lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt on pooltel poeg, kuid kostja hagejale lapse ülalpidamiseks elatist ei tasu. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapsele 2 175 krooni kuus alates 01.10.2009.a. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja töötasu moodustab 6 800 krooni kuus. Ühiselt hagejaga on sõlmitud laenuleping korteri soetamiseks. Kuna hageja kostjaga koos elada ei soovi, siis on kostja sunnitud üürima elamispinda, maksma üüri ja kandma ka korteri soetamise ning kommunaalkulusid. Kostja on võimeline elatist maksma 1500 krooni. Kui hageja hakkab ise kandma korteri kasutamise kulusid, siis kostja materiaalne olukord paraneb ja ta saab maksta elatist suuremas summas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjas puudub vaidlus, et pooltel on 17.03.2007.a. sündinud poeg M V (tlk 7). Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS (Perekonnaseadus) § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja on täitnud PerekS §-st 60 lg 1 tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates 01.10.2009.a. Kostja väidete kohaselt on ta elatist kindlasti maksnud alates märtsist 2010.a. Kuna hagi on esitatud veebruaris 2010.a., siis leiab kohus, et elatisehagi on esitatud põhjendatult. Kostja väidete kohaselt on ta tasunud hageja ja lapse kasutuses oleva korteri ostmiseks võetud laenu ja kommunaalmakseid. Hageja väidetel ei ole kostja seda kunagi teinud, kostja on hagejale tasunud oma osa poolte kooselu jooksul kolmandalt isikult võetud laenu tagasimakseteks. Kohus leiab, et esiteks ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja on hageja ja poolte lapse kasutuses oleva korteri laenumakseid ja kommunaalmakseid tasunud ning teiseks ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel oleks kokkulepe taolisel viisil elatise täieliku või osalise maksmise kohta. Seega isegi juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja on hageja ja poolte lapse kasutuses oleva korteri eest makseid tasunud ei ole neid summasid võimalik käsitleda elatisena poolte lapse ülalpidamiseks. Hageja on elatisenõude lapse ülalpidamiseks esitanud seaduses sätestatud miinimumsummas. PerekS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. käesoleval ajal 2175 krooni. Kuivõrd elatisenõue on esitatud seaduses sätestatud miinimumsummas, puudub kohtu arvates vajadus analüüsida lapsele tehtavate kulutuste suurust. 2 Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt ligikaudu 4 kuu eest. Kuna vaidlus puudub selles, et kostja enne elatisehagi esitamist hagejale lapse ülalpidamiseks elatist ei tasunud, siis leiab kohus, et tagasiulatuv elatisenõue on põhjendatud. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Otsuse täitmisel tuleb pooltel käesolevaks ajaks tekkinud elatise võlgnevusest maha arvata juba makstud elatisesummad, kuivõrd kohtuistungil avaldasid pooled, et osaliselt on elatis tasutud märtsis, aprillis ja mais 2010.a. Elatise tasumist tõendab eelkõige makse panga kaudu. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.