Obsah (9)

§ 635§ 76§ 644§ 645§ 637§ 29§ 639§ 28§ 2

KOHTUOTSUS Tsiviilasja number EESTI VABARIIGI NIMEL 2-09-5628 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsiviil

normid ja olemuselt on tegemist töövõtulepinguga. Samas jätab hageja esiteks tähelepanuta, et

§ 635

lg 1 alusel tasu nõudmiseks peab ta esmalt sooritama kogu kokkulepitud töö, mida hageja antud juhul teinud ei ole. Teiseks ei arvesta hageja sellega, et ta on kogu kokku lepitud tasu juba saanud ja tal puudub õigus nõuda kostjalt rohkema tasumist kui hind, milles pooled kokku leppisid. Seega ei saa hageja rajada oma nõuet

§ 76

lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, sest puudub selline kohustus, mille kostja peaks hagejale täitma. 26. Hageja tuginemine

§ 644

lg 1 on asjakohatu, sest kostja teatas hagejale praktiliselt koheselt puudusest töös. Hageja on pinnast maaüksuselt eemaldades tegutsenud tahtlikult, st kostjal on võimalik töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta töö üle vaatas ja/või selle lepingutingimustele mittevastavusest teatas, sest 5 lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud hageja tahtluse tõttu. Kui hageja ka eitab oma osalust pinnase varguses, siis pidanuks hageja töid teostades pinnase kadumist vähemalt märkama ja sellest kostjat koheselt teavitama, mida hageja aga ei teinud. Seetõttu saab alternatiivselt heita hagejale ette rasket hooletust lepingu täitmisel. Kostjale teadaolevalt on pinnase ümberpaigutamine hageja jaoks tavapärane majandustegevus, st tuleb eeldada, et hageja teadis või vähemalt pidi teadma töö lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest, aga ta ei teatanud sellest kostjale. Järelikult esinevad alused kostja vastuväitele töö mittekohasusest

§ 645lg 1 p 1 ja 2 järgi.

27. Pooltel puudus kokkulepe hagejalt tellitud tööde eest tasumise tähtajas ja viivise määras. Kostja eeldas, et hageja töö eest tuleb tasuda mõistliku tähtaja jooksul pärast tööde lõplikku teostamist, kuid hageja palvel tasus kostja hageja esitatud kolme arve alusel tööde teostamise ajal. Isegi kui arvestada maksetähtaega hageja arvete põhjal, siis ei saa see olla lühem kui 30 päeva alates arve kostjale kättetoimetamisest. Kostja põhjendab oma sellist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.06.2000 direktiivi 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul artikli lõike 1 punkti b alapunktiga i. Samas ei saa vastupidise kokkuleppe puudumisel olla maksetähtaeg varasem teenuse osutamise lõpetamisest (ibid alapunktid ii ja iv, samuti

§ 637lg 3).

