) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
kohaselt võib lepingu sõlmida ka suuliselt.
lg-st 1 tuleneb, et leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu riigilõivule on menetluskulu TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi, mille nõudeõigus tuleneb ning jaotus ja kindlaksmääramine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, mitte hageja Üldtingimuste alusel, nagu hageja on hagiavalduses märkinud. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavalduses. Selle kohaselt on hageja teinud kulutusi riigilõivule – 3000 krooni hagiavalduse esitamisel ning 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavalduse esitamisel tasutud 3000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, seega on see kulu vajalik ja põhjendatud. Hageja esitatud maksedokumendi kohaselt on hageja 12.12.2007.a maksnud 250 krooni Rahandusministeeriumi arvele selgitusega „Riigilõiv maksekäsult Lii Vutt“. Arvestades, et nimetatud riigilõiv on tasutud peaaegu kolm aastat enne käesolevas asjas hagiavalduse kohtusse esitamist, ei saa seda kulu iseenesest pidada antud tsiviilasja kuluks. Hageja ei ole ka põhistanud, et nimetatud kulu oleks alust lugeda käesoleva tsiviilasja kuluks TsMS § 144 p 7 alusel. Eeltoodut arvestades ei loe kohus 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu riigilõivule käesoleva tsiviilasja menetluskuluks. Hageja põhjendatud menetluskulu, st 3000 krooni riigilõivu, peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.