3-10-2133/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2133 Otsuse kuupäev 27.12.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi T. V kaebus Viru Vanglalt kahju (10.10.2008 käskkirja nr 1543-KP alusel kartseris viibimine 10 ööpäeva) hüvitamise nõudes summas 7 000 krooni. Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja T. V Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Viru Vanglalt T. V kasuks välja hüvitis tekitatud mittevaralise kahju eest summas 1000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 27.12.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Viru Vangla direktori 10.10.2008 käskkirjaga nr 1543-KP määrati T. V distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 10 (kümneks) ööpäevaks. Justiitsministeeriumi 22.01.2009 vaideotsusega nr 11-7/13043 tunnistati Viru Vangla direktori 10.10.2008 käskkiri nr 1543-KP kehtetuks. T. Vallimägi viibis käskkirja nr 1543-KP alusel kartseris ajavahemikul 29.12.2008-08.01.2009.a. 24.10.2009 esitas T. Vallimägi Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles 7000 krooni seoses süütult ära kantud distsiplinaarkaristustega. Viru Vangla jättis 04.08.2010 T. Vallimägi kahjunõude rahuldamata. 16.08.2010.a esitas T. V Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leidis, et tema õiguseid on rikutud ja talle on tekitatud moraalset kahju piirates tema vabadust süütult ära kantud distsiplinaarkaristustega. Viru Vangla vaidles T.V kaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei saa kartserikaristuse kandmist käsitleda kinni peetavale isikule füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi tekitavana. Viru Vangla on uus vangla, kus on loodud kõige kaasaegemad tingimused kinni peetavate isikute kinnipidamiseks ning erilisi erinevusi kartserikambri ja tavakambri vahel ei esine. Põhiseaduse §-i 25 eesmärk ei ole mittevaralise kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Viru Vangla vabandab kaebaja ees talle tekitatud ebamugavuste eest ning leiab, et käskkirja kehtetuks tunnistamine ning vabandamine on piisav hüvitis ebamugavuste eest, mida kaebaja pidi taluma viibides kartseris käskkirja alusel, mis hiljem kehtetuks tunnistati. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus leiab, et kaebaja ei pea tõendama mittevaralise kahjuna valu ja kannatuste tekkimist. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-14-06, et Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs Eesti, nr 41653/05, p-d 39 ja 47; Dougoz vs Kreeka, nr 40907/98, p 46). EIÕK seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Lahendis nr 3-3-193-09 märkis Riigikohus, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Samas piiratakse kartserisse paigutamisega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Kartserisse paigutamine tähendab märgatavalt teistsuguseid olme- ja elutingimusi kui tavapärase kinnipidamisasutuses viibimise korral. Kartseris ei ole lubatud isiklikud asjad, kartseris viibijal puudub õigus liikuda vangla territooriumil, piiratakse VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Samas lahendis asuti nimelt seisukohale, et: „RVastS § 9 lg-s 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Vangistuse ajal on piiratud isiku põhiseaduse §-st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Vangistusega kaasnevate piirangute määr on sätestatud vangistusseaduse

1. ja
2. peatükis. VangS §-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Näiteks ei ole kinnipeetavale kartseris lubatud isiklikud asjad ning tal ei ole lubatud liikuda vangla territooriumil. Samuti võib vangla piirata VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga.“ Viru Vangla direktori 10.10.2008 käskkirjast nähtuvalt kaasnesid kaebajale seoses tema kartserisse paigutamisega täiendavad piirangud - lisaks karistusena 10-ööpäeva pikkuse kartserikaristuse määramisele piirati kaebaja VangS §-dest 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 tulenevaid kinnipeetava õigusi saada vanglalt soodustusi, lugeda ajalehti ja ajakirju, kanda isiklikku riietust jne. Seega esineb põhjuslik seos õigusi rikkuva haldusakti ja mittevaralise kahju vahel. Kaebaja süü puudumise tõttu distsiplinaarrikkumise toimepanemises oli kaebaja paigutamine kartserisse õigusvastane kogu ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole olnud vaidlust selle üle, et Viru Vangla direktori 10.10.2008 käskkirjaga nr 1543-KP määrati T. V distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 10 (kümneks) ööpäevaks ja kaebaja kandis karistuse ära ajavahemikul 29.12.2008-08.01.2009.a. Lisaks sellele oli käskkirjaga piiratud kartserikaristuse kandmise ajal kaebaja suhtes VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja osaliselt § 48 kohaldamist. Justiitsministeeriumi 22.01.2009 vaideotsusega nr 11-7/13043 tunnistati Viru Vangla direktori 10.10.2008 käskkiri nr 1543-KP kehtetuks, kuna kaebaja distsiplinaarsüütegu ei olnud piisavalt tõendatud. Kuna kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet seoses kartserikambris valitsenud õigusevastaste ja tema inimväärikust alandavate tingimustega, siis ei ole asjakohased vastustaja väited, mille kohaselt vastas kartserikamber nõuetele ja oli sisuliselt võrreldav tavakambriga. 2 Juba varasemalt viidatud 15.03.2010 lahendis on Riigikohtu halduskolleegium märkinud järgmist: „Kolleegium leiab, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis/…/ Kolleegium peab jätkuvalt võimalikuks, et mittevaralise kahju hüvitamiseks võib olla piisav ka ainuüksi õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine. Samas rõhutab kolleegium, et rahalise hüvitise välja mõistmata jätmine on põhjendatud juhul, kui rikkumine on väikese intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheolulise õiguse vastu.“ Käesoleval juhul on kaebaja ära kandnud talle määratud karistuse - 10 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Hiljem on karistuse määramise käskkiri kehtetuks tunnistatud põhjusel, et kaebaja distsiplinaarsüütegu, mille eest määratud karistuse ta juba ära kandis, ei leidnud tegelikult tõendamist. Arvestades eeltoodut ja ka seda, et kaebaja vabadus ja õigused olid kartserisse paigutamise ajal siiski oluliselt piiratud (piiratud oli võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju, jälgida raadio- ja televisioonisaateid, kasutada Internetti juurdepääsuks ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile, sooritada oma isikuarvel oleva raha eest sisseoste, liikuda vabalt oma osakonna piires vähemalt 4 tunni jooksul ööpäevas, hoida enda juures kambris vanglasse saabumisel kaasa võetud ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke vanglas lubatud asju, suitsetada vanglas selleks ettenähtud kohtades ja ajal), puudub halduskohtu hinnangul alus asuda seisukohale, et kaebaja õigusvastaselt kartseris hoidmine oli käesoleval juhul nii väikese intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheoluliste õiguse vastu, mis õigustaks kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistmata jätmist või selle vähendamist. Õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on senise kohtupraktika kohaselt 100 krooni iga kartseris viibitud ööpäeva eest (vt. näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-14-06 ja 3-3-1-93-09). Riigikohus on veelkord lahendis nr 3-3-1-84-10 rõhutanud, et väljakujunenud kohtupraktikaga on kooskõlas mõista iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja 100 krooni. Kolleegiumi arvates vastab tavaliselt selline hüvitise suurus õigusvastasele kartserisse paigutamisele ja võimaldab määrata õiglase hüvitise. Halduskohus arvestab hüvitise suuruse määramisel senist kohtupraktikat, kaebaja õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid ja ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Kirjeldatu alusel tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 1000 krooni. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3