Obsah (6)

§ 113§ 76§ 100§ 108§ 101§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsembril 2010.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-25649 Tsiviilasi Mart Saare ha

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue

1. Hageja sõlmis kostjaga 05.02.2009.a. töövõtulepingu, millega kostja kohustus valmistama ja paigaldama hageja korterisse puidust riiulid hiljemalt 07.03.2009.a. Tööde teostamise eest tasus hageja kostjale ettemaksuna 5058.00 krooni sularahas. Vastavalt poolte kirjalikule kokkuleppele kohustus kostja juhul, kui ta töid tähtaegselt ei teosta, saadud ettemaksu hagejale tagastama. Kostja töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, samuti ei tagastanud kostja ettemaksuna tasutud summat. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma ettemaksu tagastamisega viivitamise korral viivitusintressi 0,5% kalendripäevas tasumata summalt. Lähtudes kohtupraktikast vähendab kostja viivitusintressi määra, nõudes kostjalt viivitusintressi 0,2% kalendripäevas alates 07.03.2009.a., mis 564 päeva eest on 5705.42 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi tasumist summas, mis ei ületa põhivõlgnevust, s.o. 5058.00 krooni ulatuses.
2. 31.07.2008.a. leppisid kostja ja Katrin Kruus kokku, et kostja valmistab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn asuvasse eramusse puidust trepidetailid. K K kandis tööde teostamiseks vajalike materjalide seotamiseks kostja pangakontole ettemaksuna 2000.00 krooni. Mõne aja pärast teavitas kostja tellijat, et tal ei ole võimalik tellitud töid teostada seoses sellega, et tema töökoja üürileping on üles öeldud ning vajalikud masinad ja seadmed on võlgnevuse katteks panditud. Kostja taganes kokkuleppest, lubades ülekantud 2000.00 krooni viivitamatult tagastada, kuid ei ole seda tänaseni teinud. Kuivõrd poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku kokkulepet ega lepingut, käsitles K Kteostatud ülekande alusel tekkinud nõuet kui alusetu rikastumise nõuet kostja vastu. 20.05.2010.a. sõlmitud nõude loovutamise lepinguga võõrandas Kartin Kruus nõude hagejale. Hageja nõuab 2000.00 krooni tagastamist ning Võlaõigusseaduse § 113 lg-st 1 tulenevalt nõuab hageja viivitusintressi alates 01.08.2008.a. kuni põhivõlgnevuse, s.o. 2000.00 krooni, tasumiseni. Kostja vastuväited
3. Kostja vaidleb nõudele vastu täies ulatuses. Kuigi 05.02.2009.a. kokkuleppel on tema allkiri ettemaksuna 5058.00 krooni saamise kohta, ta seda ettemaksu hetkel, mil kokkuleppele alla kirjutas, ei saanud ning ta on endale võetud kohustuse riiulite valmistamise ja paigaldamise näol täitnud.
4. Kostja ei eita, et on saanud K K 31.07.2008.a. 2000.00 krooni ning on teinud varem K K tellimustöid, kuid antud 2000.00 krooni nõuet ei oska ta hagiavalduses märgitud tööde teostamise kokkuleppega seostada. Kostja arvates võis eelpoolnimetatud ülekanne puudutada mingit varasema töö eest tasumist. Ta ei eita, et 31.07.
5. oli K K kokkulepe kostja poolt trepi käsipuude spoonida võtmise kohta, kuid kostja ei saanud seda teha ja viis detailid tagasi. Kohtu seiskoht ja põhjendused
6. Vaidlust ei ole selles, et M S ja E T vahel oli 05.02.2009.a sõlmitud töövõtuleping (tl 20). Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud nõude sisuks on töövõtulepingu alusel makstud raha tagasinõudmine, kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Eelpoolnimetatud töövõtulepingust nähtub, et M S on tasunud töövõtulepingujärgsete tööde (riiulite) teostamiseks ettemaksu 5058.00 krooni. Kostja ei eita, et leping on tema poolt allkirjastatud, kuid ettemaksu ei ole lepingu teine pool tasunud ning lisaks on kostja lepingu täitnud. Samas tõendeid selle kohta, et ettemaksu tasumist ei oleks toimunud või et kostja oleks töövõtulepinguga võetud kohustuse täitnud, esitatud ei ole. Hageja kohtuistungil antud seletuste kohaselt teostati M S töid suuremas ulatuses, kuid mingi osa jäi tegemata ja arvestati välja tegemata tööde eest summa, millega kostja ka nõustus. Kostja ei eita, et on teostanud M S ka teisi töid. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Kuna hageja ei ole kostja vastuväiteid õigeks võtnud, tulnuks kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidanuks kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasumma ülekandmiseks.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse rikkumise korral kohalduvad õiguskaitsevahendid

§ 101lg 1 järgi.

Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt juhul, kui tööd ei ole tähtpäevaks teostatud, kohustub Elmet Treier koheselt tagastamata saadud ettemaksu. Ettemaksu tagastamisega viivitamise korral on pooled kokku leppinud viivise määras 0,5% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on vähendanud viivist 0,2%-le kalendripäevas, nõudes viivitusintressi 5058.00 krooni, s.o. määras, mis ei ületa põhivõlgnevust. 2. Lisaks 05.02.2009.a. sõlmitud töövõtulepingule on hageja esitanud nõude ka K K poolt 31.07.2008.a. ülekantud rahasumma 2000.00 krooni tagastamiseks (tl 22). Kostja ei eita, et on nimetatud rahasumma kätte saanud ning on võtnud õigeks ka selle, et 31.07.2008.a. oli kokkulepe K K, et võtab trepi käsipuud spoonida, kuid taganes kokkuleppest tööde teostamise võimatuse tõttu. Samas ei ole kostja nõustunud tasutud 2000.00 krooni tagastamisega põhjusel, et ta ei osanud 2000.00 krooni ülekandmist seostada just trepi käsipuude spoonimisega. Millise tööga kostja raha ülekandmist seostas, on jäänud selgusetuks ning kostja ei ole tõendanud, et tema ja Katrin Kruusi tahe oleks olnud suunatud mingi muu olemasoleva kohustuse täitmisele. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited on paljasõnalised.

§ 1028

lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb ära. Seega on hageja nõue kostjalt 2000.00 krooni tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu arvates on põhjendatud ka viivitusintressi nõue

§ 113lg 1 alusel 22.09.2010.a.

seisuga summas 368.68 krooni. 3.

§ 113

lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Kostja ei ole hageja poolt esitatud viivitusintressi suurust ega selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud ning hageja nõue viivitusintressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 4. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist hagavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, s.o. 2000.00 krooni tasumiseni,

§ 113lg 1 sätestatud määras. 5. Ts

MS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hagimenetluse kulud kostja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Niinemägi Kohtunik