Obsah (7)

§ 24§ 92§ 47§ 84§ 11§ 83§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-3055 Haldusasi Tänavapuhastuse AS kaebus Kohila Vallavalitsuse 27

§ 24lg 1 p 4).

3. Mõista Kohila Vallavalitsuselt Tänavapuhastuse AS kasuks välja õigusabikulud 8400 krooni (kaheksa tuhat neli sada krooni) -(

§ 92lg 5).

1. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale andmed õigusabikulu ülekande tegemiseks.
2. Tagastada Advokaadibüroo LEXTAL kontole nr 221023555162 Swedpank AS Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 450 krooni.
3. Saata käesoleva määruse ärakiri - kaebuse esitaja esindajale: vandeadvokaat Karl Kask - vastustajale: Kohila Vallavalitsus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 24.11.2010 Tänavapuhastuse AS kaebus Kohila Vallavalitsuse 27.10.2010 ettekirjutuse nr 317/2010-021 tühistamiseks ja EÕK taotlus. Kaebuselt ja EÕK taotluselt on tasutud riigilõiv kokku summas 450.- krooni. 1
2. 26.11.2010 määrusega rahuldas kohus Tänavapuhastuse AS taotluse ja peatas EÕK korras Kohila Vallavalitsuse 27.10.2010 ettekirjutuse nr 317/2010-021 kehtivuse ajutiselt kuni 15.12.
4. 06.12.2010 saabus kohtusse Kohila Vallavalitsuse taotlus menetluse lõpetamiseks

§ 24

lg 1 p 4 alusel, kuna Kohila Vallavalitsus tunnistas vaidlustatud Kohila Vallavalitsuse 27.10.2010 ettekirjutuse nr 317/2010-021 kehtetuks. 4. 09.12.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht menetluse lõpetamise kohta ja kohtukulude nimekiri.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Tänavapuhastuse AS-il ei ole vastuväiteid asja menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja palub jätta kohtukulud vastustaja kanda ja välja mõista vastustajalt kaebuse esitajale 14 461,50 krooni õigusabi kulu ning 450 krooni riigilõiv. Riigilõivu palub kaebuse esitaja tagastada

§ 84

lg 4 p 4 alusel OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele 221023555162 Swedpank AS. 5. 16.12.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebuse esitaja kohtukulude väljamõistmise taotluse kohta. Vastustaja palub

§ 92

lg 10 alusel jätta kohtukulud kaebaja kanda 9461,50 krooni ja vastustaja kanda 5000 krooni ulatuses. Kohtukulude välja mõistmisel tuleb arvestada kaebaja pahauskset käitumist, kaebaja oleks võinud pöörduda vahetult vastustaja poole vaidega ja seda ilma õigusabi kasutamata. Selgitamiskohustuse ja ärakuulamiskohustuse rikkumise korral on tegemist haldusmenetluse aluspõhimõttelise rikkumisega, mis tingib igal juhul ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise. Seda arvestades ei ole tegemist keeruka vaidlusega, mille ettevalmistamine nõudnuks kaebaja esindajalt suuri pingutusi. Samuti on kaebus on koostatud ebaprofessionaalselt ja selles toodud argumendid ei ole ajassepuutuvad või õiguslikult paikapidavad (nt väide, et kui isegi kaebaja oleks rikkuja, siis rikkumise likvideerimiseks kohustamisega on tegemist õigusrikkumiseks kohustamisega jne). Kogu kohtukulu jätmisel vastustaja kanda tekkiks olukord, kus omavalitsus ei julge enam oma järelevalvefunktsioone täita. Tuleb arvestada ka kaebaja tegevust, st ettevõtte sisese kontrolli puudumine ja autode kasutamise võimaldamine õigusrikkumise toimepanemiseks tekitas vastustajale valeettekujutuse, et tegemist oli kaebaja poolse rikkumisega, mitte ühe kaebaja töötaja isetegevusega. Arvestades, et asi ei ole keerukas ja kaebuse asjatundmatut koostekvaliteeti ja kaebaja tegevusetust ettevõtte sisemise töökorra ja kontrolli teostamisel ning vastustaja poolt asjaolude selgumisel oma ettekirjutuse kohest kehtetuks tunnistamist, teeb vastustaja ettepaneku jagada kohtukulud alljärgnevalt: kaebaja kanda 9461,50 krooni ja vastustaja kanda 5000 krooni.

