3-09-1044 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2009.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1044 Haldusasi AS Kodu Grupp k

) § 8 lg 3 p 4 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine, mitte rohelise võrgustiku toimivuse hindamine ning rohekoridori optimaalse kuju ja asukoha määramine, mistõttu ei ole vajadust ka vastavasisulise ekspertiisi korraldamiseks. 5.3 Kaebuse esitaja saatis 27.novembri kaaskirjaga „Ekspertarvamus Saku vallas, Jälgimäe külas, Lepa ja Vaidla kinnistute ning nende lähiümbrusealade määramise kohta Saku valla üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku struktuurelemendina ja puhkealana“ (edaspidi Eksperthinnang). Saku Vallavalitsus 12.12.2007 vastuses Eksperthinnangu kohta, märgitakse, et kaebuse esitaja vastuväiteid menetletakse maavanema järelevalvemenetluses ning otsitakse neile võimalikke lahendusi. 5.4 Kaebuse esitaja edastas 08.04.2008 kirjaga Harju maavanemale Saku Vallavalitsuse 01.08.2007 kirja nr 7-1.1/2822.2 ning selle lisa „Rohevõrgustiku asukoha muutmisettepanek“ ja Saku Vallavalitsuse 15.10.2007 kirja nr 7-1.1/3933. Harju maavanema 19.05.2008 vastuskirja kohaselt lahendatakse kaebuse esitaja vastuväited maavanema järelevalvemenetluses ning kaebuse esitajat teavitatakse järelevalve tulemusest. 5.5 Harju maavanema 11.09.2008 kirjas nr 2.1-13k/5897 „Saku üldplaneeringu järelevalve“ kajastatakse üldplaneeringu järelevalvemenetluse tulemusi ning esitatakse kaebuse esitaja vastuväidete suhtes kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: (a)

