur Tiina Vask´i seaduslikule korraldusele lõpetada karjumine. Eeltoodu on tõendatud valvur Tiina Vask´i ettekandega nr 3332, mille kohaselt kaebaja tegi meditsiiniosakonnas pärast sidumist valvurile ettepaneku viia ta tagasi sektsiooni. Valvur selgitas, et see ei ole hetkel võimalik, pärast mida tõstis kaebaja valvuri peale häält. Valvuri korraldusele lõpetada karjumine kaebaja ei allunud ning valvur pidi oma nõuet mitu korda kordama. 26.08.2009 kell 10.05 ei allunud kaebaja valvur Tiina Vask´i korraldusele lõpetada karjumine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Tiina Vask´i ettekandega nr 3310, mille kohaselt kaebaja, väljudes protseduuride ruumist, pöördus süüdistavalt valvuri poole väites, et talle ei anta arstiabi. Valvuri korduvatele korraldustele lõpetada karjumine kaebaja ei allunud. Vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega ja seega pani kaebaja toime süülise teo, mille eest teda võis distsiplinaarkorras karistada. 26.08.2009 ja 27.08.2009 aset leidnud rikkumiste osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tõnismäe. Kaebajat teavitati 02.09.2009 distsiplinaarmenetluse alustamisest. Võimalust anda selgitusi oma teo kohta kaebaja ei kasutanud. 16.09.2009 tutvustati kaebajat distsiplinaarmenetluse protokollidega. Karistuse määramisel arvestati toime pandud rikkumiste raskusega ja kaebaja varasemate karistatustega. Seega oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta kuulis esmakordselt asjaolust, et teda süüdistatakse distsipliinirikkumises inspektor-kontaktisiku käest, kes tutvustas talle distsiplinaarmenetluse protokolli. Samuti ei võimaldatud kaebaja väitel tal tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolli lisadega. Eeltoodu ei vasta tegelikkusele, sest valvur Tiina Vask teavitas kaebajat ettekannete koostamisest ning andis kaebajale võimaluse seletuse andmiseks. Seletusest kaebaja keeldus, millekohane märge on nii ettekannetes kui ka aktides. Nimelt 02.09.2009 tutvustas inspektor-kontaktisik Tiia Tõnismäe kaebajale teatist distsiplinaarmenetluse alustamise kohta ning andis talle võimaluse seletuse andmiseks. Kaebaja keeldus teatisele allkirja andmast ja ka seletuse esitamisest. Eeltoodut aluseks võttes ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et ta sai tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisest alles siis, kui talle tutvustati protokolle.. Tegelikkusele ei vasta ka kaebaja väide selle kohta, et talle ei võimaldatud tutvuda protokolli lisadega. Arvestades kaebaja tavapärast käitumist oleks ta juhul, kui talle poleks protokolli lisasid tutvustatud, teinud sellekohase märke ka protokollile, kuid sellist märget protokollides tehtud ei ole. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et ta ei saanud protokollist ja selle lisadest koopiaid. Kaebaja väidab, et ta andis distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvudes suulise selgituse, kuid ei teadnud, et hiljem koostab distsiplinaarmenetluse protokolli teine inspektor-kontaktisik. Kuna tegelikult koostas distsiplinaarmenetluse protokollid ning distsiplinaarmenetlused viis läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tõnismäe, siis on kaebaja väide arusaamatu. Distsiplinaarmenetluse protokollidega tutvustas kaebajat inspektor-kontaktisik Toomas Pastak. Tutvudes distsiplinaarmenetluse protokollidega pidi kaebaja nägema,. et need on 4
(5)3-09-2928 koostatud inspektor-kontaktisik Tiia Tõnismäe poolt. Kaebaja peab puudulikeks akte, mis on koostatud seletuskirjast keeldumise kohta põhjusel, et aktides ei ole märgitud tunnistajat ning neist ei selgu, millise rikkumise osas on ta keeldunud seletuste andmisest. Distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et inspektor-kontaktisik soovis kaebajat tutvustada teatisega, kuid viimane keeldus sellest. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et inspektor-kontaktisik tahtis kaebajale tutvustada teatist ning distsiplinaarmenetluse materjale, kuid kaebaja keeldus distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumisest ja teatisele allkirja andmisest. Eeltoodust järeldub, et menetleja teavitas kaebajat, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlust ning andis talle võimaluse seletuse andmiseks, kuid kaebaja ei soovinud distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvuda ega teatisele allkirja anda. 02.09.2009 teatises on valesti kirjutatud ettekande number 3332 (kaebaja väitel nr 3335). Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et tema arvates on käskkirjas nr xx tehtud ettepanek tema kartserisse paigutamiseks viieks ööpäevaks, kuid karistus on määratud seitsmeks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse protokollis tehti ettepanek määrata kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Sellise karistusega nõustus ka distsiplinaarkaristuse määraja peaspetsialist-üksuse juht Kadi Veervald. Kuna distsiplinaarkaristuse käskkirjas on toodud samad põhjendused, mis sisalduvad ka distsiplinaarmenetluse protokollis, siis see asjaolu kinnitab, et kaebaja paigutati kartserisse seitsmeks ööpäevaks. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ta pole rikkumist toime pannud, kuid kaebaja ei ole suutnud seda ära tõendada. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 10.01.2011 Riigikohtu 10. jaanuari 2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-649 alusel, millega otsustati jätta J.R kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 09. novembri 2010 kohtuotsusega nr 3-09-2928 otsustati jätta Tartu Halduskohtu 30.juuni 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)