← Eesti

2-09-12865/21

Obsah (8)§457§242§230§231§173§162§150§434

2-09-12865 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-12865 Otsuse kuupäev Jõhvi, 19. oktoober 2009.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S.N.`i hagi

) §457 lg1 alates 01.01.2009.a kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Põhjendamatud on kostja vastuväiteid, et kohtuotsusest omab tähtsust ainult otsuse resolutsioon ja otsuses toodud poolte seletusi ei saa käesolevas vaidluses kasutada.

§457lg1 muutmisega nüüdselt kohtuotsus on siduv ka tuvastatud asjaolude osas.

Kuna kohtuotsus on tehtud samade poolte suhtes, siis abielu lahutamise põhjuste ja abieluliste suhete lõpetamise aja tuvastamise osas võib kohus lähtuda tsiviilasjas nr 2-08-14402 tuvastatud asjaoludest. 4

(7)2-09-12865
  1. Eelnimetatud tsiviilasja arutamisel 05.06.2008.a teatas hageja (käesolevas vaidluses kostja), et poolte abielusuhted on lõppenud alates jaanuarist 2007.a ja ühist majapidamist neil enam ei ole. Kuigi kostja (käesolevas vaidluses hageja) algul hagi ei tunnistanud, siiski samal kohtuistungil kinnitas kostja, et kooselu hagejaga temal enam ei ole ja alates jaanuarist 2007.a pooled nagu mees ja naine koos ei ela (t.lk. 57). Kostja poolt kohtuistungil esitatud tõendi kohaselt 06.05.2008.a teatas S. Nikolajev kohtule abielu lahutamise asja raames, et ta võtab osa lapse kasvatamisest, kodusest tööst ja perekonna elust (t.lk 91). Kohus hinnanud poolte seletused abielu lahutamise asjas tehtud otsuses ja S. N.’i 05.06.2008.a avalduse, leiab, et osalemine lapse kasvatamises, perekonnaelus ja koduses töös ei ole samastatav ühise majapidamisega. Kuna pärast avalduse esitamist toimunud kohtuistungil on mõlemad pooled kinnitanud alates jaanuarist 2007.a abielusuhete ja ühise majapidamise lõppemist, siis hilisem kinnitus on ümber lükanud 05.06.2008.a avaldust.
  2. Kuigi oma esialgses hagis hageja on kirjutanud, et kuni 2008.a oli neil ühine majapidamine, arvestades, et kohtuotsusega on tuvastatud, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates jaanuarist 2007.a ja poolte leppimine ei ole võimalik (vt otsuse nr 2-08-14402 punkt 7), siis seda aega tuleb lugeda poolte abielusuhete lõppemise ajaks. Täpsemat kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, mistõttu tuleb lugeda abielusuhete lõppemise ajaks jaanuari kuu viimase kuupäeva, s.o 31.01.2007.a. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt ilma kostja nõusolekuta hagiavalduses toodud ühise majapidamise lõppemise kuupäeva muutmise võimatuse kohta.

§242

kohaselt tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei ole tõendist loobunud. Vastupidi, ta on selle kohta esitanud varasema kohtulahendi, millest tulenevalt oli hagejal õigus muuta hagi põhjendused ka ilma kostja nõusolekuta kuni asja sisuliselt arutamiseni.