1. Kuna hageja kohustused on lõplikult täitmata ja kostja on niigi tasunud kogu lepingu hinna, siis on hageja viiviste nõue alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt vaidleb kostja vastu hageja nõutud viivise määrale. Pooltel puudus kokkulepe viivise määras, st hageja saab nõuda viivist kõige rohkem seaduses sätestatud määraga. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Järelikult tuleb hageja viiviste nõue jätta rahuldamata ka põhinõude rahuldamise korral. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 15.01.2010 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Poolte vahel puudub vaidlus, et nad on sõlminud juunis 2008 tööettevõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostja huvides tegema kokkulepitud planeerimis- ja kaevetööd Võru maakonnas Meegomäe külas asuval Kaldaniidu maaüksusel. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et hagejale on tasutud kostja poolt kolme arve (30.06.2008, 23.07.2008 ja 22.08.2008) alusel kokku 354 000 krooni. Hageja on selle raha kostjalt saanud.
4. Vaidlus taandub sellele, kas hageja oli õigustatud nõudma 08.09.2008 arve järgi kostjalt 96 553,50 krooni ning kas kostja pidi selle hagejale tasuma. Täpsemalt seisneb vaidlus selles, kas pooled leppisid kokku fikseeritud tasus või tasus tunnitöö alusel.
5. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks kokku lepitud, kui suur on tasu, mille peab kostja hagejale tasuma. Samuti ei ole kohtu käsutuses usaldusväärseid tõendeid selle kinnituseks, mida täpselt hageja tegema pidi, st millises ulatuses töid ja millise hinnaga. Kumbki pool ei ole täpselt avanud kokkulepitud tööde olemust.
6. Kostja on kinnitanud, et kokku lepiti summaarses tasus 300 000 krooni eeldusel, et kokkulepitud töö tehakse ära. Hageja seevastu on kinnitanud, et tegi ajatööd ja pidi saama tasu vastavalt kulutatud ajale.
7. Kostja on kinnitanud, et hageja on kogu raha, mis ta töö eest pidi saama, kätte saanud. Kokkulepitud tööde eest pidi kostja hagejale maksma 300 000 krooni, millisele summale lisandus käibemaks. 19.11.2009 istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et pidi maksma hagejale tööde eest tasuna 250 000 krooni. Samal kohtuistungil aga on hageja enda tunnistaja T. E. kinnitanud, et tüki valmis tegemise eest oli kokkulepitud 250 000 krooni. Samas on ta öelnud, et lepiti kokku tunnipõhine hind. Ka teine hageja tunnistaja T. T.. on 19.11.2009 istungil kinnitanud, et tasustamise kokkuleppest ta ei tea midagi, küll aga 6 teadis, et tasustamisel kehtib kokkuleppehind. Sama tunnistaja ütlused on aga vastuolulised, kui ta kinnitas kohtus, et sellel objektil ei olnud võimalik kokku leppida hinnas. Kokku oli lepitud masina tunnihinnas, arved esitati tehtud tööaja eest. Niisugused ütlused on vastuolulised ega vii objektiivse tõeni. Kohtu käsutuses puuduvad kindlad, usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid, millele tuginedes võiks järeldada, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt arve nr 403 (08.09.2008) tasumist. Ei ole tõendatud, et kostja pidanuks maksma hagejale rohkem kui ta reaalselt maksnud on. Hageja on hagiavaldusele lisanud tööde arvestuse tabeli, kuid sellel puuduvad olulised rekvisiidid nagu nimetus, koostamise kuupäev, koostaja nime, allkiri), mistõttu seda ei saa vaadelda dokumendina, millega saaks tõendada pooltevahelist kokkulepet tasu maksmises tunnihinna arvestuse alusel. 35.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte ühine tahe oli suunatud konkreetsete, mahuühikutes mõõdetavate tööde teostamisele (kaeve- ja planeerimistööd). Hageja pole tõendanud, et kostja oleks nõustunud tunnitasuga s.t asjaoluga, et pooled leppisid kokku tööde mitte siduvas eelarves

§ 639

tähenduses.

§ 639

lg 1 kohaselt eeldatakse, et eelarve on siduv juhul, kui pooled pole kokku leppinud selles, kas lepingu eelarve on siduv või mitte.

§ 29

lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.

§ 29

lg 4 kohaselt tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha. Kohus leidis, et lepingupooltega sarnane isik ei saa hageja poolt esitatud tööaja arvestust tõlgendada lepingu mittesiduva eelarvena ehk poolte vahel sõlmitud ajatasuna, seetõttu leiab kohus, et pole tõendatud asjaolu, et pooled leppisid kokku lepingu täitmisel ajatasus ja et kostja pidi antud asjaolu hagejaga sarnaselt tõlgendama.

1. Tähelepanuta tuleb jätta kostja väide, mille kohaselt hageja süül on kadunud maatükilt, kus hageja tööd tegi, osa pinnast. Uurimisorgani määrusest, millega kriminaalmenetlus lõpetati, ei nähtu, kas ei tuvastatud kuriteosündmust või teo toimepannud isikut. Kostja ei ole seda määrust ka vaidlustanud.
2. Hageja avaldas, et kostja on hageja nõude vaidlustamisel olnud ebajärjekindel ja vastuoluline, muutes hageja nõude rahuldamata jätmisel uusi argumente. Kohus jätab hageja taolise väite tähelepanuta, kuna kohtu seisukohalt pole määrav, kas kostja on esitanud ühesuguseid või erinevaid vastuväiteid. Kohus ei ole seotud poolte seisukohtadega ja lahendab vaidluse objektiivseid tõendeid kõrvutades, neid analüüsides ja hinnates.
3. Kohtu arvates on hageja jätnud tõendamata lepingulise suhte sisuks oleva kokkuleppe tööettevõtulepingu sisuks olevate tööde tegemise eest ettenähtud tasu suuruse ja arvestuse aluse kohta ning see on peamiseks aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käsitlemata poolte vahel tõusetunud vaidluse 08.09.2008 hageja poolt esitatud arve nr 403 tasumata jätmisel väidetavalt tekkinud viiviste (muuhulgas tulevikus sissenõutavate viiviste osas), kuna võlasuhte tekkimise alused (ka kõrvalkohustused) on ära toodud

