← Eesti

2-10-51154/7

Obsah (9)§ 428§ 430§ 432§ 661§ 386§ 173§ 168§ 150§ 391

Tsiviilasi nr 2-10-51154 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-51154 Tsiviilasi Eksar-Trans

§-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esitanud. 16.11.

  1. a teatas kostja Rxxxxx Rxxxxxxx kohtule, et hageja ja kostjad on koostamas kohtuliku kompromissilepingut, mis esitatakse peagi kohtule. 12.01.
  2. a esitas hageja esindaja poolte vahel 11.01.
  3. a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Lisaks taotlesid pooled mitte tühistada hagi tagamist, sest pooled on kokku leppinud, et see jääb kompromissilepingust tulenevate maksete täitmist tagama. Peale kompromissi täitmist esitavad pooled taotluse hagi tagamise tühistamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi 2 kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 386lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise, kui asja menetlus lõpetatakse.

Kuna pooled on kokku leppinud, et hagi tagamine jääb tagama kompromissi täitmist, siis ei rakenda kohus

386 lg-t 4 ja jätab asjas kohaldatud hagi tagamise jõusse. Pooled on kokku leppinud, et avaldus hagi tagamise tühistamiseks esitatakse 14 päeva jooksul pärast kompromisslepingu täitmist. Kohus leiab, et selline kokkulepe ei ole vastuolus avalike huvidega ja on lubatud. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas ja hagi tagamise tagatise tagastamist. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud 14.10.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 7500 krooni (479,34 eurot). Kohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 239,67 eurot (3750 krooni). Hageja tasu hagi esitamise taotluse esitamisel 14.10.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 viitenumbrile 3100057455 tagatist summas 4500 krooni (287,60 eurot), tl 14.

§ 391

lg 2 näeb ette, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isiku sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine poole ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates.

§ 391

lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud 3 pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju muu hulgas kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, seega on ära langenud hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ning hageja poolt tasutud tagatis 287,60 eurot tuleb tagastada. Lisaks tagatisel tasus hageja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu summas 450 krooni (28,76 eurot). Nimetatud riigilõivu tagastamiseks puudub alus ja selles osas jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Maimu Laumets Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.