§ 8

lg 3 p 7 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete seadmine; (

1. b)kohaliku tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering ning täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega; (
2. c)rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jm puhul tuleb igal juhul arvestada ka seda, et rohevõrgustik 3 jääks toimima; (
3. d)käsitletakse rohevõrgustiku olemust ja eesmärki; (
4. e)kuna Lepa ja Vaidla kinnistute kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa, ei sea rohekoridori asukoht ja ulatus kinnistutel täiendavaid piiranguid olemasolevale maakasutusele; (
5. f)kohalik omavalitsus on rohekoridori määramisel tuginenud antud juhul Teemaplaneeringus näidatud koridori paigutusele; (
6. g)kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvessevõtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks ikkagi kohalik omavalitsus. 6. Üldplaneeringu kohaselt on kaebuse esitaja kinnistutele ettenähtud rohekoridori ala, kinnistute maa on määratletud väärtusliku põllumaana ning kinnistute suhtes on seatud puhke- ja virgestusala sihtotstarve. Kaebuse esitaja leiab, et kehtestatud üldplaneering piirab tema põhiõigust omandit vabalt kasutada ning ettevõtlusvabadust. Kaebuse esitaja hinnangul rikub tema õigusi nii rohekoridori laiendamine mõlema kinnistu alale tervikuna, kui ka üldplaneeringuga määratud sihtotstarve ja maakasutustingimused. Kaebuse esitaja ei pea majanduslikult ega ka printsiibis mõeldavaks 1. klassi maantee kaitsevööndis puhkealase arendustegevusega tegelemist ega ka hajaasustuse põhimõttel elamute rajamist. 7. Üldplaneeringu menetluses on Saku Vallavalitsusele ja Harju maavanemale esitatud kaebuse esitaja ettepanekud, kuidas saaks vaidlusalustele kinnistutele rajada äri- ja tootmishooneid ilma, et need kahjustaks rohevõrgustiku toimimist. Kaebuse esitaja on toetanud oma ettepakekuid Eksperthinnanguga. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kinnistutega vahetult piirnev maanteeäärne ala on samuti äri- ja tootmismaa sihtotstarbega ning sinna on rajatud tööstushooneid. Kaebuse esitaja ettepanekute ja vastuväidetega ei ole arvestatud ega mittearvestamist sisuliselt põhjendatud. Saku Vallavalitsuse tegevus ja väljendatud seisukohad on üldplaneeringu menetluse käigus olnud vastuolulised ning põhinenud ebaõigetele faktiväidetele. Vastuväidetele ja ettepanekutele antud vastused on olnud formaalsed ja põhjendamata, põhjendamiskohustuse rikkumisi ei ole kõrvaldatud ka maavanema järelevalvemenetluses ega üldplaneeringu seletuskirjas. Kaebuse esitaja leiab, et tema ettepanekuid ja vastuväiteid ei ole sisuliselt kaalutud ning üldplaneeringu menetlusega seotud dokumentidest ei ole võimalik aru saada, miks kehtestati kaebuse esitaja kinnistute suhtes just selline planeeringulahendus nagu üldplaneeringus ette nähtud. Põhilised kaebuse esitaja vastuväited, mis on üldplaneeringu menetluses üles jäänud, on rohevõrgustiku ulatuse ja piiride määramine kaebuse esitaja kinnistuid puudutavas osas ning puhke- ja virgestusala otstarbe määramine. Samuti ei ole kaebuse esitaja saanud vastust oma vastuväitele, et kinnistute maa kajastamine üldplaneeringus väärtusliku põllumaana ei ole põhjendatud. Tegemist on oma omadustelt, asukohalt ja kasutusvõimalustelt täpselt samasuguse maaga, kui kõrvalasuv, vaidlustatud üldplaneeringuga ärimaa kasutusotstarbe saanud maa. 8. Vastustaja on läbivalt kuni 15.10.2007 seisukohamuutuseni lähtunud asjaolust, et üldplaneeringuga muudetakse Teemaplaneeringuga määratud rohekoridori piire, laiendades neid Lepa ja Vaidla kinnistutele peaaegu kogu ulatuses Samuti pidas Saku Vallavalitsus võimalikuks vähemalt osa vaidlusalustest kinnistutest siiski hoonestada. Oma 15.10.2007 kirjas asub Saku Vallavalitsus aga üllatuslikult seisukohale, justkui üldplaneeringuga ei muudetagi Teemaplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku piire, vaid Teemaplaneeringu kaardimõõtkava ei anna alust arvata, et rohekoridor mõlemale kaebuse esitaja kinnistule tervikuna juba Teemaplaneeringu kohaselt ei laiene. Sama seisukohta tsiteerib ka Harju maavanem oma järelevalvetulemusi kajastavas 11.09.2008 kirjas ning leiab, et kohalik omavalitsus on 4 üldplaneeringus sätestatud rohekoridori määramisel tuginenud Teemaplaneeringus näidatud koridori paigutusele. Seega lõplikku kohaliku omavalitsuse seisukohta, miks üldplaneeringu kohane rohekoridori asukoht peab kaebuse esitaja kinnistuid puudutavas osas olema just sellise kuju ja ulatusega, põhjendatakse sellega, et see vastab Teemaplaneeringus määratule. Kaebuse esitaja leiab, et selline faktiline järeldus on ebaõige ning seega ei saa ka sellisele järeldusel põhinev otsus olla õiguspärane. Menetluses ei ole üheski dokumendis kaebuse esitajale selgitatud, kuidas nimetatud järeldusele faktiliste asjaolude kohta on jõutud ning kuidas tuleb sellisel juhul mõista kohaliku omavalitsuse eelnevaid seisukohti Teemaplaneeringukohase rohekoridori asukoha kohta. Vastustaja ega Harju maavanem ei ole planeeringuga seotud üheski dokumendis viidanud põhjendustele, miks rohekoridori asukoht määratakse just selline, samuti ei nähtu, et koridori toimimiseks vajalike tingimuste määramiseks oleks läbi viidud ühtegi keskkonnaalast ekspertiisi ega uuringut ega kogutud või analüüsitud muul moel vastavat erialast teavet. 9. Kaebuse esitaja tegi Saku Vallavalitsusele ettepaneku ekspertiisi tellimiseks. Ekspertiisi korraldamisega mittenõustumist põhjendas Saku Vallavalitsus oma 15.10.2007 kirjas sellega, et üldplaneeringuga mitte ei määrata rohekoridori optimaalset kuju ja asukohta, vaid seatakse võrgustiku toimimist tagavad tingimused. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kas siis rohevõrgustiku toimimise tagamisena ei ole käsitletav üldplaneeringus selle optimaalse asukoha määratlemine ning mille, kui mitte vastavasisulise ekspertiisi alusel, oleks mõistlik määrata rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud tingimused. Vastustaja põhjendus ekspertiisi korraldamise mittevajalikkusele on formaalne ning ebapiisav. Tingituna asjaolust, et vastustaja ei nõustunud rohevõrgustiku piiride määratlemiseks ekspertiisi korraldama, tellis kaebuse esitaja ekspertiisi ise ja edastas selle vastustajale toetamaks oma üldplaneeringu menetluses tehtud ettepanekuid. Eksperthinnangu kohta ei esitatud üldplaneeringu menetluse raames aga ühtegi seisukohta ega põhjendatud, miks seda ei arvestata. 10. Samuti on Saku Vallavalitsuse poolt jäetud vastamata kaebuse esitaja vastuväitele Lepa ja Vaidla kinnistute suhtes puhke- ja virgestusala määramise osas. Kaebuse esitaja on oma 22.08.2007 vastuväites põhjendanud, et Lepa ja Vaidla kinnistud asuvad neljarealise TallinnPärnu-Ikla maantee vahetus läheduses ning ala ei ole sobiv puhkamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.02.2005 määrusega nr 26 on kinnitatud riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid. Nimetatud akti kohaselt on Tallinn-Pärnu-Ikla maantee üheks riigi põhimaanteeks. Teede- ja sideministri 28.09.1999 määruse nr 55 kohaselt on kiirtee ja 1. klassi maantee puhul maantee tehnoloogilise vööndi ulatus 50 meetrit, sanitaarkaitse vööndi ulatus 300 meetrit ning mõjuvööndi ulatus 3000 meetrit sõidutee servast. Määruses näidatud mõjuvööndite mõju ja keskkonda iseloomustava tabeli kohaselt on tee tehnoloogilises vööndis pikaajaline viibimine inimese tervisele kahjulik, tee sanitaarkaitsevööndis on aga elamine ja puhkamine inimese tervisele ohtlik. Nimetatud argumente ei ole maa kasutusotstarbe määramise põhjendamisel Saku Vallavalitsus üheski üldplaneeringu menetluse dokumendis adresseerinud, ümber lükanud, ega põhjendanud esitatud vastuväidete asjakohatust. Oma 07.09.2007 kirjas on Saku Vallavalitsus märkinud pelgalt, et puhke- ja virgestusalade loomine maanteede äärde vähendab keskkonnakoormust ning teenib säästliku arengu huve. Kaebuse esitaja ei pea nimetatud põhjendust piisavaks. Vastustaja ei ole põhjendanud, millistel eesmärkidel ja miks just kaebuse esitaja kinnistutel on vajalik keskkonnakoormuse vähendamiseks vajalike meetmete võtmine ning kuidas seda puhke- ja virgestusala sihtotstarbe määramine tagab. 5 11. Üldplaneeringu menetluses on jäetud ka põhjendamata, miks puhke- ja virgestusala sihtotstarbe saanud maa määratakse ühtlasi väärtuslikuks põllumaaks. Kaebuse esitaja on oma vastuväidetes põhjendanud, et temale kuuluvate kinnistute maa ei erine kõrvalasetseva kinnistu maast, millele on üldplaneeringuga määratud ärimaa sihtotstarve ning mis ei ole üldplaneeringu alusel käsitletav väärtusliku põllumaana. Sellele vaheteole ei ole kaebuse esitaja üldplaneeringu menetluse käigus selgitust saanud. 12. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja ei ole otsuse tegemisel kaalutlusõigust õigesti realiseerinud. Kaebuse esitaja poolt esitatud asjassepuutuvaid vastuväiteid, ettepanekuid ja seisukohti ei ole kaalutud, otsus ei põhine selle tegemiseks vajalikul täielikul teabel ning üldplaneeringu kehtestamisel on tehtud olulisi diskretsioonivigu. 12.1 Kaebuse esitaja on nii enne üldplaneeringu avalikustamist kui avalikustamise ja maavanema järelevalve raames esitanud mitmeid sisulisi ettepanekuid vastuvõetud üldplaneeringu lahenduste muutmiseks Lepa ja Vaidla kinnistute osas. Avaliku väljapaneku käigus esitas kaebuse esitaja kinnistute asendiplaani koos ettepanekuga kinnistud hoonestada nii, et hooned ei jääks ette Teemaplaneeringukohasele rohekoridorile. Seda ettepanekut ei ole üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel sisuliselt kaalutud. 12.2 Kaebuse esitaja saab üldplaneeringust aru, et hoonestusvõimalused on ülimalt piiratud, kuna alale otsustati üldplaneeringuga laiendada rohekoridori piire. Miks aga rohekoridori piire sinna ikkagi laiendada otsustati, jääb kaebuse esitajale selgusetuks. Arusaamatu on, kuidas võimaldab rohekoridori paremat toimimist see, kui ca 2/3 osas üldplaneeringuga määratud rohekoridori laiusest mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed puudub teisel pool maanteed rohekoridori jätk Saue valla territooriumil. Saue vallas jätkub rohekoridor ca 3 korda kitsamana (samas ulatuses nagu ette nähtud Teemaplaneeringus). Ühestki uuringust ei selgu, et loomad rohekoridori üldplaneeringus määratud laiuses reaalselt ka kasutaksid või vajaksid. Kaebuse esitaja poolt esitatud Eksperthinnangust tuleneb, et sisuliselt juhitakse rohekoridori läbivad loomad Saku valla poolt Pärnu maanteele sealt, kus teisel pool teed rohekoridor puudub. Seda puudust ei saa kõrvaldada ka rohekoridori toimivuse rakendamiseks rajatavate tunnelitega. 12.3 Kaebuse esitaja peab vajalikuks tähelepanu pöörata ka Saku Vallavalitsuse 01.08.2007 kirjale, milles käsitletakse kaebuse esitajale märgatavalt soodsama rohekoridori planeerimise võimalust. Üldplaneeringu materjalide pinnalt ei ole jälgitav ega arusaadav, miks nimetatud dokumendis käsitletud lahendusvarianti siiski ei peetud võimalikuks ellu viia ning otsustati rohekoridori laiendamise kasuks 940 m ulatuses Tallinna ringteeni. Viidatud Eksperthinnangust tuleneb, et rohekoridori laius 940 m ning ulatumine Tallinna Ringteeni ei ole põhjendatud, ning koridori kavandamisel oleks saanud lähtuda ka Teemaplaneeringukohasest 300 m laiusest koridorist. Nimetatud ettepaneku kaalumine vastustaja poolt ei tulene ühestki planeeringudokumendist. Kuna vastustaja ei korraldanud rohekoridori asukoha määramiseks ekspertiisi, oleks ta pidanud vähemalt näitama, miks Eksperthinnangus sisalduvad väited 940 m laiuse rohekoridori põhjendamatuse kohta ei vasta tõele, või miks Eksperthinnang ei ole asjassepuutuv. Ainus seisukoht, mis nimetatud dokumendi suhtes üldplaneeringu menetluse käigus võeti on, et seda ja teisi kaebuse esitaja vastuväiteid ja ettepanekuid arutatakse ja nende kohta võetakse seisukoht maavanema järelevalvemenetluses. 12.4 Samuti ei ole üldplaneeringus kaalutud asjaolu, et puhke- ja virgestusala määratakse territooriumile, mis ühelt poolt piirneb riigimaanteega, teiselt poolt äri- ja tootmismaaga ning asub Tallinna ringtee vahetus läheduses väga tugeva saastatusega asukohas. Ei ole kaalutud ka, 6 milliseid puhke- ja virgestusalaseid tegevusi saaks nimetatud keskkonnanäitajaga piirkonnas arendada. 13. Kaebuse esitaja leiab, et otsus on ebaproportsionaalne. Seda põhjusel, et üldplaneeringuga määratud rohekoridori ulatus ei teeni rohekoridori funktsioneerimise eesmärki, kuna teisel pool Pärnu maanteed ei ole tagatud rohekoridori jätkumine samas laiuses, vaid üksnes ühe kolmandiku ulatuses. Üldplaneeringuga määratud rohekoridori kuju Lepa ja Vaidla kinnistute ning neist Tallinna ringtee poole jääva lähiala osas ei vasta funktsionaalselt rohekoridori kui rohevõrgustiku struktuuri tunnustele, mille eesmärk on ühendada rohevõrgustiku tuumalasid. Seega ei ole rohekoridori üldplaneeringus märgitud ulatus ja paigutus eesmärgi suhtes sobiv meede. 14. Kui kohus siiski leiab, et rohekoridori üldplaneeringuga kehtestatud laius aitab mingil põhjusel ja määral kaasa rohevõrgustiku toimimisele, siis koridori laiendus ei ole kindlasti vajalik, kuna koridor toimiks ka siis, kui see oleks 300 m laiune, nagu näeb ette Teemaplaneering. Selline lahendus piiraks oluliselt vähem kaebuse esitaja õigust kasutada oma kinnisasja ning tegeleda oma maal temale sobiva ettevõtlusega. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluses küsimuses oleks avalikke huve ja puudutatud isikute õigusi arvestades proportsionaalne lahendus selline, nagu on kajastatud tema poolt Saku Vallavalitsusele 28.08.2007 ettepanekus esitatud skeemil. VASTUSTAJA SEISUKOHT 15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 16. Vastavalt registriosade detailvaadete väljatrükile 11.06.2009 kuulub kaebajale kaks kinnistut: 1) kinnistu (edaspidi: Vaidla kinnistu), mille registriosa number 11451002, katastritunnus 71801:003:0671, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, asukoht Harjumaa Saku vald Jälgimäe küla Vaidla, pindala 3,09ha. Kinnistu omanikuna on registriosa teise jakku kantud 11.10.2006 Aktsiaselts Kodu Grupp; 2) kinnistu nimega Lepa (edaspidi: Lepa kinnistu), mille registriosa number 2802, katastritunnus 71801:003:0220, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, asukoht Harjumaa Saku vald Jälgimäe küla Lepa, pindala 6,4ha. Kinnistu omanikuna on registriosa teise jakku kantud 21.02.2006 Aktsiaselts Kodu Grupp. Kinnistuid omandades oli kaebaja teadlik, et ta omandab maatulundusmaa ja põllumajandusmaa sihtotstarbega kinnistud ja et Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” (kehtis kinnistute omandamise ajal) punkt 5 all toodud katastriüksuse numberkood 011.Maatulundusmaa(M) kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õueaiamaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 6 punkt 9 sätestab: „9) maatulundusmaa (011;M) – põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsavõi põllumajanduslik potentsiaal.” Seega on kaebaja maakasutuse sihtotstarve endiselt põllumajandussaaduste või metsakasvatuseks kasutatav maa ja ei vasta tõele kaebaja väide nagu oleks 01.06.2009 rakendunud Saku valla üldplaneering muutnud kaebajale kuuluvate Lepa ja Vaidla kinnistute sihtotstarvet ja maakasutustingimusi. Mitte keegi ole teinud ja ei tee kaebajale takistusi eelnimetatud kinnistute kasutamisel maatulundusmaana, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 6 punktile 9 on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks 7 kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Arvestades, et kaebaja tegevusalade hulka äriregistri teabesüsteemi andmete alusel kuuluvad muuhulgas tehingud kinnis- ja vallasvaraga, kinnisvara, s.h. hoonete ja ehitiste, haldamine, hooldus ja arendus, kinnisvaraalased konsultatsioonid, metsa majandamine, siis pidi kaebaja Lepa ja Vaidla kinnistuid omandades teadma, millisel otstarbel on võimalik omandatavaid kinnistuid kasutada ja milliste piirangutega tuleb arvestada. Kui aga kinnistute omanik soovib muuta kinnistute sihtotstarvet, siis tuleb arvestada kõigi kehtivate piirangutega. 17. Saku valla endise üldplaneeringu