1. 17.12.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja vastus vastustaja 16.12.2010 seisukohale. Kaebuse esitaja leidis, et jääb oma taotluse juurde. Lisaks märgib kaebaja, et kuna vaidemenetluse läbimine on seadusest tulenevalt isiku õigus, mitte kohustus ja samaväärse õigusena näeb seadus ette kohtusse pöördumise, ei saa kohtusse pöördumist pidada "pahauskseks käitumiseks" vaid õigusriigis tagatud võimaluseks kaitsta oma õigusi haldusorgani seadusvastase käitumise ja omavoli vastu. Selline käitumine ei saa olla kaebajale etteheidetav. Lisaks tähendanuks vaidemenetluse alustamine pöördumist sama organi poole, kes tegi õigusvastase ettekirjutuse, kusjuures praktikas on selline käik alati äärmiselt väheefektiivne ning toob kaasa veelgi suuremaid kulusid, kui vahetult kohtusse pöördumine. Menetluskulude nn. "jagamiseks" poolte vahel ei ole mingit õiguslikku alust. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kuna kohus saab lõpetada menetluse nõudes, mis on menetlusse võetud, seega tuleb Tänavapuhastuse AS kaebus Kohila Vallavalitsuse 27.10.2010 ettekirjutuse nr 317/2010-021 tühistamiseks eelnevalt

§ 11lg 9 alusel menetlusse võtta.

Menetluse lõpetamine 8.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna 29.11.2010 Kohila Vallavalitsuse korraldusega nr 396 on tunnistatud kehtetuks Kohila Vallavalitsuse 27.10.2010 ettekirjutus nr 317/2010-021 ja tagastatud Tänavapuhastuse AS-le tasutud sunniraha ning kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi asja menetluse jätkamiseks ning kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel, siis lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse.

9. Vastavalt

§ 24

lg-le 2 ei saa menetlusosaline menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtuse samas asjas. Kuna kaebuse esitajat on käesolevas haldusasjas esindanud vandeadvokaat Karl Kask, siis peavad

§ 24lg-s 2 sätestatud tagajärjed kaebuse esitajale teada olema.

Kohus lõpetab haldusasja nr 3-10-3055 menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Menetluskulude jaotus 10. Menetlusosalised vaidlevad õigusabikulude suuruse üle. Kaebuse esitaja palub mõista vastustajalt välja kaebuse esitaja õigusabikulud 14 461, 50 krooni (ilma käibemaksuta). Vastustaja on seisukohal, et sellises ulatuses ei ole need kulud põhjendatud. Vastustaja nõustub kohtukulude kandmisega 5000 krooni ulatuses.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab kohtukulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

Vastavalt

§ 83lg 4 p-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-92-06 leidis, et mõiste „kohtukulud“ sisu ja maht tuleb samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste „menetluskulud“ omadega.

Vastustaja on väitnud, et kaebus on esitatud pahatahtlikult ning kaebajal oleks olnud võimalus vaidlustada ettekirjutus vaidemenetluse korras vältimaks kohtukulude tekkimist. Kohus leiab, et vastustaja ei saa väita, et kaebus oleks esitatud pahatahtlikult, kuivõrd kaebajal tekkisid kahtlused ettekirjutuse õiguspärasuses ja ka kohtule nähtus, et selle asjaolud ei ole selged. Kuna vastustaja tunnistas ettekirjutuse ise kehtetuks, siis saab halduskohus välja mõista kohtukulud kaebaja kasuks ka siis, kui vastustaja ise tühistab vaidlustatud haldusakti kohtumenetluse ajal. Asjaolu, et ettekirjutusele oleks olnud võimalik esitada vaie, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud, ei muuda kaebust pahatahtlikuks. Vaidemenetluse läbimine on seadusega võimaldatud, kuid ei ole kohustuslik ja kui kaebaja pidas efektiivsemaks võimaluseks kaitsta õigusi ja taotleda EÕK kohtult, siis on ta talitanud õiguste kaitsel seadusega ettenähtud viisil. Kohus leiab, et kaebaja on kohtuasjas kandnud kulusid ning kaebus ei ole siiski pahatahtlik, seega tuleb lahendada küsimus, missuguses ulatuses on esitatud kulunõue tõendatud ja põhjendatud. 3 11. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 14 461, 50 krooni ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tlk 36-38). 12.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arve nr summas 14 461, 50 krooni (ilma käibemaksuta). 2010/11/063 Arve 2010/11/063 sisaldab osutatud õigusabi 8 tundi ja 55 min ja õigusteenuskulu 450 krooni eest kokku 14 461,50 krooni, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenus sisaldab olukorra õiguslikku analüüsi, materjali analüüsi, halduskaebuse ettevalmistamist ja koostamist, sh kaebuse täiendamist Riigikohtu seisukohtadega uurimispõhimõtte, selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse kohta ning esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele ning sellega seonduva Riigikohtu praktika analüüsile. OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arve nr 2010/11/063 summas 14 461,50 krooni, millele lisandub käibemaks 2892,30 krooni on tasutud maksekorraldusega nr 462 (tlk 37). Kohus leiab, et õigusabi väljamõistmine on võimalik, kuna õigusabi eest tasumise dokumendid kogumis koos lisadega kinnitavad, et õigusabi osutati kaebuse esitajale ja õigusabi eest on tasutud. Menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. 13. Vastavalt

