Obsah (8)

§ 187§ 407§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-22267 Tsiviilasi Swe

§ 187lg 6).

Asjaolud, menetluse käik Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Aare Kavalerov (edaspidi kostja) sõlmisid 07.11.2008.a. laenulepingu nr. * (edaspidi leping) summas 87 585.46 (kaheksakümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni ja 46 senti) Eesti krooni, intressimääraga 20 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.10.2013.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu

1. kuupäeval summas 2301.15 Eesti krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.06.2009.a. Alates 12.06.2009.a. kuni 12.11.2009.a. kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast alates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7 % aastas). 31.08.2009.a. saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta paludes kogu võla tasumist hiljemalt 15.09.2009.a. ning hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtumenetlust. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka riigilõiv, mis nõutakse sisse võlgnikult. Kostja ei ole võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 17.11.2009.a. ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 10.05.2010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 91 163.81 Eesti krooni, millest põhiosa 79 612.23 Eesti krooni, intress 8416.35 Eesti krooni perioodi 12.06.2009.a. – 17.11.2009.a. eest ja põhiosa viivis 3135.23 Eesti krooni perioodi 12.06.2009.a. – 10.05.2010.a. eest. 2 11.05.
2. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 91 163.81 krooni nõudes /tlk 4-24/. 12.08.2010.a. määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 27-28/. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 06.09.2010.a. /tl 39/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 11.05.2010.a. kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6/. Kostja on isiklikult vastu võtnud hagimaterjalid

1. septembril
2. /tl 39/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 91 163.81 Eesti krooni, millest põhiosa 79 612.23 Eesti krooni, intress 8416.35 Eesti krooni perioodi 12.06.2009.a. – 17.11.2009.a. eest ja põhiosa viivis 3135.23 Eesti krooni perioodi 12.06.2009.a. – 10.05.2010.a. eest. Hageja on kohtule esitanud: 07.11.2008.a. laenulepingu nr. 08-266165-VV (edaspidi leping) summas 87 585.46 (kaheksakümmend seitse tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni ja 46 senti) Eesti krooni, intressimääraga 20 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.10.2013.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. /tlk 9-18/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt 3 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Aare Kavalerov’lt hageja Swedbank AS-i kasuks kokku 91 163.81 Eesti krooni, millest põhiosa 79 612.23 Eesti krooni, intress 8416.35 Eesti krooni perioodi 12.06.2009.a. – 17.11.2009.a. eest ja põhiosa viivis 3135.23 Eesti krooni perioodi 12.06.2009.a. – 10.05.2010.a. eest.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt alates 11.05.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas). Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina tasumata põhinõudelt alates 11.05.2010.a kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 4 Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulu summas 10 000 krooni ning viivis menetluskuludelt (10 000 kroonilt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni /tlk 23/, mille tasumist kohus on kontrollinud /tlk 25/. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras /tlk 6/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5