Obsah (7)

§ 61§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-46904 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. G. (ema I. I.

§ 61

lg 4 mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175.- krooni kuus. Kostja nõustus hagiga osaliselt, paludes määrata elatise suuruseks 1000 krooni kuus. Vastuse kohaselt on kostja ülalpidamisel lisaks hagejale veel ka 14-aastane poeg A., keda kostja toetab igakuiselt 1500 krooniga ja 04.10.2007 sündinud R. G.. Kostja toetab hageja ülalpidamist igakuiselt elatisega ja ostab hagejale riideid ja kingitusi (kuni septembrini 2010). Alates 14.10.2010 töötab kostja uues töökohas, kus tema brutopalgaks on 15000 krooni kuus. Muid sissetulekuid ei oma. Kostja igakuised vajalikud kulutused on 11 200 krooni. KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja seadusliku esindaja I.I. seletuste kohaselt on tema töötasu 4350 krooni kuus. Talle kuulub sõiduauto xxx 1995 väljalase ning 3toaline korter Kohtla-Järvel. Kostja seletuste kohaselt on tema brutotöötasu 15 000 krooni kuus. Muu vara puudub. Maja milles kostja elab, kuulub tema abikaasale, kuid abielu kestel on maja ühiste vahenditega renoveeritud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et hageja on kostja A. G.i tütar. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Kostja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid

§ 102või 103 mõistes.

Kohus ei loe mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg.1 sätestatud määra kostja vastuväidet, et tema igakuised kulud on 11 200 krooni ja ta ei soovi enda ja temaga koos elavate perekonnaliikmete elukvaliteedi halvenemist. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus A. G. hagi A. G.i vastu. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud