← Eesti

2-10-30111/8

Obsah (5)§ 113§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 07.01.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-30111 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Mall

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks.

Menetluskulud jätta Malle Saareste kanda. Välja mõista Malle Saarestelt riigilõiv 570,86 eurot AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Malle Saarestelt viivis menetluskuludelt (570,86 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Malle Saareste võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 25.09.2008 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 19 000.- kr, intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 08.10.

  1. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 08.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 08.04.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Lepingu üldtingimuste p 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul, kui lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Kostjal on tasumata hagejale perioodi 09.11.2008 kuni 08.04.2009 viivis summas 15,88 kr. Kokku on võlgnevus 18 550,15 kr. 20.11.2008 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 31 000.- kr. Lepingu p 5.4 alusel arvestas hageja igapäevaselt krediidilimiidi kasutamise eest intressi ning intressisumma tuli kostjal lepingu p 5.6 ja põhitingimuste kohaselt tasuda iga kuu 11.kuupäeval. Kostja oli kohustatud lepingu p 5.7 alusel hoolitsema selle eest, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval piisavalt vaba raha intressi tasumiseks. Lepingujärgne intressimäär oli 18% aastas. Kostja kasutas krediidilimiiti, kuid jättis kasutatud summalt intressi tasumata. Kostja jättis hagejale kohaselt tasumata perioodi 11.11.20008 kuni 11.03.2009 maksepäevadel tasumisele kuuluva intressi. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata intress summas 2481,21 kr. Võlausaldaja võib nõuda viivis võlgnikult rahalise kohustusega viivitamise eest. Hageja ütles lepingu üles ühepoolselt 08.04.
  2. Viivis seisuga 21.06.2010 on 3081,32 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Suuder palub

§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 3516,79 eurot ja viivise alates 22.06.2010 kuni põhinõude ( 2918,57 eurot) täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 570,86 eurot; välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (570,86 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 04.01.2011. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.