§ 8

lõige 3 punkt 7 sätestab, et üldplaneeringu eesmärgiks on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Üheks rohelise võrgustiku toimimist tagavaks tingimuseks on üldplaneeringus rohekoridori piiride määramine. Vastustaja ei ole määranud üldplaneeringus rohekoridori piire suvaliselt nagu kaebaja väidab, vaid on lähtunud Harju maakonna teemaplaneeringust, Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest ning rohekoridori asukohast Saue vallas, et see jätkuks teisel pool maanteed Saku vallas ning toimiks ühtse tervikuna. 20.2 Teemaplaneeringu punkt 1.

1. sätestab, et Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas. Maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on alusmaterjal üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Teemaplaneeringu punkt 2.2.
2. sätestab, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne. puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Teemaplaneeringu punkt 2.2.2.
3. „Ehitusalad ja konfliktid” sätestab, et rohelisest võrgustikust peab lähtuma ehitusalade valik. Sekkumata käesolevas planeeringus kohalike omavalitsuste otsustuspädevusse, on oluline jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Teemaplaneeringu punkt 2.1.
4. „Rohelise võrgustiku elementide hierarhia” määrab rohelise võrgustiku elementide (tugialade pindala, ribastruktuuride laiuse, võrgustiku tiheduse) määratlemise hierarhia tasandid ja üldised vormimõõtmelised kriteeriumid, mille kohaselt piirkondliku tasandi ribastruktuuri läbimõõt on 2..10 km, mille hulka kuulub ka rohevõrgustiku koridorala (ribastruktuur) K9, mis 10 Teemaplaneeringu kohaselt on kavandatud aastaks 2010 viia piirkondlikult tasandilt riigi tasandile. Seega on tegemist rohelise võrgustiku elemendiga, mille olulisus kasvab piirkondlikult tasandilt riigi tasandile ning selle toimimist tuleb tagada. 20.3 Saku valla üldplaneeringu joonise väljavõttel on näha, et Saku vallas olev rohevõrgustiku koridorala hõlmab peaaegu tervikuna Vaidla ja Lepa kinnistud. Saku valla üldplaneeringujärgne rohevõrgustiku koridorala peab Saue valla üldplaneeringu rohevõrgustiku koridoralaga moodustama ühtse terviku. Vastasel juhul kaotab rohevõrgustik oma mõtte. Rohekoridori asukoha määramisel oli oluliseks asjaolu, et Saue vallas olev rohekoridor ja Saku vallas olev rohekoridor moodustaksid ühtse terviku. Rohekoridori toimimist maantee olemasolu ei välista, kuna maantee omanik (riik) saab selle alla rajada vajalikke tunneleid ka loomade liikumiseks ning taimestiku olemasolu on samuti ala funktsiooni tagav. Rohekoridori ei moodusta üksnes loomastik, vaid ka taimestik, linnud ja putukad; loomade teele mineku takistamiseks saab tee äärde paigaldada piirded. 20.4 Asjaolu, et kinnistute läheduses paikneb tööstusala, ei tähenda, et rohevõrgustiku koridorala ei oleks vajalik. Vastustajal on lai kaalutlusruum hindamisel, kus ja millises ulatuses sellised rohealad peavad paiknema. Asjaolust, et läheduses paikneb veel tootmis- ja laohooneid, ei saa järeldada, et üldplaneeringuga ette nähtud rohevõrgustiku koridorala ei ole sellises kohas ja ulatuses vajalik ja otstarbekas. 20.5 Avalikul väljapanekul esitatud kaebaja kirjalikke vastuväiteid arutati Harju maavalitsuses 26.02.2008 toimunud nõupidamisel, millest võttis osa ka kaebaja esindaja. Kaebaja on saanud maavanema seisukoha esitatud vastuväidete kohta maavanema 11.09.2008 kirjaga nr 2.113k/5879 „Saku üldplaneeringu järelevalve”, milles on põhjalikult vastatud kaebaja vastuväidetele üldplaneeringu kohta. Maavanem andis positiivse hinnangu üldplaneeringule. 20.6 Rohekoridori asukoha määramisel on vastustaja lähtunud ka Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on keskkonna strateegilise hindamise korraldamine kohustuslik enne üldplaneeringu kehtestamist. Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (edaspidi aruanne) valmis 2007 aastal. Kuna aruanne on piisavalt põhjalik dokument valla kogu territooriumi kohta, siis ei olnud vastustajal otstarbekas tellida eraldi ekspertiisi rohekoridori ala kohta kaebaja kinnistutel. Aruande punktis
5. „Kokkuvõte” on välja toodud keskkonnamõju hindamise olulisemad järeldused, mille hulgas on märgitud: Rohevõrgustikul on omavalitsuse seisukohalt kaks olulist funktsiooni – bioloogilise mitmekesisuse ja sotsiaalse sidususe (inimeste elukeskkonna) tagamine. Selle vähendamine ja tükeldamine toob endaga kaasa negatiivsed mõjud nii taimestikule ja loomastikule kui inimeste elukeskkonnale; Ida-läänesuunalisi koridore on vähe ja neid peab asendama kohaliku tasandi rohevõrgustik; Loomastikule (sh linnustikule) ja taimestikule vastuvõetavad elutingimused ja kasvukohad ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagab põhiosas üldplaneeringu ettepanekus kavandatud rohevõrgustiku väljaarendamine; Saku valla seisukohalt on transpordist tuleneva saaste negatiivsete mõjude piiramiseks eelkõige oluline tagada järgnevate tegevustega üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku säilimine elamualade ja magistraalteede vahel; Iga kavandatava tegevuse (planeeringu, projekti) puhul, mis võib halvendada keskkonda, tuleb järgida printsiipi, et ennekõike tuleb mõju vältida, mitte parandada mõjust tulenevat keskkonnakahju; Saku valla üldplaneeringu ettepaneku realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi negatiivseid 11 keskkonnamõjusid, kui rakendatakse käesolevas keskkonnamõju hinnangu aruandes esitatud leevendavaid meetmeid ning arvestatakse edaspidiseks tegevuseks antud soovitustega. Üldplaneering kui üldisi huvisid kaitsev ühiskondlik kokkulepe on aluseks keskkonnasäästliku tegevuse realiseerimiseks madalamatel planeerimistasanditel ja ehitusprojektide koostamisel.
6. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 1.
7. „Maakasutus” on välja toodud , et viljakamad põllumaad paiknevad valla lääne- ja loodeosas Jälgimäe-Juuliku-Kanama-Tänasssilma piirkonnas. Üldplaneeringu kaardil 1 on 1986.a agroskeemide alusel välja toodud haritavad maad viljelusväärtusega üle 40 hindepunkti. Kokku hõlmavad kõrge viljelusväärtusega haritavad maad ca 10% valla territooriumist. Kaebaja kinnistute maa-ala viljelusväärtus on 1986.a agroskeemide alusel üle 40 hindepunkti. See on faktiline asjaolu, millele muud põhjendust olla ei saagi. Kaebajale kuulavate Lepa ja Vaidla kinnistute maa viljakusväärtus on üle 40 hindepunkti sõltumata kaebaja ja vastustaja tahtest ning seda ei ole määranud vastustaja. Kuna tegemist on väärtusliku põllumaaga, siis peab see fakt kajastuma ka üldplaneeringu kaardil.
8. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.
9. „Puhke- ja virgestusalade määramine“ on välja toodud, et puhke- ja virgestusalade põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas õhus nii lühi- kui pikaajalise puhkuse ajal. Samas on ära toodud ka nimetatud alale ehitamise võimalused. Kuna Lepa ja Vaidla kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa ehk põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsavõi põllumajanduslik potentsiaal, siis on ta juba oma metsakasvatuseks kasutatava maa sihtotstarbelt sobilik puhkealana.
10. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et üldplaneeringu kehtestamisel on kaalutlusõigust ebaõigesti realiseeritud, et ei ole menetluses kogutud otsustamiseks vajalikku teavet ning rohekoridori laiendamise otsus on ebaproportsionaalne meede rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. 23.1 Vastustaja on korraldanud üldplaneeringu menetlemise käigus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt keskkonna strateegilise hindamise ja selle kohta on koostatud põhjalik aruanne, mille kokkuvõttes on muu hulgas käsitletud ka rohekoridori tähtsust ja antud positiivne hinnang üldplaneeringu ettepanekule. 23.2 Üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväiteid on kaalutud, neist osadega on arvestatud ja osadega ei olnud võimalik arvestada, nende esitajatele on kirjalikult vastatud. Maavanema järelevalve teostamise käigus toimus viis nõupidamist, kus arutati põhjalikult veel kord üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud vastuväiteid, mis jäid arvestamata. 26.02.2008 toimunud nõupidamisel arutati ka kaebaja poolt esitatud vastuväiteid üldplaneeringule, millest võttis osa ka kaebaja esindaja. Maavanema kirjaga 11.09.2008 nr 2.1-13k/5897 saadetud seisukohas Saku üldplaneeringu järelevalvemenetluse käigus 26.02.2008 toimunud nõupidamise kohta on antud piisavalt põhjalik põhjendus, miks ei ole arvestatud kaebaja vastuväidetega ja et üldplaneering ei riku kaebaja õigusi. 23.3 Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vastuväidetele on esitatud piisavalt põhjendatud seisukohad, miks neid ei ole arvesse võetud üldplaneeringu lahenduses. Asjaolu, et vastuväidetele esitatud seisukohad ei ole kaebajale meelepärased ja soodsad, ei tähenda, et need oleksid pinnapealsed või ei oleks kaebaja vastuväiteid piisava põhjalikkusega läbi vaadatud. Kaebaja suhtes ei ole olukord halvenenud, temale kuuluvate Lepa ja Vaidla kinnistute suhtes ei ole midagi muutunud, nende sihtotstarve on endiselt maatulundusmaa ja selle sihtotstarbe kohaselt sai neid 12 kasutada enne üldplaneeringu kehtestamist ja saab kasutada ka praegu. Üldplaneeringu kehtestamine ei toonud täiendavaid ehitusalaseid piiranguid juurde. 23.4 Vastustaja on seisukohal, et üldplaneeringu kehtestamisel on Saku Vallavolikogu õigesti rakendanud kaalutlusõigust ja üldplaneeringuga ettenähtud meetmed rohevõrgustiku, sealhulgas rohekoridoride toimimise tagamiseks on igati proportsionaalsed. 23.5 Rohekoridori K9 mõju kaebajale kuuluvatele Lepa ja Vaidla kinnistutele on arutatud Tallinna Halduskohtus (19.10.2007 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-477), Tallinna Ringkonnakohtus (04.11.2008 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-477). Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2008 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-07-477 punktis 17 annab ringkonnakohus põhjenduse: „Kolleegium ei nõustu apellandiga ka selles, et vastustaja ei ole järginud diskretsioonireegleid ja on jätnud arvesse võtmata apellandi huvi kinnisasjade hoonestamiseks ja kasutamiseks, ümbruses tööstusala olemasolu ja kinnistute paiknemise maantee ääres, kus ala kasutamine rohevõrgustiku koridoralana ei ole toimiv ja elamute püstitamine mõistlik. Halduskohus märkis õigesti, et üldplaneeringuga on ala kasutamise üldine eesmärk kindlaks määratud ning kaebaja enda risk oli kinnistute omandamisel, et kinnistuid ei saa kasutada muul otstarbel kui üldplaneeringus ette nähtud juhtfunktsioonil. Detailplaneeringu algatamata jätmine ei jäta apellanti, nagu vastustaja õigesti märgib, ilma õigusest kasutada kinnistuid vastavalt olemaolevale sihtotstarbele. Samuti on vastustaja ja halduskohus õigesti märkinud, et rohekoridori toimimist maantee olemasolu ei välista, kuna maantee omanik saab selle alla rajada vajalikke tunneleid ka loomade liikumiseks ning taimestiku olemasolu on samuti ala funktsiooni tagav. Asjaolu, et kinnistute läheduses paikneb tööstusala, ei tähenda, et rohevõrgustiku koridorala ei oleks vajalik. Vastustajal on lai kaalutlusruum hindamisel, kus ja millises ulatuses sellised rohealad peavad paiknema. Asjaolust, et läheduses paikneb veel tootmis- ja laohooneid, ei saa järeldada, et teemaplaneeringu ja üldplaneeringuga ette nähtud rohevõrgustiku koridorala ei ole sellises kohas ja ulatuses vajalik ja otstarbekas.” Riigikohtu 21.01.2009 määrusega (reg.nr: 7-13-540-08) jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Eelnimetatud kohtumenetluse tulemusena pidi kaebaja aru saama, et kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist muuta maaüksuse senist maakasutuse sihtotstarvet. Kaebaja õigus oma maad vallata, kasutada ja käsutada ei ole absoluutne, vaid kaebaja peab seejuures arvestama maa sihtotstarbest, valla üldplaneeringust ja maakonnaplaneeringust tulenevate kitsendustega, millest kaebaja kinnistute omandamisel oli teadlik. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud maa sihtotstarvet muutma, kui see läheb vastuollu valla üldplaneeringus ja maakonnaplaneeringus kavandatud kohaliku elu arendamisega.
11. KOKS § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOKS § 3 punkti 1 kohaselt on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse üheks ülesandeks korraldada antud vallas või linnas territoriaalplaneerimist.

