Obsah (4)

§ 26§ 31§ 32§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2010.a. Tallinn Haldusasja number 3-10-2237 Haldusasi E. Z. kaebus AS Ühisteenused

§ 26lg 1 p 6) 2.

Jätta kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. Edasikaebamise kord 3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ning vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

ASJAOLUD 1) AS Ühisteenused töötaja I. L. koostas 04.07.2010 viivistasu otsuse nr 0030007866, mille kaebuse esitaja palub tühistada. Viivistasu otsuse nr 0030007866 koostamise 04.07.2010 kell 17.43 tingis asjaolu, et sõiduauto Audi registreerimisnumbriga xxxxxx oli pargitud Merivälja tee 1c parklas ja selle eest ei olnud ettenähtud korras tasutud parkimistasu. 2) 14.09.2010 määrusega võttis kohus E. Z. kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0030007866 tühistamiseks menetlusse. 14.10.2010 määrusega määras kohus asja lahendamise 1 viisiks kirjaliku menetluse ning andis pooltele lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 29.10.2010 ning määras kohtotsuse kuulutamise ajaks 22.11.2010 kell 14.

1. KAEBAJA SEISUKOHAD 3) Kaebaja märgib, et 30.07.2010 jättis Tallinna Transpordiamet rahuldamata tema avalduse viivistasu otsusele nr
2. Kaebajal on puudega isiku parkimiskaart nr xxxxx kehtivusega kuni 27.05.2013 ning teades oma õigusi ja kohustusi, parkis ta auto õigesti ja kaart oli nähtaval kohal. Eeldatavasti kaart kukkus nähtavalt kohalt, kui kaebaja auto ukse kinni pani ning Ühisteenused AS kaarti ei näinud. Ta nägi, et tehti viivistasu otsus, kuna oli „lähedal“ ja kuivõrd töötajad ei olnud veel lahkunud, siis läks ta ise sündmuskohale ning esitas oma kaardi kontrolörile. Kaebajale vastati, et see ei oma tähendust ja et ta peab soovi korral viivistasu otsuse vaidlustama. Kaebaja palub viivistasuotsus tühistada, kuna ta leiab, et invaliidikaart annab õiguse parkida soodsamatel tingimustel. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 4) Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjustel: Mootorsõiduk Audi (xxx xxx) oli 04.07.2010 kell 17:43 pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal Merivälja tee 1c parklas ilma, et oleks nõuetekohaselt paigaldatud parkimisõigust tõendav parkimiskaart. Kaebuse esitaja väide, et eeldatavasti parkimiskaart kukkus maha, ei vasta tegelikkusele. Tallinna Transpordiametile esitatud vaides (lisatud vastusele) märkis kaebaja, et ta ei pannud parkimiskaarti välja kuna arvas, et parkimiskoht ei asu avalikus tasulises parkimisalas. Liiklusseaduse § 502 lõike 1 p 4 alusel on ette nähtud viivistasu määramise iseseisva alusena tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohane paigaldamata jätmine. Vastustaja on seisukohal, et liiklusseaduse § 502 lõike 1 p 4 alusel tekib kohustus viivistasu maksmiseks ka olukorras, kui isikul oli õigus parkida, kuid parkimisõigust tõendav dokument oli nõuetekohaselt paigaldamata. Vastustajaga samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjades nr 3-06-1188 (14.05.2007) ja nr 3-1324/2005 (13.11.2006). Liiklusseaduse § 501 lg 41 nõudest tulenevalt tasulisel parkimisalal parkimist teostav isik on kohustatud hoolsuskohustust täites eksponeerima parkimise õigust tõendavat dokumenti nii, et see oleks hästi nähtav parkimiskontrolörile. Kui isikul on parkimise sooduskaart (puudega inimese sõiduki parkimiskaart vms), siis sama eksponeerimise nõue kehtib ka selle suhtes. Isikul on kohustus, mitte õigus, paigutada parkimist tõendav dokument auto esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale, et parkimiskontrolöril oleks võimalus veenduda isiku parkimisõiguses tasulisel parkimisalal. Käesolevas asjas vaidlustatud viivistasu otsuse tegemisel puudus sõidukis nähtaval kohal dokument, mis oleks andnud isikule õiguse parkida sõidukit tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Liiklusseaduse § 502 lg 1 p 4 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud 2 sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust vastavalt liiklusseaduse §-ile 501 lg
3. Kaebuse esitaja väide, et eeldatavasti parkimiskaart kukkus maha, ei vasta tegelikkusele. Tallinna Transpordiametile esitatud vaides (lisatud vastusele) märkis kaebaja, et ei pannud parkimiskaarti välja, kuna arvas, et parkimiskoht ei asu avalikus tasulises parkimisalas . Eeltoodut arvestades palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 5) Kohus uurinud toimikusse esitatud seisukohti ja lisatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Viivistasu otsus nr 0030007866 on tehtud õiguspäraselt ning selle tühistamiseks alus puudub. 6) Kohus selgitab seisukohta järgmiselt. Kohus leiab, et 04.07.2010 kell 17:43 rikkus kaebaja sõidukiga Audi registreerimisnumbriga xxxxxx parkimisel Tallinna linnas kehtivat tasulist parkimiskorda ja rikkumine on tõendatud. Viivistasu on määratud otsusega nr 0030007866 õiguspäraselt ja kaebajal tuli tasuda viivistasu. Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 501 lg 2 p 1 ja Tallinna Linnavolikogu
4. jaanuari