§ 93lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja tegevust selle eesmärgi saavutamisel. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kaebus olid seotud ettekirjutusega, millega pandi kaebajale kohustus 2 nädala jooksul käidelda ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed ja likvideerida nendest põhjustatud saastus ning ettekirjutus seondub sunniraha määramisega. Samuti oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud ettekirjutuse peatamiseks.

1. Vastustaja leiab, et menetluskulud on põhjendatud 5000 krooni ulatuses, kuna tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mille ettevalmistamine nõudnuks kaebaja esindajalt suuri pingutusi. Samuti leidis vastustaja, et kaebus on koostatud ebaprofessionaalselt ja selles toodud argumendid ei ole ajassepuutuvad või õiguslikult paikapidavad. Menetluskulude väljamõistmisel kaebaja poolt taotletud ulatuses ei julgeks kohalik omavalitsus enam oma järelevalvefunktsioone täita. Samuti tuleks vastustaja arvates arvestada ettevõtte-sisese kontrolli puudumist, mis tekitas vastustajale asjaoludest valeettekujutuse. Kohus vastustaja seisukohaga ei saa nõustuda. Isegi kui vaidlus ei osutuks lõppastmes oluliselt keerukaks, on kaebuse esitamisel vajalik teha kindlaks kaebusega seotud asjaolud ja nende väljaselgitamisele tehtud tööhulk sõltub vältimatult ka sellest, kas ettekirjutus ja selle asjaolud on selged või tuleb selguse saamiseks uurida täiendavaid materjale või selgitusi. Kuigi vastustaja ei märgi täpsemalt, missugused väljatoodud argumendid on vastustaja arvates õiguslikult mitte paikapidavad või asjassepuutumatud, nähtub kohtule, et kaebaja probleemiks 4 oligi nimelt asjaolu, et ettekirjutus ei olnud üheselt mõistetav. Ettekirjutus on haldusakt, mis peab kajastama faktilisi ja õiguslikke aluseid selgelt ja asjakohaselt, kuivõrd sellega kaasnevad isikule märkimisväärselt koormavad kohustused, mis tuleb kiirelt täita. Vastustaja on sj ise märkinud, et talle jäi ebaselgeks ettevõtte-sisese kontrolli puudumine, millest tal tekkis asjaoludest vale ettekujutus. See aga tähendab sisuliselt, et vastustaja oli jätnud ebaselgused ise kõrvaldamata ja põhjustas kaebuse esitamise vajaduse, kuigi tema kohustus on asjakohaselt ettekirjutust tingivate asjaolude väljaselgitamine nii, et selles ei esineks ebaselgust või et ta ei omaks asjaoludest vale ettekujutust. Seda ülesannet ei saa täita keegi muu isik. Uurimisprintsiipi täites tuleb need asjaolud kindlaks teha vastustajal ja vajadusel koguda täiendavaid seletusi või kuulata ära kõigi asjassepuutuvate isikute seletused, siis ei saa tekkida olukorda, et ettekirjutuse tegijal endal on asjas ebaõiged ettekujutused. Kuna kaebuse esitaja või ettekirjutuse adressaat neid kohustusi ise täita ei saaks, siis ettekirjutust vaidlustades ta vältimatult saab üksnes teha oletusi, seega ei pruugi kaebaja kaebuse esitamise ajal veel tõsikindlalt teada, mis võiks olla vastustaja ühe või teise tegevuse/tegevusetuse ajendiks. See aga juba tingibki vältimatult erinevaid arutlusi ja oletusi. Ettekirjutuse neid puudujääke, mis vastustaja tunnistab, ei saaks kõrvaldada kaebaja ja siiski ei saa ka väita, et need puudused põhjustas kaebaja. Kohus juba märkis, et kaebuse esitamine kohtule sellises olukorras ei ole pahatahtlik. Mis aga puutub vastustaja seisukohta, et menetluskulude väljamõistmisel kaebaja poolt taotletud ulatuses ei julgeks kohalik omavalitsus enam oma järelevalvefunktsioone täita, leiab kohus, et omavalitsus ettekirjutust tehes peab alati arvestama, kas ta tegevus tugineb seadusele ja kui haldusakt antakse välja teise isiku õigusi rikkudes, võib isikul tekkida kulutusi, mis tuleb hüvitada. Seadus võimaldab välja mõista üksnes põhjendatud ja tõendatud kulutused. Riigikohtu