§ 4

lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevus, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältima planeeringu lahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt 13 tajutavate õiguste riivamist, kuid kuna kohaliku omavalitsuse peaeesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega.

1. Üldplaneeringu menetlemisel ja kehtestamise otsuse vastuvõtmisel on vastustaja lähtunud kehtivatest seadustest ja normidest, kasutanud talle seadustega antud õigusi, täites samas seadustega pandud kohustusi, sealhulgas menetlusnorme. Vastustaja on piisavalt kogunud otsustamiseks tõendeid, andmeid, on neid piisava põhjalikkusega uurinud, rakendanud õigesti kaalutlusõigust ja üldplaneeringuga kehtestatud meetmed on proportsionaalsed Saku vallas säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et kaebus on põhjendamata, kaevatav otsus on õiguspärane, ilma kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne ning vastab haldusaktile kehtestatud nõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: 27.

§ 26

lg 1 sätestab: „Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.“ Kaebuse esitaja leiab, et 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud üldplaneering piirab tema põhiõigust omandit vabalt kasutada ning ettevõtlusvabadust . 27.1 Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitajale kuuluvate Vaidla ja Lepa kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning et AS Kodu Grupp on nimetatud kinnistud omandanud 2006.aastal. Samuti ei ole käesolevas haldusasjas vaidlust selle üle, et Saku valla endise üldplaneeringu kohaselt asuvad Vaidla ja Lepa kinnistud hajaasustusalas põllu- ja metsamajandusliku kasutusega maa-alal, mis endise üldplaneeringu kohaselt on valdavalt talumaa, ühismajandite põllud, mets ning vaidlust ei ole ka selles, et Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud üldplaneering ei muuda kaebajale kuuluvate Lepa ja Vaidla kinnistute sihtotstarvet. 27.2 Vaidlusaluse üldplaneeringu seletuskirja (I kd lk 81-113; kättesaadav ka http://www.sakuvald.ee/35731) punkti 2.17 kohaselt võib üldplaneeringu ellurakendamisel olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise kasutusotstarbe järgi. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” (kehtis kaebaja poolt Vaidla ja Lepa kinnistute omandamise ajal) punktis 5 katastriüksuse sihtotstarvete liikide all toodud katastriüksuse numberkood 011.Maatulundusmaa(M) kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile ja punktis 6 katastriüksuse sihtotstarvete alaliikide all toodud katastriüksuse numberkood 011.Maatulundusmaa(M) kohaselt on maatulundusmaa põllumajandusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa); metsamaa; muu maa; õuemaa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud § 6 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” punkt 9 sätestab: „9) maatulundusmaa (011;M) – 14 põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsavõi põllumajanduslik potentsiaal.” Sama määruse § 7 lg 4 kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Seega on kaebaja maakasutuse sihtotstarve jätkuvalt põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ning väidetavad omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piirangud ei tulene kaebuse esitajale vaidlustatud üldplaneeringust vaid tema kinnistute sihtotstarbest ja eeltoodud õigusaktidest. 28. Vastavalt KOKS § 6 lg-le 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muuhulgas territoriaalplaneerimist (kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon).

§ 4

lg 2 (vaidlusaluse üldplaneeringu menetlemise ja kehtestamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu, huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.

§ 2

p 3 (vaidlusaluse üldplaneeringu menetlemise ja kehtestamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.

§ 8

lg 1 (vaidlusaluse üldplaneeringu menetlemise ja kehtestamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.

§ 8

lg 3 p 1, 2, 3, 6, 7 ja 11 järgi on üldplaneeringu eesmärk muu hulgas valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine ning puhke- ja virgestusalade määramine. Riigikohtu 18.10.2004 otsuses nr 3-3-1-37-04 on punktis 10 leitud, et üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. Riigikohtu 15.01.2009 otsuses nr 3-3-1-87-08 punktis on 22 leitud, et üldplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel võimalik kogu valla või linna territooriumi silmas pidades otsustada selle üle, milline piirkond sobib elamumaaks, milline tootmismaaks, milline maatulundusmaaks jne. Seega küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Käesoleval juhul on otsustajaks olnud kohaliku omavalitsuse volikogu.

1. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Kohtul puudub pädevus õiguspäraste planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks ( 13.03.1998 määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-98; 10.10.2002 otsus asjas nr 3-3-142-02). Riigikohtu halduskolleegium on 22.12.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-74-08 leidnud, et : „Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud, kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuste poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on 15 kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning kas ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.“
2. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitaja ettepanekute ja vastuväidetega ei ole arvestatud ega mittearvestamist sisuliselt põhjendatud. 30.1

§ 20

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus esitada planeeringu avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

§ 20

lg 2 (kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon) kohaselt teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluse üldplaneeringu avalik väljapanek toimus

1. – 28.augustini
2. Kaebuse esitaja on 22.08.2007 kirjaga edastanud vastuväited ja ettepanekud (I kd lk 37-41), milles on leidnud esiteks, et puhke- ja virgestusala sihtotstarbe ettenägemine Lepa ja Vaidla kinnistutel, mis asuvad
3. klassi maantee ääres, ei ole põhjendatud ega kooskõlas teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55, millest nähtub, et 300 meetri raadiuses maanteest on elamine, puhkamine ja pikaajaline viibimine inimese tervisele kahjulik või ohtlik. Seega Vaidla ja Lepa kinnistud on sobimatud alad puhke- ja virgestuspiirkondadeks. Teiseks on kaebuse esitaja teinud ettepaneku Kanama viadukti ümber mitte ette näha puhke- ja virgestusala. Sarnaselt eeltoodud motivatsioonile on maantee äärne piirkond täielikult sobimatu puhke- ja virgestusalaks. Kolmandaks on kaebuse esitaja märkinud, et ei nõustu, et Lepa ja Vaidla kinnistute puhul oleks tegemist viljakate põllumaadega. Nimetatud kinnistud asuvad maantee sanitaarkaitsevööndis, kus saastatus on suur ning põllumajandusega tegelemine seetõttu täiesti sobimatu. Neljandaks on kaebuse esitaja teinud ettepaneku Lepa ja Vaidla kinnistute osas olemasolevat rohevõrgustiku ala mitte laiendada, kuna suure liikluskoormusega neljarealise Tallinn-Pärnu maantee vahetus läheduses rohekoridor ei toimi. Viiendaks on kaebuse esitaja leidnud, et põhjendamatu on rohekoridori alale täieliku ehituskeelu rakendamine maanteede äärde jäävatel rohekoridoraladel. Kuuendaks on kaebuse esitaja teinud ettepaneku ökoduktide ja tunnelite kavandamisel näha üldplaneeringus ette asukohad ja maa-alad. Seitsmendaks on kaebuse esitaja teinud ettepaneku pikendada Pärnu maantee äärset väljakujunenud tööstuspiirkonda. Vaidla ja Lepa kinnistud on sarnased alad väljakujunenud tööstuspiirkonnaga, mistõttu on loogiliseks jätkuks Vaidla ja Lepa kinnistute hoonestamine sarnaselt väljakujunenud piirkonnaga. Arvestades maanteega kaasnevat negatiivset mõju piirnevatele aladele, sobib ala tööstus- ja laohoonete rajamiseks, mitte põllumajandusega tegelemiseks või puhkealana kasutamiseks. Kaheksandaks on kaebuse esitaja taotlenud juhul, kui eeltoodud ettepanekuid ja vastuväiteid kohalik omavalitsus ei arvesta ja kehtestab üldplaneeringu Vaidla ja Lepa kinnistute omandamist kohese ja õiglase tasu eest

§ 30alusel.

Kaebuse esitaja on 28.08.2007 täienduses 22. augusti 2007 vastuväidetele ja ettepanekutele Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul (tl 42) esitanud informatiivse materjalina detailplaneeringu algatamise taotluse lisa- asendiskeemi, mis kirjeldab skemaatiliselt AS Kodu Grupp poolt Vaidla ja Lepa kinnistutele soovitavat hoonestust. 30.2 Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjaga nr 7-1.2/3260.2 (I kd lk 43-44) on vastatud kaebuse esitaja 22.08.2007 ettepanekutele ja vastuväidetele. Kirjas on märgitud, et Saku Vallavalitsus ning Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjon arutasid oma 05.09.2007 toimunud istungitel AS Kodu Grupp ettepanekuid ja vastuväiteid ning Saku Vallavalitsus otsustas AS Kodu Grupp ettepanekuid mitte arvestada järgmistel kaalutlustel: puhke- ja 16 virgestusalade loomine olemasolevate liiklussõlmede ja maanteede vahetusse lähedusse vähendab oluliselt keskkonnakoormust ja on piirkonna tasakaalustatud ja säästlikku arengut silma pidades oluline; väärtuslike põllumaade määramisel lähtutakse mulla viljakusest e. boniteedist; rohevõrgustiku planeerimisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning lähtutud Saku Vallavolikogu 08.06.2006 otsusest nr 66 „Saku valla üldplaneeringu lähteseisukohad“ II osa punktist 8, mis näeb ette maakonna rohevõrgustiku teemaplaneeringu edasiarendamise, metsade säilitamise. Saku valla territooriumile planeeritud rohevõrgustik on loogiliseks jätkuks Saue valla rohevõrgustikule (omavahel ühendatud); rohevõrgustiku alale ei ole rakendatud täielikku ehituskeeldu, põhjendatud vajadusel on aktsepteeritav olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik ehitustegevus või hoonestamata maa puhul isiklikuks otstarbeks eluasemekoha rajamine kinnistule; üldplaneeringu elluviimisel lahendatakse rohelise võrgustiku toimimiseks vajalike ökoduktide ja tunnelite rajamine vastava teeprojektiga; Pärnu maantee äärset tööstuspiirkonda ei ole võimalik pikendada rohevõrgustiku alale; üldplaneeringus ei nähta ette Lepa ja Vaidla kinnistute või nende osade kasutamist avalikul otstarbel, samuti ei piirata kinnisasja senist kasutamist maatulundusmaana. Seega on kaebuse esitaja 22.08.2007 kirjaga edastatud kõigile vastuväidetele ja ettepanekutele Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjaga nr 7-1.2/3260.2 vastatud ja kirjas toodud põhjendused on kohtu arvates

§ 20lg 2 nõuete täitmiseks piisavad.

Põhjendustest nähtuvad põhjused, miks kaebuse esitaja vastuväidete ja ettepanekutega ei arvestatud. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et Saku valla üldplaneeringu kaardilt 2 „Teed ja tehnovõrgud“ (http://www.sakuvald.ee/vvfiles//0/2%20teed%20ja%20tehno.pdf, I kd lk 115) nähtuvalt ei asu Kanama viadukt kaebuse esitaja kinnistute lähedal, mistõttu puudub puhke- ja virgestusala asumisel Kanama viadukti ääres vahetu mõju kaebuse esitaja õigustele.

1. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et üldplaneeringu avalik arutelu toimus 12.09.
2. Kaebuse esitaja on pärast üldplaneeringu avaliku arutelu toimumist 27.09.2007 Saku Vallavolikogule ja Saku Vallavalitsusele adresseeritud ettepanekus rohekoridoride toimivuse hindamiseks (I kd lk 45) märkinud, et ta osales 12.09.2007 toimunud Saku valla üldplaneeringu avalikul arutelul. Kaebuse esitaja tegi kaks ettepanekut: 1) mitte muuta olemasoleva rohevõrgustiku ala piire Lepa ja Vaidla kinnistute osas, kuna rohevõrgustiku reaalne toimivus antud piirkonnas ei ole tagatud (vt ka Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande p 6.4.1, lk 50); 2) korraldada Lepa ja Vaidla kinnistuid läbiva rohevõrgustiku koridori K9 reaalse toimivuse objektiivseks hindamiseks ning rohekoridori optimaalse kuju ja asukoha määramiseks vastavasisuline ekspertiis. Saku Vallavalitsus on oma 15.10.2007 kirjaga nr 7-1.1/3933, nr 7-1.1/4114 (I kd lk 46) vastanud, et Saku Vallavalitsus ning Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjon on valla üldplaneeringu menetluse käigus korduvalt arutanud AS Kodu Grupp ettepanekuid Lepa ja Vaidla kinnistute osas. Saku Vallavalitsus on seisukohad on kirjas esitatud järgmiselt. Vastuseks esimesele ettepanekule: Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punktis 6.4.1 (lk 50) pole käsitletud Tallinn-Pärnu maanteed ületavat Lepa ja Vaidla kinnistut läbivat rohekoridori. Saku valla üldplaneeringu kaardil paikneb rohekoridor Lepa ja Vaidla kinnistute osas Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaardi järgses asukohas. Maakonna teemaplaneeringus kasutatud kaardimõõtkava 1:150 000 (1 cm= 1,5 km) ei võimalda teha AS Kodu Grupp tehtud järeldust, 17 justkui oleks Saku valla üldplaneeringu kaardil rohevõrgustiku ala piire ülalmainitud kinnistute osas muudetud. Vastuseks teisele ettepanekule:

§ 8

lg 3 p 7 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine, mida Saku vald on oma üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 ka teinud. AS Kodu Grupp ettepanekus sisalduv rohelise võrgustiku toimivuse hindamine ning rohekoridori optimaalse kuju ja asukoha määramine ei kuulu planeerimisseaduse kohaselt üldplaneeringu eesmärkide hulka, mistõttu pole ka vajadust vastavasisulise ekspertiisi korraldamiseks. Seega on ka kaebuse esitaja pärast üldplaneeringu avaliku arutelu toimumist 27.09.2007 Saku Vallavolikogule ja Saku Vallavalitsusele adresseeritud mõlemale ettepanekule vastatud ja põhjendatud, miks kaebuse esitaja ettepanekutega ei arvestatud. 32.