§-s 3, käesoleval juhul puuduvad aga igasugused alused. Samal põhjusel ei käsitle ka kohus poolte vahel kerkinud vaidlust selles osas, kas kostja reageeris 08.09.2008 talle esitatud arvele pretensiooni esitamisel õigeaegselt või mitte. Apellatsioonkaebuse põhjendused 7

1. Hageja palus Harju Maakohtu 15.01.2010 otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Maakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu. Samuti nõustub hageja maakohtuga selles osas, millega ei tuvastatud hageja lepinguliste kohustuste rikkumist.
3. Samas on maakohus jätnud arvestamata, et kostja on tasunud ilma pretensioonideta arved nr 364, nr 378 ja nr 396 ning on jätnud tasumata üksnes arve nr
4. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei esitanud hagejale tööde teostamise ajal ega vahetult pärast seda mingeid pretensioone. Tunnistaja T. E. ütlustest nähtub, et kostja seaduslik esindaja Üllar Heinsoo käis objektil 27.08.2008, ei esitanud tehtud tööde osas mingeid pretensioone ning tellis veel töid ca 20 000 krooni eest. Seega olid 27.08.2008 korrektselt teostatud kõik hageja poolt tehtud tööd, v.a. pärast nimetatud kuupäeva teostatud tööd 18 000 krooni ulatuses. Veelgi enam, kostja tasus arve nr 396 tervelt kaks nädalat pärast hageja poolt Kaldaniidu maaüksusel tööde lõpetamist. Seega puudusid kostjal pärast hageja poolt tööde lõpetamist arve nr 396 tasumisel hageja vastu mistahes pretensioonid ning kostja on tehtud tööd pretensioonideta vastu võtnud.
5. Hageja on tõendanud tunnitasu kokkuleppe sõlmimist. Hageja on menetluses läbivalt rõhutanud, et pooled leppisid 2009.a juunis kokku tööde teostamises tunnitasu alusel ning kehtivatele turuhindadele vastavates tunnitasudes. Vaatamata eeltoodule on maakohus jätnud otsuse tegemisel tähelepanuta järgmised tunnitasu kokkuleppe olemasolu ja sisu tõendavad asjaolud: kostja poolt arve nr 403 kättesaamine ning sellele vastuväidete mitteesitamine; poolte ekirja vahetus (tl 73-74, 120-126), millest nähtub töövõtulepingu sisu ja kostja argumendid tööde eest mittetasumiseks; fakt, et hageja pidas jooksvat arvestust teostatud tööde kohta ja edastas need korduvalt kostjale, kostja on kinnitanud tööde ajaarvestuse tabeli kättesaamist (mh 19.11.2009 istungil) ning ei esitanud tööaja arvestuse tabelile mingeid vastuväiteid; tunnistajate T. E. ja T. T. ütlused töövõtulepingu sõlmimise kohta tunnihinna kokkuleppega, tööde teostamise käigus töömahu pideva suurenemise kohta, tööde teostamise kohta tunnihinna alusel, tunnihindade vastavuse kohta keskmistele turuhindadele ja hageja poolt tööde ajaarvestuse pidamise kohta; tunnistaja T. E. ütlused selle kohta, et kostja Üllar Heinsoo andis iga uue tööülesande pärast eelneva ülesande täitmist – kinnitab, et töövõtulepinguga ei lepitud kokku lõpptulemuses ega fikseeritud tasus, vaid töö tehti kostja juhiste järgi tunnihinna alusel; tunnistaja T. E. ütlused selle kohta, et Üllar Heinsoo küsis 2008.a augustis T. E.lt enne tööülesande andmist töö eeldatavat maksumust – kinnitab, et töövõtulepinguga ei olnud lepitud kokku fikseeritud tasus.
6. Kohus on jätnud arvestamata kostja juhatuse liikme Üllar Heinsoo 10.12.2008 antud ütlused kriminaalasjas nr 08260106249 (kriminaalmenetluse toimik nõuti välja Harju Maakohtu taotlusel ja lisati tsiviilasja juurde), kus Üllar Heinsoo tunnistab hagejale töövõtulepingu alusel 354 000 krooni tasumist ja täiendavalt 90 000 kroonise võlgnevuse olemasolu. Eeltoodust lähtuvalt on tõendatud nii kostja poolt arve nr 403 kättesaamine kui arvega nõustumine. Seega on kohus jätnud otsuse tegemisel arvestamata fakti, et kostja on kinnitanud arvega nr 403 nõustumist ja arvest tulenevat võlgnevust hageja ees. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja on menetluse käigus korduvalt kinnitanud, et hageja poolt töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise korral oleks kostja maksnud hageja arved summas 381 825 krooni (seega ka arve nr 403). Ka nimetatud asjaolu on käsitletav kostja poolt arvest nr 403 tuleneva võlgnevuse tunnustamisena.
7. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega

§ 639kohaldamise osas.

Poolte vahel ei olnud kokku lepitud eelarves, mistõttu ei saa ka vaidlust tekkida eelarve siduvuse kohta. Töövõtulepingu pooltel ei olnud võimalik eelarves kokku leppida, kuna töövõtulepingu sõlmimisel ei olnud teada tööde lõpptulemus ega tööde maht ning kostja andis hagejale konkreetsed tööülesande jooksvalt. Seega on maakohus vääralt kohaldanud

§ 639. 8 45.

Samas nõustub hageja maakohtu viitega

§ 29lg-le 4.

Kuna asjas on tõendatud, et töövõtulepingu sõlmimisel ei olnud teada teostatavate tööde maht, ei saanud pooled kokku leppida ka fikseeritud tasus ning poolte tegelik tahe oli sõlmida töövõtuleping tunnitasu kokkuleppega.

§ 28

lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Seega, kui ka nõustuda maakohtu käsitlusega, et tuvastamata on tööde kokkulepitud maksumus, tuleb hageja nõude rahuldamisel lähtuda keskmisest turuhinnast. Tunnistaja T. E. ütluste kohasel oli lepingu teostamise ajal (ekskavaatori) keskmine tunnihind ca 550 krooni. Nimetatud summa ühtib hageja arvestuses toodud ekskavaatori tunnihinnaga. Seega vastavad hageja nõude aluseks olevad tunnihinnad keskmistele turuhindadele ning hageja nõue kuulub tervikuna rahuldamisele ka juhul, kui ei ole võimalik tuvastada poolte kokkulepitud tunnihinnad.