  1. Pooltel ole vaidlust hagi täpsustuses toodud poolte ühisvara ega selle turuväärtuse üle. Hagitäpsustuse kohaselt on poolte ühisvara väärtuseks kokku 384 360 krooni, s.h kinnistu Teeristi 300 000 krooni ja koduloomad 84 360 krooni. Kuna pooltel on tekkinud vaidlus abielu kestel võetud kohustuste üle, analüüsib kohus kas ja millised kohustused on võetud abielu kestel ning kas ja millised kohustused olid võetud perekonna huvides.
  2. 29.12.2009.a sõlmisid kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja ja AS Eesti Ühispank (praegune AS SEB Pank) laenulepingu nr 2006032124 summale 770 000 krooni tagastamistähtajaga 25.12.2011.a. Lepingu punkti 3.
  3. kohaselt laenu kasutamise otstarbeks oli investeeringute tegemine vastavalt kostja äriplaanile ja Balti Investeerimisgrupi Pank AS-i laenu refinantseerimine (t.lk. 30-36). Lepingu täitmise tagamiseks kohustus laenusaaja seadma hüpoteegi summas 460 000 krooni kinnistule Teeristi asukohaga Kurtna küla, Illuka vald ja hüpoteegi summas 250 000 krooni kinnistule Kivise, asukohaga Konju küla, toila vald. Veel 462 000 krooni ulatuses anti pangale tagatis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (registrikood 90000245) poolt vastavalt panga ja viimase poolt 13.10.2006.a sõlmitud tagatislepingule nr 45SEB
  4. Narva notar S. N. juures 29.12.2006.a sõlmitud kinnistu jagamise avalduse, jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel omandasid hageja ja kostja kinnistu Kivise, katastritunnusega 80201:002:0402, 100% majandusliku otstarbega Põllumajanduslike tootmishoone maa, pindalaga 19 381 ruutmeetrit, asukohaga Konju küla, Toila vald, hinnaga 150 000 krooni. 5

(7)2-09-12865 Kinnistule seati hüpoteek summas 250 000 krooni vastavalt panga ja kostja vahel samal kuupäeval sõlmitud laenulepingule (t.lk. 4-12).
  1. 10.01.2006.a sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS tarbijakrediidilepingu nr 0600024/47tt summale 30 000 krooni, intressimääraga 29.05% krediidisummalt aastas, tagastamise tähtajaga 15.01.2009.a (t.lk. 45-50). Tsiviilasja materjalide juurde lisatud maksegraafiku järgi seisuga
  2. veebruar 2007.a oli selle lepingu alusel tagastamata krediidisumma koos intressiga 37 400.25 krooni. Kui suures ulatuses AS-iga Eesti Ühispank 29.12.2006.a sõlmitud lepingu alusel saadud summast kanti üle 10.01.2006.a laenu refinantseerimiseks, ei ole teada. Pooled selle kohta tõendeid ei ole esitanud, mistõttu tuleb lugeda, et poolte abielusuhete lõppemiseajal, s.o 2007.a jaanuari kuu lõpuks oli tagastamata laenujääk koos intressiga Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ile 37 400.25 krooni.
  3. 15.11.2007.a kostja on sõlminud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-iga tarbijakrediidilepingu nr 0700712/47kt summale 100 000 krooni, intressimääraga 27.01% krediidisummalt aastas, tagastamise tähtajaga 20.11.2012.a (t.lk. 40-44). Kuna leping sõlmiti pärast 31.01.2007.a, siis tegemist on kostja poolt pärast abielusuhete lõppemist sõlmitud laenulepinguga.
  4. Ühisvara mõiste on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) §14, mille
  5. lõike kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PkS §18 lg1 alusel abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi
  6. lõike teise lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
  7. Kohus ei nõustu hageja 10.06.2009.a vastuses aset leidnud seisukohaga, et kinnistu Kivise, asukohaga Konju küla, Toila vald, ei ole poolte ühisvara. Kuivõrd notari juures tehingu tegemisel nõustus hageja kostja poolt nimetatud kinnistu omandamise ja kinnistusraamatusse omanikuna kandmisega, siis PkS §14 lg1 alusel on nimetatud vara abikaasade ühisvara alates notarile avalduse tegemisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, on poolte ühisvaraks on mõlemad kinnistud ning loomad. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt toodud kinnistu Teeristi ja loomade turuväärtuse kokku 384 000 krooni üle. Tõendeid kinnistu Kivise turuväärtuse kohta ei ole esitatud. Hindamisekspertiisi määramist pooled taotlenud ei ole. Sellises situatsioonis peab kohus põhjendatuks lugeda kinnistu Kivise väärtuseks kinnistu müügilepingus toodud müügihinda 150 000 krooni. Seega on poolte ühisvara väärtuseks 534 360 krooni ( 300 000 + 84 360 + 150 000). 32.