§ 21

lg 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning

§ 23

lõigetest 1 ja 2 tulenevatel juhtudel esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta.

§ 23

lg 1 kohaselt teostatakse üldplaneeringu üle järelevalvet enne planeeringu kehtestamist ning sama sätte punkti 2 kohaselt teostab järelevalvet üldplaneeringute üle maavanem. Harju maavanema 11.09.2008 kirjast nr 2.113k/5897 „Saku üldplaneeringu järelevalve“ (I kd lk 73-78) nähtuvalt esitas Saku Vallavalitsus Saku valla üldplaneeringu 09.11.2007 kirjaga nr 7-1.1/4451 maavanemale vastuväidete lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. 33. Pärast Saku Vallavalitsuse poolt Saku valla üldplaneeringu maavanemale järelevalve teostamiseks esitamist on kaebuse esitaja 27.11.2007 esitanud Saku Vallavalitsusele tutvumiseks ekspertarvamuse Saku vallas, Jälgimäe külas Lepa ja Vaidla kinnistute ning nende lähiümbruse alade määramise kohta Saku valla üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku struktuurelemendina ning puhkealana ning palunud ekspertarvamuses toodud seisukohtadega arvestada ning aktsepteerida kaebajapoolseid vastuväiteid ja ettepanekuid Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul (AS Kodu Grupp 22.08.2007 kiri) (I kd lk 47- 65). Vastuseks kaebuse esitaja 27.11.2007 kirjale on Saku Vallavalitsus 12.12.2007 kirjaga nr 71.1/3933 kaebuse esitajale teatanud, et on tutvunud kaebuse esitaja esitatud ekspertarvamusega ning et Saku valla üldplaneeringu üle teostab Harju maavanem praegu järelevalvet, mille käigus menetletakse ka AS Kodu Grupp poolt üldplaneeringule esitatud vastuväiteid. Eeldatavasti toimub järelevalvemenetluse käigus osapoolte kohtumine, kus arutatakse vastuväiteid ning otsitakse neile võimalikke lahendusi. 34.

§ 23

lg 3 kohaselt on maavanema pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine (p 1), planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine (p 2) ning arvestamata jäetud vastuväiteid esitanud isikute ning kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud (p 5). Kui järelevalve käigus kokkulepet ei saavutata, saadab maavanem mõlemale poolele oma kirjaliku seisukoha vastuväidete kohta (

§ 23lg 4).

34.1 Harju maavanema 11.09.2008 kirjas nr 2.1-13k/5897 „Saku üldplaneeringu järelevalve“ (I kd lk 73-78), mis kirjast nähtuvalt on saadetud ka kaebuse esitajale, korraldati Harju Maavalitsuses Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja 18 kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks viis nõupidamist, milles 26.02.2008 toimunud nõupidamisel on kirjast nähtuvalt osalenud ka kaebuse esitaja esindaja. Harju Maavanem on kirja punktis 2 kaebuse esitaja vastuväidete osas muuhulgas leidnud, et

§ 8

lg 3 punkti 7 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks ning mis planeerimisel eristub rohelise alana. Teemaplaneering seab rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Kohaliku tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering ning täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Rohevõrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluse arenguks looduslikkuse suunas. See tagab stabiilse keskkonnaseisundi, keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimise ning hoiab alal inimesele elutähtsat keskkonda kujundavaid protsesse (nt põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastamine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Samuti on Harju maavanem kaebuse esitaja vastuväidete osas leidnud, et planeeringumaterjalide kohaselt on Lepa ja Vaidla kinnistute sihtotstarve maatulundusmaa ning üldplaneeringus ei nähta ette Lepa ja Vaidla kinnistute või nende osade kasutamist avalikul otstarbel. Eeltoodust tulenevalt rohekoridori asukoht ja ulatus kinnistutel ei sea täiendavaid piiranguid olemasolevale maakasutusele. Kohalik omavalitsus on rohekoridori määramisel tuginenud antud juhul Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ näidatud rohekoridori paigutusele. Maavanem on rõhutanud, et kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringuga ei ole mitte seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus, mille rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning avalike huvidega. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks ikkagi kohalik omavalitsus. Saku valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.17 kohaselt võib üldplaneeringu ellurakendamisel olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise kasutusotstarbe järgi. Harju maavanem on Saku üldplaneeringu järelevalve tulemusena asunud seisukohale, et Saku valla üldplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud

-is sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega. 34.2 Harju Maavanem on 13.03.2009 kirjaga nr 2.1-13/296 (I kd lk 167) andnud Saku valla üldplaneeringule

§ 23lg 6 alusel heakskiidu.

Seega on Harju maavanem leidnud, et Saku valla üldplaneering vastab õigusaktidele. 35. Edasi analüüsib kohus, kas kaebuse esitaja vastuväidetele ja ettepanekutele Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjaga nr 7-1.2/3260.2 ja 15.10.2007 kirjaga nr 7-1.1/3933, nr 71.1/4114 antud vastused olid sisuliselt õiged ning kas on põhjendatud kaebuse väide, et üldplaneeringu materjalides on põhjendamata kaebuse esitaja kinnistutel rohekoridori ulatuse määramine üldplaneeringu lahenduses ettenähtud viisil, vaidlusaluste kinnistute alale puhke- ja 19 virgestusala kasutusotstarbe määramine ning kinnistute maa kajastamine üldplaneeringus väärtusliku põllumaana. 36.1 Saku valla üldplaneeringu seletuskirja (http://www.sakuvald.ee/35731) eessõnas on märgitud, et valla üldplaneeringu koostamise aluseks on valla arengukava, Harju maakonnaplaneering ja naaberomavalitsuste üldplaneeringud. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1 kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks moodustada eraldiseisvatest rohealadest ja parkmetsadest terviklik rohealade süsteem, mis on ühendatud naaberomavalitsusüksustega ja toimib rekreatsioonialana. Säästva arengu põhimõtete järgimine ning rohealade sidumine ühtseks võrgustikuks tagab Saku valla kui „rohelise valla” väärtustamise (I kd lk 90 pöördel). Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.2 „Maa-alade üldised kasutamistingimused“ on märgitud, et oluline on säilitada ja luua uusi nn rohelisi koridore liiklusmagistraalide äärde ning tiheasustusega alade vahelistele aladele. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine“ on märgitud, et valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (edaspidi Teemaplaneering). Rohelise võrgustiku struktuurielementide piire on täpsustatud (kaart nr 1). Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks ning mis planeerimisel eristub domineeriva rohelise alana. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise, puhastab õhku saasteainetest, kindlustab looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikus ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Tugi- ehk tuumalad (suuremad metsamassiivid, sood ja rabad) on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jm) loodusalad, rohekoridorid on siduselemendid tuumalade vahel. Valla rohevõrgustiku tuumalad on kogu maakonda (vabariiki) hõlmava rohevõrgustiku olulised osad. Valla rohevõrgustik on terviklik. Seega on üldplaneeringu kohaselt valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel lähtutud Teemaplaneeringust, kusjuures on täpsustatud rohelise võrgustiku struktuurielementide piire. 36.2 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu (tl 168-172, ka http://www.harju.ee/index.php?id=11536) sissejuhatuses punktis 1.1 on märgitud, et Teemaplaneering on alusmaterjal üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Teemaplaneeringu punkti 2.2.1 kohaselt maakonna ja kohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering. Täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne. puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Teemaplaneeringu punkti 2.2.2.1 kohaselt peab ehitusalade valik lähtuma rohelisest võrgustikust. „Sekkumata käesolevas planeeringus kohalike omavalitsuste otsustuspädevusse, on oluline jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore.“ Seega ei tulene Teemaplaneeringust, et üldplaneeringus peaks rohelise võrgustiku alad üks-ühele kattuma Teemaplaneeringu rohelise võrgustikuga. Teemaplaneeringus on selgelt märgitud, et maakonna ja kohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering. Arvestades, et

§ 7

lg 1 kohaselt koostatakse maakonnaplaneering kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta ning

§ 2

(kuni 01.07.2009 redaktsioon) kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine, PlaS § 8 lg 1 kohaselt koostatakse üldplaneering aga valla või linna territooriumi või selle osa kohta ning

§ 2

p 3 (kuni 01.07.2009 redaktsioon) kohaselt on üldplaneeringu 20 eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, siis on maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu üldistusastmed erinevad ning maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus esitatud andmed ei pea ega saagi olla identsed. 36.3 Teemaplaneeringu kaardilt nähtuvalt jääb kaebuse esitaja 6,4 hektariline Lepa kinnistu valdavalt rohevõrgustiku alale ja 3,09 hektariline Vaidla kinnistu osaliselt rohevõrgustiku alale (I kd lk 27, 166). Käesolevas haldusasjas ei ole ka vaidlust selle üle, et Teemaplaneeringus määratud rohekoridor läbib kaebaja kinnistuid. Asjaolu, et üldplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku struktuurielementide piire selliselt, et rohekoridor hõlmab pea-aegu tervikuna Lepa ja Vaidla kinnistuid, ei ole vastuolus Teemaplaneeringuga ega

§ 8lg 3 punktiga 7.