1. Kuna hageja on tõendanud arvest nr 403 tulenevat kostja võlgnevust hageja ees, tuleb rahuldada ka esitatud viivisenõue. Vastavalt töövõtulepingu tingimustele kohustub kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist määras 0,5% päevas.
2. Kohus on ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi. Kohus on leidnud, et tunnistaja T. E. on kinnitanud tüki valmis tegemise eest oli kokkulepitud 250 000 krooni. Kohtu sellekohane järeldus on ebaõige, kuna 19.11.2009 kohtuistungi protokollist nähtub selgelt, et nimetatud lause ütles kostja seaduslik esindaja Üllar Heinsoo ja mitte tunnistaja. Seega on kohus omistanud kostja ütlused tunnistajale, leides seeläbi, et tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tunnistaja T. E. kinnitas kohtuistungil üksnes töövõtulepingu poolte kokkuleppimist tunnipõhises hinnas. Tunnistaja T. E. ütlused kinnitavad üheselt hageja esitatud väiteid ning tunnistaja ütlused ei ole seega vasturääkivad. Samuti on kohus ebaõigesti hinnanud tunnistaja T. T. ütlusi leides, et tunnistaja ütlused on vastuolulised, kui ta kinnitas kohtus, et sellel objektil ei olnud võimalik kokku leppida hinnas. Maakohus on selgelt hinnanud tunnistaja ütlusi meelevaldselt ja valikuliselt. Tunnistaja T. T.. kinnitas oma ütlustes korduvalt, et poolte vahel oli sõlmitud tunnihinna kokkulepe ja töid teostati tunnihinna alusel. Selgitusena küsimusele, miks sõlmiti just tunnihinna kokkulepe, vastas tunnistaja, et selle objekti kohta ei olnud võimalik kokku leppida hinnas ehk fikseeritud tasus. Seega kinnitas ka tunnistaja T. T.. üksnes tunnitasu kokkuleppe sõlmimist ning ka T. T. ütlused ei ole vasturääkivad. Eeltoodust nähtub, et maakohus on hinnanud ebaõigesti nii tunnistaja T. E. kui tunnistaja T. T. ütlusi. Kohus on jätnud hagiavalduse rahuldamata eeskätt tunnistajate ütluste vasturääkivuse motiivil. Kuna maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud selle pinnalt ebaõige otsuse, kuulub kohtuotsus tühistamisele ainuüksi eeltoodud põhjusel.
3. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja ebausutavad. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohtadega fikseeritud tasu kokkuleppe osas. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja on jätnud tõendamata, et pooled ei sõlminud fikseeritud tasu kokkulepet. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejale fikseeritud tasu ümberlükkamise kohustuse panemine ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg-ga
4. Samuti ei saa kohus otsuse tegemisel heita hagejale ette kostja paljasõnalise väite ümberlükkamata jätmist. Fikseeritud tasu kokkuleppe sõlmimise tõendamiskoormus on vastustajal. Kostja 05.05.2009 menetlusdokumendis esitatud väited, et tööde hinnaks lepiti kokku 250 000 krooni, millele pidi hiljem lisanduma tasu kraavide kaevamise eest mitte üle 50 000 krooni, on paljasõnalised. Samuti on tervikuna kostja väited fikseeritud tasukokkuleppe sõlmimise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väidetud koondtasu suurus ei ole teostatud tööde mahtu arvestades mõistlik. Samuti ei saanud pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppida 9 fikseeritud töötasus, kuna töövõtulepingu sõlmimisel ei teadnud apellant tellitavate tööde sisu, mahtu ega lõpptulemust. Kostja esindaja käis iga nädal objektil ja andis hageja töötajatele konkreetsed tööülesanded. Kuna kostja andis töökäsud jooksvalt, selgus täpne tööde sisu ja maht alles töö käigus. Kuigi hageja on kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et fikseeritud tasus kokkuleppimine ei olnud asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik, ei ole kohus otsuse tegemisel seda arvestanud. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldustega, et tähtsust ei oma see, et kostja on hageja nõude vaidlustamisel olnud ebajärjekindel ja vastuoluline. Kostja vastuväited hagiavaldusele on ebausutavad ainuüksi põhjusel, et kostja ei ole oma seisukohtades olnud järjekindel. Nii eitas kostja algselt üleüldse hagejaga töövõtulepingu sõlmimist. Seejärel leidis kostja, et hageja on viinud objektilt minema pinnast, esitades sellekohased pretensioonid alles mitu kuud pärast tööde teostamist ja pärast hageja korduvaid nõudmisi tasuda arve nr
5. Lisaks sellele, et kostja on minetanud õiguse töö mittekohase täitmise argumendile tugineda, on nimetatud väited oma sisult otsitud ja esitatud eesmärgiga hoiduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Viimase vastuväitena tuli kostja välja argumendiga, et tal puudub arve tasumise kohustus, kuna poolte vahel oli sõlmitud fikseeritud tasukokkulepe 300 000 krooni osas. Kostja ei ole oma seisukohtades olnud järjekindel ning on oma kohustuse täitmises keeldumise õigustamiseks esitanud uusi vastuväiteid, mistõttu ei ole need mõistlikult usutavad. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1122-08 leidnud, et tõend, mis esitatakse menetluse kestel olukorras, kus isik on pikka aega tuginenud asjaoludele, võib osutuda ebausaldusväärseks, mis annab alust jätta see asja lahendamisel arvestamata. Kostja väited fikseeritud tasukokkuleppe kohta on just seetõttu ebausaldusväärsed, et kostja esitas fikseeritud tasu kokkuleppe argumendi alles käesoleva kohtumenetluse kestel. Seega omab kostja käitumine ja esitatud vastuväidete esitamise aeg poolte tegeliku kokkuleppe sisustamisel olulist tähtsust. Seega ei võinud maakohus jätta otsuse tegemisel hindamata kostja käitumist hageja nõuetele vastuvaidlemisel. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole kostja vastu nõude olemasolu tõendanud ning seetõttu puudub alus kostjalt hageja kasuks võlgnevuse ja viivise välja mõistmiseks. Hageja mittenõustumine kohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub maakohut otsuse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes seetõttu vajalikuks maakohtu seisukohti korrata.
8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et vaidlus taandub küsimusele, kas pooltevaheline töövõtuleping oli tasu osas sõlmitud kokkulepitud tööde lõpphinnaga või tunnitasuga. Hageja nõue tugineb väitele, et poolte vahel oli tunnitasu kokkulepe ning tööde lõpphinda poolte vahel ei fikseeritud. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited ning seetõttu lasus hagejal kohustus tõendada tunnitasu kokkuleppe olemasolu.
9. Hageja pahameel selle üle, et maakohus ei ole pidanud hageja poolt esitatud tõendeid piisavaks kostja vastu nõude olemasolu tuvastamiseks, ei ole põhjendatud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse 10 kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Maakohus on otsuses tõenditel vajaliku kaalukuse puudumist põhjendanud ning selgitanud nõutava üksikasjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud tõenditega otsuse langetamisel arvestada. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja leidnud õigustatult, et tõendid, mis tuginevad hageja enda väidetele, ei saa hageja väiteid kinnitada. Kõlbmatuteks tõenditeks on sel põhjusel nii hageja e-kirjad, mille saatmist ega kostjani jõudmist ei ole hageja tõendanud, hageja tööajaarvestus, mida kostja ei ole aktsepteerinud, kui ka tunnistajatena üle kuulatud hageja töötajate ütlused. Tunnistajad ei ole enda sõnul pooltevahelise kokkuleppe sõlmimise juures viibinud ning seetõttu ei saa neil olla faktilist teadmist väidetava tunnitasu kokkuleppe kohta. Tunnistajad on avaldanud arvamust poolte kokkuleppe sisu kohta, kuid TsMS § 251 lg 1 kohaselt ei ole tunnistaja ülekuulamise eesmärk mitte tunnistaja arvamuse väljaselgitamine, vaid ütluste põhjal faktiliste asjaolude tuvastamine. Fakte lepingu sisu kohta tunnistajad avaldanud ei ole.
10. Kaebuse seisukoht, et tunnitasu kokkuleppe olemasolu tõendab hageja poolt arve nr 403 esitamine kostjale ning kostja poolt sellele mittereageerimine, on ekslik. Arve esitamine ei loo võlasuhet, samuti ei tekita võlasuhet alusetu arve adressaadi poolt tähelepanuta jätmine (