§230

lg1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§231lg1 alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Pooled ei ole tõendamiskoormisest teisiti kokku leppinud. Kuna laenulepingute alusel laenusaajaks oli kostja, siis käesoleva vaidluse lahendamisel on tõendamisekoormis kostjal Kostja ei tõendanud, et laenulepingute järgi saadu kasutas ta perekonna huvides. Kuna 29.12.2006.a laenulepingu tagas muu hulgas ka Maaelu Edendamise Sihtasutus, siis nõustub kohus hagejaga, et tegemist oli, mitte pere, vaid kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja äritegevuseks võetud laenuga. Äriseadustiku §78 alusel füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. 6

(7)2-09-12865
  1. Hageja ei vastuta kostja äritegevuse eest ja tal ei ole õigust saada osa kostja ärikasumist. Sellepärast ei pea hageja ka vastutama laenulepingu nr 2006032124 alusel võetud kohustuse osa 620 000 krooni (770 000 krooni – 150 000 krooni kinnistu Kivise soetamismaksumus) eest. Ei pea hageja ka vastutama kostja poolt 15.11.2007.a sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr 0700712/47kt võetud krediidisumma 100 000 krooni eest, sest nimetatud kohustus on kostja poolt võetud pärast poolte abielusuhete lõppemist.
  2. Seega loeb kohus poolte kohustusteks kokku 187 400.25 krooni s.h kohustus 10.01.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0600024/47tt alusel Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ile tagastamata laenujääk koos intressiga 37 400.25 krooni ja osa 29.12.2006.a sõlmitud laenulepingust summas 150 000 krooni.
  3. Eeltoodu alusel poolte ühisvara väärtus ületab nende kohustusi 346 959.75 krooni võrra (534 360- 187 400.25). PkS §19 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sellest tulenevalt hagejal on õigus saada osa ühisvarast summas 173 780 krooni (346 960 : 2). Hagiavalduse kohaselt ei soovi hageja saada osa varast, sest kinnistu Teeristi on kostja elukoht ja teist kinnistut kostja kasutab oma äritegevuses. Kohus nõustub hageja põhjendustega, jätab kogu ühisvara kostjale ja PkS §19 lg4 alusel mõistab kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise summas 173 480 krooni. Selles ulatuses hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUD
  4. Vastavalt

§173

lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§162lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 37. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on tasunud riigilõivu lähtudes esialgsest nõudest 347 500 krooni summas 35 000 krooni. Kuna menetluse käigus hageja on hagi hinda vähendanud 182 830 kroonini, siis RLV §56 lg1 alusel tegelikult tulid nõudelt tasuda riigilõiv 20 000 krooni. RLS §15 lg1 p1 ja

§150lg1 p1 alusel hageja on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist.

38. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg 2, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Alla Kuzmina Tartu Ringkonnakohus 22. novembril 2010.a. otsustas: 7

(7)2-09-12865
  1. Tühistada Viru Maakohtu tsiviilasjas 2-09-12865 19.10.2009 tehtud otsuse resolutsiooni p-d 3 ja
  2. 1.
  3. Teha selles osas uus otsus, millega lugeda S.N.i kasuks väljamõistetud summaks 138 480 (üks sada kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend) kr ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Muus osas jätta Viru Maakohtu 19.10.2009 otsus muutmata.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  6. Lugeda kohtulahendi resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.
  7. Rahuldada hagi osaliselt. 4.
  8. Jagada poolte ühisvara, jättes R.N. ainuomandisse: 1) kinnistu Teeristi, katastritunnusega 22901:001:0320, asukohaga Illuka vald Rausvere küla; 2) kinnistu katastritunnusega 80201:002:0402, pindalaga 19 381 m2, asukohaga Toila vald Konju küla; 3) koduloomad, pannes kostjale kohustuse tasuda 29.12.2006 laenulepingu nr 2006032124 alusel perekonna huvides võetud kohustus 150 000 krooni ja 10.01.2006 tarbijakrediidilepingu nr 06000224/47tt alusel tagastamata laenu jääk koos intressidega 37 400.25 krooni. 4.
  9. Mõista R.N.lt välja enam saadud ühisvara eest rahaline hüvitis S.N.i kasuks summas 138 480 (üks sada kolmkümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend krooni) krooni. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda. Kohtuotsus jõustus 02.02 2011.a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent Alla Kuzmina 8
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.