Saku valla üldplaneeringu kaardiväljavõttest nähtuvalt (I kd lk 164) on rohekoridori piirid kaebuse esitaja Lepa ja Vaidla kinnistutel üldplaneeringus määratud selliselt, et Saue valla üldplaneeringus määratud rohekoridor jätkuks teisel pool maanteed Saku vallas ja toimiks ühtse tervikuna, mida ongi oluliseks peetud Teemaplaneeringus. See on kooskõlas ka

§ 8

lg 3 punktiga 7, mille kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks muu hulgas rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Kohtu arvates tähendab rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine üldplaneeringuga eelduste loomist rohevõrgustiku toimimiseks, mitte aga rohevõrgu toimimise tagamist, nagu kaebuse esitaja kaebuses on ekslikult leidnud. 36.4 Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebuse esitaja Lepa ja Vaidla kinnistud asuvad Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ääres. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.2 on oluliseks peetud säilitada ja luua uusi nn rohelisi koridore liiklusmagistraalide äärde, sealjuures üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 on märgitud, et roheline võrgustik muuhulgas puhastab õhku saasteainetest. 36.5 Eeltoodut arvestades ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, et üldplaneeringus ei ole põhjendatud rohekoridori ulatuse määramist kaebaja kinnistutel.

1. Õige ei ole ka kaebuse väide, et rohekoridori laiuseks kaebuse esitaja kinnistutel on 940 m. Saku valla üldplaneeringu kaardiväljavõttest nähtuvalt( II kd lk 23) on kaebuse esitaja kinnistutel rohekoridori laiuseks laiemas kohas 375 m ja rohekoridor kitseneb Tallinn-Pärnu-Ikla mnt suunas. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane ka kaebuse esitaja argument, et vastustaja ei ole arvestanud kaebuse esitaja esitatud eksperthinnangut, millest tulenevalt ei ole rohekoridori laius 940 m põhjendatud. Kaebuse kohaselt toimiks rohekoridor ka siis, kui see oleks 300 m laiune, nagu on leitud kaebuse esitaja esitatud eksperthinnangus (I kd lk 55) ja nagu näeb ette Teemaplaneering. Seega on vaidlusaluse üldplaneeringu järgne rohekoridori laius kaebuse esitaja kinnistutel kaebuse väidetest tulenevalt kooskõlas Teemaplaneeringuga ja ei ole vastuolus ka kaebuse esitaja esitatud eksperthinnanguga.
2. Üldplaneeringu seletuskirjas punktis 2.7 on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimustena muuhulgas märgitud, et rohevõrgustiku alal ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid. Põhjendatud vajadusel on erandina aktsepteeritav olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik ehitustegevus või hoonestamata maa puhul isiklikuks otstarbeks eluasemekoha rajamine kinnistule (üks üksikelamu koos abihoonetega), kusjuures lubatud õueala suurus on kuni 2000 m2;/…/ naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m;/…/Reeglina ei ole lubatud uute infrastruktuuride rajamine. Kui see on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada 21 võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine. Eeltoodut arvestades on Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjas kaebuse esitaja 22.08.2007 esitatud vastuväitele, et maantee äärde jäävatel rohekoridori aladel on täieliku ehituskeelu rakendamine põhjendamatu, õigesti vastatud, et rohevõrgustiku alale ei ole rakendatud täielikku ehituskeeldu. Eeltoodust tulenevalt on Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjas kaebuse esitajale õigesti vastatud ka selles, et Pärnu maantee äärset tööstuspiirkonda ei ole võimalik pikendada rohevõrgustiku alale.
3. Teemaplaneeringu punkti 2.2.1 kohaselt maakonna ja kohaliku tasandi rohelise võrgustiku täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.15 on märgitud, et sõltuvalt kavandatavast tegevusest tuleb üldplaneeringu elluviimisel leevendavate meetmetena muuhulgas suure koormusega maanteedel kavandada läbipääsud (tunnelid, ökoduktid) metsloomade rohekoridoride trassidel, arvestades vastavate uuringute tulemusi. Seega on Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjas kaebuse esitaja 22.08.2007 esitatud ettepanekule näha üldplaneeringus ette ökoduktide ja tunnelite maa-alad, õigesti vastatud, et üldplaneeringu elluviimisel lahendatakse rohelise võrgustiku toimimiseks vajalike ökoduktide ja tunnelite rajamine vastava teeprojektiga.
4. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1 kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks moodustada eraldiseisvatest rohealadest ja parkmetsadest terviklik rohealade süsteem, mis toimib rekreatsioonialana. See tähendab, et rohealad toimivad ühtlasi ka puhke- ja virgestusaladena. Seega, kuna kaebuse esitaja kinnistud jäävad rohevõrgustiku alale, siis on põhjendatud ka kaebuse esitaja kinnistutele puhke- ja virgestusala juhtfunktsiooni määramine. Rohevõrgustiku keskkonnakoormust vähendav mõju on välja toodud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine“ ja Saku Valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. Kusjuures keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kokkuvõttes on märgitud muuhulgas, et Saku valla seisukohalt on transpordist tuleneva saaste negatiivsete mõjude piiramiseks eelkõige oluline tagada järgnevate tegevustega üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku säilimine elamualade ja magistraalteede vahel. (käesoleva kohtuotsuse punktid 36.1 ja 41.2). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul planeeringudokumentides ja Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjas kaebuse esitajale piisavalt põhjendatud puhke- ja virgestusala juhtfunktsiooni määramist maantee ääres asuvate kaebaja kinnistute osas. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.11 kohaselt puhke- ja virgestusalad on alad, mille põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas õhus nii lühi- kui pikaajalise puhkuse ajal. Tallinna linna läheduse tõttu on Saku vallast kujunenud intensiivselt kasutatav väljasõidupiirkond (suusa- ja matkarajad, krossirada, vaba aja veetmise keskused). /…/Valla paiknemist Tallinna mõjutsoonis ja puhkeressursside omapära arvestades ei ole valla territooriumile planeeritud nn masskülastusega puhke- ja virgestusalasid. Üldplaneeringus juhtfunktsiooniga „puhke- ja virgestusmaa hajaasustuses” määratletud alal asuvale katastriüksusele võib lisaks ühele üksikelamule ja selle juurde kuuluvatele abihoonetele ehitada puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja veetmisega seotud hooneid ja rajatisi. Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada mets, väärtuslik niiduala, teised loodusväärtused ja väärtuslik haritav maa. Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kuna Lepa ja Vaidla kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa ehk põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik 22 potentsiaal, siis on kaebuse esitaja kinnistud ka maa sihtotstarbelt sobilikud puhke- ja virgestusalaks.
5. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punktile 2 tuleb enne üldplaneeringu kehtestamist üldplaneeringu koostamise käigus korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

§ 8

lg 9 (kuni 24.07.2009 redaktsioon) kohaselt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. 41.1 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.15 „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ on märgitud, et üldplaneeringu koostamisel ja planeeringuprotsessis on pidevalt arvestatud planeeringuga kavandatava tegevuse võimalike keskkonnamõjudega. Üldplaneeringu koostamisega koos hinnati üldplaneeringu mõju lähteülesandele vastava keskkonnamõju hinnanguna, mis on olemas ka eraldi köitena. Saku Valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (tl 173-214, avaldatud http://www.sakuvald.ee/vviles//1/KSH%20aruanne.pdf) punkti 1 kohaselt on Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne osa strateegilisest planeerimisdokumendist (üldplaneeringust). Saku Valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on analüüsitud Saku valla üldplaneeringu seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega: Harju maakonna planeering, teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Saku valla arengukava 2015 aastani ja Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava projekt. 41. 2 Saku Valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kokkuvõttes on toodud välja muuhulgas järgmised olulised järeldused: kõige olulisemaks keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude põhjustajaks Saku vallas on suur ehitussurve ja monofunktsionaalsete elamualade kavandamine. Rohevõrgustikul on omavalitsuse seisukohalt kaks olulist funktsiooni – bioloogilise mitmekesisuse ja sotsiaalse sidususe (inimeste elukeskkonna) tagamine. Selle vähendamine ja tükeldamine toob endaga kaasa negatiivsed mõjud nii taimestikule ja loomastikule kui inimeste elukeskkonnale; ida-läänesuunalisi suuri koridore on vähe ja neid peab asendama kohaliku tasandi rohevõrgustik; seoses suure ehitussurvega tuleb lugeda mõju taimestikule ja loomastikule kokkuvõttes oluliseks, kuigi mõju olulisus ja ulatus on piirkonniti väga erinev. Loomastikule (sh linnustikule) ja taimestikule vastuvõetavad elutingimused ja kasvukohad ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse tagab põhiosas üldplaneeringu ettepanekus kavandatud rohevõrgustiku väljaarendamine; Saku valla seisukohalt on transpordist tuleneva saaste negatiivsete mõjude piiramiseks eelkõige oluline tagada järgnevate tegevustega üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku säilimine elamualade ja magistraalteede vahel. Iga kavandatava tegevuse (planeeringu, projekti) puhul, mis võib halvendada keskkonda, tuleb järgida printsiipi, et ennekõike tuleb mõju vältida, mitte parandada mõjust tulenevat keskkonnakahju. Kokkuvõttes on leitud, et Saku valla üldplaneeringu ettepanek arvestab asjatundlikult ja piisavalt kõikide oluliste ruumilise planeerimise kaudu toimivate keskkonnamõjudega ja sotsiaalsete mõjudega. 41.3 Kohus nõustub vastustajaga, et Saku Valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on piisavalt põhjalik dokument kogu valla territooriumi kohta ning vastustajal puudus kohustus ja vajadus tellida eraldi täiendavat ekspertiisi rohekoridori ala kohta kaebuse esitaja kinnistutel. Sellist nõuet ei saa tuletada ka

