) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga 2 Tsiviilasi nr 2-09-9877 3 kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (
Tulenevalt
lg-st 1 nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 sätetest tulenevalt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 78 lg 1 järgi peab kirjalik tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud.
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja § 108 lgst 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja ja kostja sõlmisid 22.06.1999 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu eluaseme soetamiseks 450 000 krooni. Kostja TK nimetatud asjaolu ei vaidlusta ning võtab hagi õigeks, seega kuulub temalt väljamõistmisele hageja poolt taotletav summa. Kostja 2 sosas hageja leiab, et hagisumma tuleb välja mõista, kuna see oli ka kostja 2 poolt võetud kohustus ja see kasutati abikaasade ühisvara soetamiseks. Kostja 1 leidis muu hulgas ka, et kuna nimetatud laenu on võetud eluaseme soetamiseks koos tollase abikaasaga UK’iga, kelle nimele ka eluase osteti, siis on sihtotstarbeliselt laenatud raha kulutatud eluaseme ostmiseks, mistõttu pool summast tuleb välja mõista UK’ilt. Käesoleval juhul on vaidlusalune leping sõlmitud TKja HK vahel, mille on ka nimetatud pooled allkirjastanud. Lepingu sõlmimise osas pooltel vaidlus puudub. Kuivõrd UK ei ole laenulepingu pooleks, ei esine hagejal tema vastu nõudeõigust, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Seejuures kohus osundab, et laenu sihtotstarbeline kasutamine ei oma vaidlusaluses asjas tähtsust, laenusaajaks on TK, kes on kohustatud isikuks lepingu täitmisel. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et vaatamata sellele, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et hagejalt saadud rahaga soetati kostjate ühisvara ja seeläbi on ka antud kohustuse näol tegemist ilmselt abikaasade ühisvarra kuuluva kohustusega, ei omanda võlausaldaja (antud juhul hageja) seeläbi nõudeõigust teise abikaasa vastu vaidlusaluse laenu tagasimaksele. Ühisvara jagamine on üldjuhul abikaasade vaheline küsimus.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 22.06.1999 sõlmitud laenulepingus on pooled kokku leppinud leppetrahvi maksmise summas 5 000 krooni. Nimetatule ei ole kostja I vastuväited esitanud ning leppetrahv tuleb hageja kasuks välja mõista. 3 4 Tsiviilasi nr 2-09-9877 Kohus mõistab kostjalt TK hageja HK kasuks välja 465 000 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg -st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja ja Kostja 2 menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 alusel Kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna haginõue Kostja II vastu jäi rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.