5. a määrusega nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" (edaspidi: määrus "Parkimistasu kehtestamine") punktiga 5.3 on kehtestatud, et Pirita tasuline parkimisala asub Merivälja tee 1c ja 1e parklate piires. Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 501 lg 41 kohaselt parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. Käesoleva seaduse lisa 2 kohase liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatule. LS § 55 lg 1 sätestab, et liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile käesoleva seaduse lisa 2 kohase parkimiskaardi. 7) Kaebaja parkis 04.07.2010 kell 17.43 sõiduauto Audi registreerimisnumbriga xxxxxx Tallinnas tasulisel parkimisalal Merivälja tee 1c parklas. Kaebaja ja vastustaja esitatud andmed kinnitavad, et sündmuskoht on viivistasu otsuses märgitud õigesti. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajal oli viivistasuotsuse tegemise ajal kehtiv puudega inimese parkimiskaart. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale oleks tohtinud vormistada viivistasu otsust olukorras, kus ta väidetavalt paigaldas puudega inimese parkimiskaardi nähtavale kohale, kuid see kukkus sealt maha, kui ta sulges sõiduki ukse. Edasisi sündmusi jälgis kaebaja juba eemalt. Kuigi kaebaja ei märgi otseselt, et ta lahkus järelikult sõidukist, saab eeltoodust järeldada, et ta oli sõiduki ukse kinni pannud ja sõiduki juurest lahkunud, kuid ta ise ei veendunud, kas kaart on nähtaval kohal, et kontrollija saaks näha selle andmeid. Kaebaja 3 tegevusest nähtub kohtule, et ta näitas AS Ühisteenused töötajale puudega inimese parkimiskaarti, kui viivistasu otsus oli tehtud. Kuivõrd kaebaja vaidemenetluses (tlk 27) märgib, et ei pannud parkimiskaarti välja, kuna arvas, et parkimiskoht ei asu avalikus tasulises parkimisalas, siis nähtub kohtule, et kaebaja on kohtukaebuses avaldanud vastupidised seisukohad. Seega ei ole usutav kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukoht, et eeldatavasti parkimiskaart kukkus maha, mille tõttu ei olnud parkimiskaart AS Ühisteenused töötajale nähtav. Isegi juhul, kui tuleks usaldada kaebaja kohtukaebuse väidet, et ta oli kaardi ettenähtud kohta paigaldanud, kuid see kukkus maha, nähtub, et ta ei olnud enne sõiduki juurest lahkumist veendunud, et kaart on kontrollijatele nähtav. Kaebaja oli kohustatud veenduma, et ukse sulgemisel asub kaart ettenähtud kohas. Kuigi kaebaja ei kirjelda kohtule, millisest kohast ta hiljem sõiduki juurde tagasi tulles võttis kaardi ja näitas selle kontrolöridele, on selge, et kaebaja ei väidagi, et sõiduki juurde tagasi tulles oli kaart nähtaval kohal. Kohus leiab, et nii kaebaja enda selgitustega kui ka vastustaja poolt esitatud fotomaterjaliga (tlk 28-32) on tõendatud asjaolu, et kaebaja sõidukil ei olnud nähtavas kohas parkimisõigust tõendavat dokumenti (puudega inimese parkimiskaarti). Eeltoodu tõttu saab kohus järeldada, et kaebaja sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata, mistõttu tuleb tasuda määratud viivistasu. Asjaolu, et kaebaja esitas AS Ühisteenused töötajale I.L.’ile puudega inimese parkimiskaardi nähes, et talle koostati viivistasuotsus, ei muuda fakti, et parkimisel ei olnud sõidukile vastav parkimise õigust tõendav dokument vastavalt LS § 55 lg 1 paigaldatud. Siinkohal on vastustaja viidanud õigustatult Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 31324/2005 (13.11.2006), milles kohus märkis, et dokumendi mittenõuetekohaseks paigaldamiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isik küll asetab dokumendi nähtavalt esiklaasile või armatuurlauale, kuid see kukub enne parkimiskontrolöri saabumist ettenähtud kohalt. LS § 501 lg 41 eesmärk on tagada dokumendi kontrollitavus kogu parkimise ajal, mitte ainult selle alguses. Isik peab seetõttu veenduma, et dokument on asetatud ettenähtud kohale püsivalt. Viivistasu ei määratud seega käesoleval juhul valesti. Samuti on põhjendatud viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-06-1188 (14.05.2007) kus Ringkonnakohus leiab, et viivistasu otsuse tegemisel on haldusorganile, kelle pädevusse viivistasu määramine kuulub, keeruline välja selgitada, kas viivistasu maksmise aluseks on LS § 502 lg 1 p 1, mis näeb ette viivistasu maksmise juhul, kui parkimistasu on maksmata, või sama lõike p 4, mille kohaselt viivistasu otsus koostatakse juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lõikes 41 sätestatule. Punkti 4 eesmärk on ära hoida ülemääraseid haldusorgani kulutusi, et selgitada välja, kas sõiduki parkimisel parkimistasu tegelikult tuleb maksta või mitte. Kuigi vaidlustatud otsus on vormiveaga, kuna viivistasu määramise õiguslik alus ei ole tegelikult LS § 502 lg 1 p 1, vaid p 4, ei toonud see vormiviga kaasa asja teistsugust otsustamist. HMS § 58 tulenevalt puudub seetõttu alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Ka käesoleval juhul oleks tulnud märkida viivistasu otsusesse viivistasu otsuse aluseks mitte LS § 502 lg 1 p 1, vaid p 4, kuid ka antud juhul loeb kohus, et selline vormiviga ei ole viivistasuotsuse tühistamise aluseks. LS § 502 lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Sama paragrahvi sama lõike p 4 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik vormistab viivistasu otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. 4 Määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktide 9.1.1, 9.1.4 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva määruse punktis 4.4 sätestatule. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kooskõlas kehtiva õigusega. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 8) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda –

§ 92

.

§ 92

(Menetluskulude jaotus) lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 250 EEK. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 5