lg 1 sätestab ammendava loeteluna vanglas kinni peetavate isikute eraldihoidmise printsiibid ning sellist printsiipi, et eraldi hoitakse suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad, ei ole.
lg 2 kohaselt võib erandkorras vanglateenistus paigutada kinnipeetavaid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel (redaktsioon jõustunud 24.07.2009).
lg 3 järgi on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.
lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega ja lõike 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kinnipeetavate suitsetamispiirangud tulenesid antud juhul VSkE §-st 8
lg 2 alusel) on kinnipeetavatel õigus suitsetada ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis või jalutushoovis. Ükski õigusakt ei sätesta seda, et suitsetavad ja mittesuitsetavad kinnipeetavad ei tohiks jalutada ühes jalutusboksis. Vaidlus on selles, et R. J kui mittesuitsetaja, pidi väidetavalt viibima koos suitsetajatega jalutuskäigul ja hingama sisse suitsulõhna, sest avatud osakonna kambrid olid lukustatud seoses remondiga. Haldusasja materjalide järgi ning arvestades jalutusboksi suurust ja kuju puudub võimalus, et isik oli sunnitud sisse hingama tubakasuitsu. Tõendamata ja paljasõnaline on 2 kaebaja väide, et kaebajal tekkis tubakasuitsu tagajärjel tervisekahjustus. Isegi kui isik oleks pidanud mõningal määral lühiajaliselt taluma suitsulõhna, siis ei saa seda kindlasti pidada inimväärikust alandavaks. Halduskohus märgib, et inimväärikuse alandamiseks on õigusteaduses tavapäraselt peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks, millega käesoleval juhul ilmselgelt tegemist ei ole. Piinamine on ÜRO piinamisvastase konventsiooni art 1 kohaselt tegevus, millega tekitatakse inimesele tahtlikult tugevat füüsilist valu või vaimset laadi valu või kannatusi, et saada selliselt isikult või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistusi; et karistada teda teo eest, mille on toime pannud tema ise või kolmas isik või mille toimepanemises teda kahtlustatakse; või et hirmutada teda või kolmandat isikut või et neid millekski sundida; või mis tahes diskrimineerimisel rajaneval põhjusel, kui sellise valu või kannatuste tekitajaks oli ametiisik või muu isik, kes täidab ametiisiku ülesandeid, või kui seda tehakse nende kihutusel või nende väljendatud või vaikival nõusolekul. Eelmainitud artikli kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest tulenevat, sellistele sanktsioonidele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu või kannatusi. VsKE §-s 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.