§ 2lg 1 ja § 3).

54. Kaebuse väide, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, ei ole samuti paikapidav ning hageja seisukoht, et lepingu esemeks olnud tööde olemusest tulenevalt said pooled kokku leppida üksnes tunnitasul põhineval tasu arvestusel, ei ole täpne.

§ 639

lg 1 ei seo eelarvekokkulepet tööde olemusega ega välista võimalust leppida kokku lõpptasus ka juhul, kui töö maht ei ole töö tegijale kokkuleppe sõlmimisel detailideni hoomatav. Töövõtu puhul on hind võrdselt oluline mõlemale poolele. Töö tulemus on oluline eelkõige tellijale, töömaht aga aktuaalne eeskätt töövõtja jaoks, kes peab mahtudes eksimise korral kandma ka vastavat riski. Asjaolu, et tööde maht võis olla hageja jaoks ettearvamatu, ei välista hageja nõustumist võtta endale kohustus saavutada kokkulepitud tulemus ette kindlaksmääratud hinnaga. Töövõtuleping on oma sisult tulemuse saavutamisele suunatud (

§ 635

lg 1) ning seetõttu on asjakohane kostja seisukoht, et raske on leida usutavat põhjendust, miks peaks töö tellija võtma endale tunnitasuga nõustumise riski olukorras, kus vastavas valdkonnas eriteadmisi omav töövõtja peab keeruliseks tööde mahtu hinnata.

1. Kaebuse väide, et kostja ei ole olnud tunnihinna kokkuleppe eitamisel järjepidev, ei õige. Kostja on tuginenud sellele vastuväitele alates hagile esimese vastuse esitamisest.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 11