lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses esitada menetlusosaliste vaheline menetluskulude jaotus, milles nähakse ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb
lg 1 alusel kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 kohaselt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.
§-s 179 sätestatud korras lahendab kohus käesoleva otsusega ka hagejalt tasumata riigilõivu väljamõistmise küsimuse. Tartu Maakohtu 30.10.2009.a. määrusega anti hagejale menetlusabi ja võimaldati tal hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 3000 krooni tasuda ositi 300 krooni suuruste osamaksetena. Kohtule teadaolevalt on hageja riigilõivu katteks käesolevaks ajaks ära maksnud kokku 900 krooni ( 300 krooni 18.12.2009.a. ja 600 krooni 15.03.2010.a. – maksekorraldused tl 30 ja 36).
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega peaks hageja tasuma
lg 4 alusel riigituludesse kogu veel tasumata riigilõivu so 2100 krooni, kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Samas sätestab
lg 7, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus leiab, et hagejalt väljamõistetava riigilõivu tasumise võib
Võib eeldada, et hageja varanduslik seisund, mis oli aluseks temale menetlusabi andmiseks, pole käesolevaks ajaks muutunud ja seda saab käsitleda mõjuva põhjusena
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.