KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2011 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-3233 3-10-3234 M. V kaebus Tamsalu Vallavalitsuse 07.09.2010 ko

§ 11lg 31 p 5).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tartu Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tamsalu Vallavalitsus andis 09.07.2010 korralduse nr 221 „Korterite eraldamine üürilepingu alusel kasutamiseks“, mille p.1.1 eraldati üürilepingu alusel kasutamiseks S. V korter Sääse 10-1 ja p.1.5 eraldati üürilepingu alusel kasutamiseks M. V korter Ääsi 15-

1. Tamsalu Vallavalitsuse 07.09.2010 korraldusega nr 269 tühistati Tamsalu Vallavalitsuse 09.07.2010 korralduse nr 221 „Korterite eraldamine üürilepingu alusel kasutamiseks“ punktid 1.1 ja 1.
2. Sama korralduse nr 269 p.3.
3. alusel eraldati üürilepingu alusel kasutamiseks M. V korter Sääse 10-1 ja p. 3.4 alusel eraldati üürilepingu alusel kasutamiseks S. V korter Sääse 10-
4. Tamsalu Vallavalitsuse 02.11.2010 korraldusega nr 336 tühistati Tamsalu Vallavalitsuse 07.09.2010 korralduse nr 269 p.3.2, mille alusel eraldati üürilepingu alusel kasutamiseks M. V 1 korter Sääse 10-1 ja p. 3.4 alusel eraldati üürilepingu alusel kasutamiseks S. V korter Sääse
5. M. V ja S. V lepinguline esindaja volikirja alusel Monica Meristo esitas 8.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebused Tamsalu Vallavalitsuse 07.09.2010 korralduse nr 269 ja 02.11.2010 korralduse nr 336 tühistamiseks. Kaebustes märgitakse, et „kaebuse esitaja M. V omandis on Tamsalu mnt. 8-5 Vajangul ja Siiri Vendla omandis on Tamsalu mnt. 8-3 Vajangul. Kuna vallavalitsus omades ka ise kortereid selles elamus, ei hoolda kinnistut, siis tehti ettepanek kaebuse esitajale, et antakse vastu teine elamispind. Kaebuse esitaja polnud teadlik asjaolust, et ta peab vastu võtma uue pinna ja hakkama seda kasutada üürilepingu alusel. Samas pole ametlikku otsust ka maja lammutamise kohta ja sellest tulenevalt on Tamsalu vald kohustatud ka maja haldama. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja , et nii korraldus nr. 269 kui ka korraldus nr. 336 on õigustühised ja kuuluvad tühistamisele. Kokkuvõttes leiab kaebuse esitaja et vaidlustatud korraldused ei ole seaduslikud ja kuuluvad tühistamisele. Vastustaja käitumine on olnud pahatahtlik ja õigusvastane“. Kaebuse esitaja M. V kuulub korteriomand Tamsalu vallas Vajangu külas, Tamsalu mnt 8 -5 (endine Vajangu 2, kinnistatud 03.09.2008.a ). S. V kuulub korteriomand Tamsalu vallas Vajangu külas, Tamsalu mnt 8 -3 (endine Vajangu 2, kinnistatud 03.09.2008.a ). Halduskohus leiab, et M. V ja S. V kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. M. V ja S. V vaidlustavad Tamsalu Vallavalitsuse 07.09.2010 korraldust nr 269 ja 02.11.2010 korraldust nr 336, mille alusel tühistati korterite eraldamine üürilepingu alusel kasutamiseks. Kaebuse esitajate korteriomandid on tekkinud kinnistusraamatusse kandmisega 2008.a. ning Korteriomandiseaduse § 11 sätestab korteriomaniku kohustused. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

§ 11

lg 31 p 5 alusel tagastada.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Tartu Halduskohus märgib, et sotsiaalhoolekande seaduse § 2 p 6 kohaselt on sotsiaalkorter munitsipaalomandis olev eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule st sotsiaaleluruumid on kohaliku omavalitsuse omandis olevad ruumid, mis on tunnistatud vallavolikogu otsusega sotsiaaleluruumideks ja antakse isikutele, kes ei ole võimelised tagama endale või oma perele eluaset. Sotsiaalhooldekande seadusest tulenevalt on eluasemeteenus sotsiaalteenuse liik, mille osutamist korraldab kohalik omavalitsus ja mida antakse abi vajavale isikule. Oma olemuselt on sotsiaaleluruumi võimaldamine ajutine abinõu kriisiolukorda sattunud isikutele. Kui kaebajad vajavad sotsiaalteenusena eluasemeteenust , s.o sotsiaaleluruumi, siis selle teenuse osutamist korraldab abi vajavatele isikutele kohalik omavalitsus. Ülle Polluks Kohtunik 3