§ 2

p 3 ega § 8 lg 3 (vaidlusaluse üldplaneeringu menetluse ja kehtestamise ajal kehtinud redaktsioon) sätestatud üldplaneeringu eesmärkidest. Seega on Saku Vallavalitsuse 15.10.2007 kirjaga kaebuse esitajale õigesti vastatud, et kaebaja kinnistutel rohekoridori optimaalse kuju ja asukoha määramine ei kuulu 23 planeerimisseaduse kohaselt üldplaneeringu eesmärkide hulka, mistõttu pole vajadust vastavasisulise ekspertiisi korraldamiseks. 42. Üldplaneeringu aluseks oleva Teemaplaneeringu punkti 2.2.2.3 kohaselt kõrge viljelusväärtusega põllumaa on leitud Harju maakonna mullastiku potentsiaalse viljakuse ja sobivuse alusel maaharimiseks. Hindamisel on tuginetud mullakaardi mullahinnapunktidele. Koondkaardil on tähistatud kõrge boniteediga mullad hindeklassiga IV ja V. Kõrge boniteediga põllumaad tuleb võimalikult kasutuses hoida põllumajandusliku maana, mis Tallinna lähipiirkonnas on raskendatud konkureeriva maakasutuse kõrge tasuvuse tõttu. Põllumaaga tuleb igal konkreetsel juhul arvestada planeeritava maakasutuse keskkonnamõju hindamisel. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.3 kohaselt hõlmavad kõrge viljelusväärtusega haritavad maad kokku ca 10% valla territooriumist. Seletuskirja kohaselt viljakamad põllumaad paiknevad Saku valla lääne- ja loodeosas Jälgimäe–Juuliku–Kanama–Tänassilma piirkonnas. Kaardil 1 on 1986.a. agroskeemide alusel välja toodud haritavad maad viljelusväärtusega üle 40 hindepunkti. Eeltoodust nähtuvalt on Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjaga nr 7-1.2/3260.2 kaebuse esitajale õigesti vastatud, et väärtuslike põllumaade määramisel lähtutakse mulla viljakusest ehk boniteedist. 43.

§ 30

(kuni 01.07.2009 redaktsioon) kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 1) nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Käesolevas haldusasjas pole vaidlust selle üle, et vaidlusaluses üldplaneeringus ei nähta ette kaebuse esitaja Lepa ja Vaidla kinnistute kasutamist avalikul otstarbel, samuti ei ole vaidlust selles, et üldplaneering ei muuda nimetatud kinnistute otstarvet. Seega on Saku Vallavalitsuse 07.09.2007 kirjaga kaebuse esitajale õigesti vastatud, et üldplaneeringus ei nähta ette Lepa ja Vaidla kinnistute või nende osade kasutamist avalikul otstarbel, samuti ei piirata kinnisasja senist kasutamist maatulundusmaana.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üldplaneeringu materjalides, eelkõige üldplaneeringu seletuskirjas, aga ka Saku Valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ja üldplaneeringu aluseks olevas Teemaplaneeringus, mis kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitajale olnud piisaval määral kättesaadavad, on piisavalt põhjendatud rohekoridori asukohta ja ulatust, samuti puhke- ja virgestusala juhtfunktsiooniga alade määramist ja viljakamate põllumaade paiknemist Saku vallas kaebuse eitaja Vaidla ja Lepa kinnistute alal. Samuti on vastatud kaebuse esitaja kõigile vastuväidetele ja ettepanekutele. Kaebaja vastuväiteid üldplaneeringule on käsitlenud maavanem järelevalvemenetluses. Eeltoodust nähtuvalt on kaebuse esitaja ettepanekuid ja vastuväiteid kaalutud.
2. Saku Vallavalitsuse ja Saku Vallavolikogu tegevus ja seisukohad kaebuse esitaja Lepa ja Vaidla kinnistute suhtes ei ole üldplaneeringu menetluse käigus olnud vastuolulised. 45.1 Kohtule esitatud kaebusest ja haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja 02.06.2006 esitanud Saku Vallavalitsusele avalduse Saku vallas Jälgimäe külas asuvate Vaidla ja Lepa kinnistute detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga kruntida ala ümber üheks krundiks, määrata krundile ehitusõigus ja muuta maa sihtotstarve maatulundusmaast tootmis- ja ärimaaks. 04.07.2006 korraldusega nr 620 (I kd lk 13) keeldus Saku Vallavalitsus detailplaneeringu algatamisest põhjendusega, et Lepa ja Vaidla kinnistud paiknevad osaliselt Teemaplaneeringu rohevõrgustiku koridoris K9 ning neile laienevad teemaplaneeringust tulenevad kitsendused. 24 Saku valla territooriumil olev ja koostatava üldplaneeringuga laiendatav rohevõrgustikuala peab järgima Saue valla kehtestatud üldplaneeringu rohevõrgustikuala. Koostatava valla üldplaneeringuga kavandatakse rohevõrgustiku koridorala laiendamist ning ei nähta ette vaadeldavatel kinnistutel tiheasustusala moodustamist. Taotletav detailplaneeringu algatamine on vastuolus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ning Saku valla kehtiva ja koostatava üldplaneeringuga. 45.2 Saku Vallavolikogu 18.01.2007 otsusega nr 4 (I kd lk 14-15) keelduti uuesti detailplaneeringu algatamisest põhjendusega, et see on vastuolus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ning Saku valla kehtiva ja koostatava üldplaneeringuga. Kinnistud paiknevad osaliselt Teemaplaneeringu rohevõrgustiku koridoris K9 ning neile laienevad teemaplaneeringust tulenevad kitsendused. Saku valla territooriumil olev ja koostatava Saku valla üldplaneeringuga laiendada kavatsetav rohevõrgustikuala peab järgima Saue valla kehtestatud üldplaneeringu rohevõrgustikuala. Koostatava Saku valla üldplaneeringuga kavandatakse rohevõrgustiku koridorala laiendamist. 45.2 Kaebuse esitaja vaidlustas 18.01.2007 detailplaneeringu mittealgatamise otsuse nr 4 Tallinna Halduskohtus, mille alusel algatati haldusasi nr 3-07-
3. Saku Vallavalitsus esitas nimetatud kaebusele 26.03.2007 seletuse (I kd lk 17-20), mille p 1.2 kohaselt on Vaidla ja Lepa kinnistute asukoht Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu joonisel märgitud rohevõrgustiku koridoris K9 ja Saue valla kehtestatud üldplaneeringu joonisel märgitud rohevõrgustiku ala. Saku vallas oleva ja koostatava Saku valla üldplaneeringuga kavandatav rohevõrgustiku koridorala hõlmab tervikuna Lepa ja Vaidla kinnistuid. Saku valla koostatava üldplaneeringuga kavandatav rohevõrgustiku koridorala peab Saue valla kehtestatud üldplaneeringu rohevõrgustiku koridoralaga moodustama ühtse terviku. 45.3 Seega oli kaebuse esitajale juba eeltoodud Saku Vallavalitsuse korraldusest ja Saku Vallavolikogu otsusest ning Saku Vallavalitsuse kohtule esitatud seletusest teada Saku valla omavalitsusorganite seisukoht mitte muuta kaebaja kinnistute maa sihtotstarvet, kuna kinnistud paiknevad osaliselt Teemaplaneeringu rohevõrgustiku koridoris K9 ning et koostatava Saku valla üldplaneeringuga kavatsetakse rohevõrgustikuala laiendada, sest see peab Saue valla kehtestatud üldplaneeringu rohevõrgustiku koridoralaga moodustama ühtse terviku. 45.4 Vastuolus eelnevaga ei ole ka Saku Vallavalitsuse ja Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjoni edaspidised seisukohad, milles on leitud, et kaebuse esitaja 23.05.2007 ja 25.05.2007 esitatud kompromissettepanekut detailplaneeringu algatamiseks Lepa ja Vaidla kinnistutele (I kd lk 28-31) tuleks arutada üldplaneeringu avaliku arutelu raames. Selliselt on otsustatud 18.07.2007 Saku Vallavalitsuses toimunud koosolekul (I kd lk 32-33), samuti asuti sellisele seisukohale Saku Vallavolikogu arendus- ja ettevõtluskomisjoni 31.07.2007 koosolekul (I kd lk 35) ja Saku Vallavalitsuse 01.08.2007 vastuses kaebuse esitajale (I kd lk 69), kusjuures viimases on märgitud, et juhul kui kompromissettepanekut uude üldplaneeringusse sisse ei viida, jääb arendus- ja ettevõtluskomisjon seisukohale, et detailplaneeringut ei algatata.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asja materjalidest ei nähtu, et planeerimismenetluses oleks esinenud vigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist ja annaksid aluse Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud üldplaneeringu kaebuses soovitud ulatuses tühistamiseks. Kaebuse esitaja on saanud planeerimismenetluses osaleda ja ta on ka osalenud avalikul arutelul, esitanud vastuväiteid ja saanud vastuseid. Ka Harju maavanem on leidnud, et planeeringumenetlus on olnud õiguspärane. Kohus leiab, et Saku Vallavolikogu 09.04.2009 25 otsusega nr 22 kehtestatud üldplaneering on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega ning tugineb seaduslikule alusele. Otsuse tegemisel ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.
5. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Aili Maasik kohtunik 26