2. juuni 2007.a otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-36-07 „Õigusabiteenuse maksumus ei sõltu mitte riigilõivu suurusest, vaid kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms”. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust ning seda, et asja ei ole sisuliselt arutatud (esindaja on koostanud üksnes kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega), siis ei ole asja ettevalmistamiseks ning kaebuse koostamiseks kulude väljamõistmine summas 14 461, 50 krooni põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud summaks on 7000 krooni, millele lisandub käibemaks 1400 krooni. Kohus leiab, et ettekirjutusele kaebuse koostamine võtab aega, kuna selleks ajaks tuleb välja selgitada nii faktiline olustik kui ka teha kindlaks tõendite olemasolu, sj pidada nõu kliendiga või tema töötajatega. Arvelt ei kajastu, kui suur ajahulk kulus seal nimetatud toimingutele. Kaebaja on märkinud, et õigusabiteenus sisaldab materjalide analüüsi, kaebuse koostamist ja Riigikohtu lahendite analüüsi. Kohus leiab, et põhjendatud kuludeks saab lugeda materjalide analüüsi ja kaebuse koostamisele kulunud aega. Kohus juba selgitas vastustaja seisukohta analüüsides, et ettekirjutust ja selle asjaolusid jälgides oli vajalik vältimatult tõlgendada vastustaja tegevust mitmest oletuslikust aspektist, kuna ettekirjutuse napid ja eksitavad andmed sellest arusaamist ei võimaldanud. Kuna arvel ei kajastu täpselt, kui kaua millistele toimingutele aega kulus, siis kohus leiab, et vastustajalt menetluskulude väljamõistmine õigusabikulude osas on põhjendatud tehtud töö eest summas 7000 krooni (ilma käibemaksuta) arvestades asja mahtu ja keerukust. Asja maht antud ajahetkeks veel suur ei ole ja kohtuvaidlus ei ole ka jõudnud sinnamaani, mil saaks lugeda, et vaidlus on oluliselt keerukas. Kaebuse koostamisel ja asja ettevalmistamisel tehakse aga vältimatult ära suur osa tööst, seega on kohtupraktikas loetud sellistel juhtudel eelmärgitud ülesannete täitmisel vajalikuks ja põhjendatud summaks 7000 kr, mis tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks kantud menetluskuluna. 5 Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-58-07 15.11.2007 tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Kuna kaebaja esindaja ei ole arvutanud juurde käibemaksu, kuid on selle tasunud, siis koos käibemaksuga kuulub hüvitamisele käesolevas kaebuses 8400 krooni.
3. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale mõistliku aja jooksul õigusabikulude ülekandmiseks vajalikud andmed, mille täpses esitamise ajas saavad menetlusosalised ise kokku leppida. Riigilõivu tagastamine 16.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. OÜ Advokaadibüroo LEXTAL, poolt 22.11.2010 tasutud kontolt 221023555162 Swedpank AS 450 krooni Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 Swedbank AS selgitusega riigilõiv Tänavapuhastuse AS kaebuselt Kohila VV ettekirjutusele ja EÕK taotlus (tlk 14). Kaebaja palub haldusasja 3-10-3055 menetluse lõpetamisel tagastada riigilõiv 450 krooni OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele 221023555162 Swedpank AS.

§ 84

lg 4 p 4 alusel kuulub Tänavapuhastuse AS kaebuselt tagastamisele riigilõiv summas 450 krooni. Karin Kalmiste Kohtunik 6