Menetluskulud jätta Veiko Djakivi kanda. Välja mõista Veiko Djakivilt riigilõiv 7500.- krooni ehk 479,34 eurot Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista Veiko Djakivilt viivis menetluskuludelt 7500.- krooni ehk 479,34 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid xx.xx.xxxx laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 30 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.10.2008. Alates 10.11.2007 kuni 10.06.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 12 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates
Pooled sõlmisid 05.10.2007 määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Charge krediitkaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 16 000.- kr ulatuses ning sularahalimiidiga 8000.- kr kalendrikuus. Tagatiseks oli kostja igakuised laekumised. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu p 5.6 kohaselt kui maksepäeval puuduvad vahendid, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevusest viivist 0,22% päevas. 10.11.2007 kohustus kostja maksma krediitkaardiga oktoobris 2007 teostatud tehingute eest summas 16 888,81 kr. Kostja kontol puudusid vahendid nimetatud summa maha võtmiseks, tekkis põhiosa võlgnevus summas 16 888,81 kr. 01.05.2008 ja 20.06.2008 kustutas kostja põhiosa võlgnevusest 3919,21 kr, tasumata jäi põhiosast 12 969,60 kr. 10.06.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 25.06.2010 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 29.06.2009 ütles hageja lepingus eoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 10.12.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 70 228,94 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel kostjalt välja mõista: 70 228,94 krooni ehk 4488,44 eurot ja viivis protsendina põhisummalt 39 539,02 krooni ehk 2527.- eurot alates 11.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni
Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 7500.- krooni ehk 479,34 eurot Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt 7500.- krooni ehk 479,34 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. xx.xx.xxxx laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 30 000.- kr krediiti ja tagastamise lõpptähtajaga 10.10.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.