Menetluskulude jaotus Swedbank AS menetluskulud jätta 98% ulatuses R. R. kanda ja R. R. menetluskulud jätta 2 % ulatuses Swedbank AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.05.2006 käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale väikelaenu summas 30 000 krooni intressiga 18 % aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.11.2009.a. Laenusumma tagasimaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks määrati laenulepinguga iga kuu 10.kuupäev. Vastavalt laenulepingu punktidele 6.1., 7.
§-dest 8 lg 2, 94, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 103, 108 lg 1, 396 lg 1, 397, 401 lg 1 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus summas 17 381,26 krooni ning viivis põhiosa võlgnevuselt summas 12 962,64 krooni alates 24.08.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni
lg 1 sätestatud määras ja sealt edasi viivis protsendina põhinõudest kuni täitmiseni
KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagis esitatud nõuet (põhivõlga 12 962,64 krooni, intressi nõuet 2 878,22 krooni ja viivise nõuet 1 540,40 krooni) kokku summas 17 381, 26 krooni. Kostja on töötu ja otsib tööd, mistõttu on viibinud käesoleva laenukohustuse lõplik tasumine. Kostja elatub praegusel hetkel ehituse juhutöödest. Kostja teeb hagejale kompromissi ettepaneku (tl 58). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kohtule koopia poolte vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr 06078087-VL koos lepingul sooritatud operatsioonide ja laenu andmetega (tl 31-36); koopia lepingu ülesütlemishoiatusest (tl 37). 2
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Lepingu ülesütlemise hoiatusest (tl 37) nähtub, et kostja võlgnevus on 10.06.2009.a. seisuga 10 068,97 krooni (s.h. põhiosa võlgnevus 7 455,26 krooni; intresside võlgnevus 2 275,58 krooni; viiviste võlgnevus 338,13 krooni) ja hageja andis võlgnevuste tasumiseks tähtaja hiljemalt 25.juunil 2009.a.; nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel on hageja sunnitud lugema sõlmitud lepingu ennetähtaegselt lõppenuks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et võlgnik oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja hageja on teinud krediidisaajale hoiatuse, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et võlgnik oleks oma kohustusi täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud kokkulepitud summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt nõutava põhivõla 12 962,64 krooni suurust. Eeltoodud tõendite ja kostja õigeksvõtuga on tõendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele laenulepingujärgne põhivõlgnevus 12 962,64 krooni. Hageja nõuab kostjalt intresse juulist 2008-10.augustini 2009 kokku 2878,22 krooni; intresside arvestus on toodud lepingul sooritatud operatsioonides (tl 33-34). Kostja leiab, et leping on üles öeldud 10.juunil 2009, mistõttu on põhjendamatult intresse arvestatud augustini 2009. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 asunud seisukohale, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). 3
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 Tsiviilkolleegium selgitab, et kuna
lg 6 keelab viivise nõudmise intressi maksmisega viivitamise korral, siis peab laenusaaja maksma viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte neilt arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. Pärast laenulepingu ülesütlemist peab laenusaaja lisaks eelnevale viivisele (s.o viivisele sissenõutavaks muutunud osamaksete maksmisega viivitamise eest) maksma viivist laenulepingu ülesütlemise ajaks võlgu oleva laenu põhisummalt kuni laenu tagastamise kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab seadusega ettenähtud viiviseid alates 10.07.2008 kuni 23.08.2010
Kohus leiab, et põhjendatud on viivise väljamõistmine kostjalt alates kostja poolt kohustuse sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast, s.o. alates 11.juulist 2008.a.
lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks
sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
kohaselt on juhul; kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt
lg 2 korraldab
lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt 01.07.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0%; alates 1.jaanuarist 2009-30.juunini 2009 2,5%; 1.juulist 2009- käesoleva ajani 1,0%. Seega moodustab
lg 1 järgi arvutatud viivis 11.juulist 2008- 31.detsembrini 2008 (12 962,64 x11%:365x174) 679,74 krooni ja alates 1.jaanuarist 2009.a. kuni 30.juunini 2009 (12 962,64 x9,5%:365x 181) 610,66 krooni ning 1.juulist 2009- 23.augustini 2010.a. (12 962,64 x8%:365x419)1 190,43 krooni, s.o. kokku 2 480,83 krooni. Kuna hageja on hagiavaldusest nähtuvalt viiviste nõuet vähendanud ja taotleb kostjalt ainult viivise 1540,40 krooni väljamõistmist, tuleb hagi selles osas 4
Neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 17 083,18 krooni, millest 12 962,64 krooni on tagastamata krediidisumma; 2 580,14 krooni intressivõlgnevus; 1540,40 krooni viivised 11.juulist 2008.a. -23.augustini 2010; alates 24.augustist 2010 kuni põhinõude, so 12 962,64 krooni, täieliku tasumiseni viivis
MS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, loeb põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: Swebank AS menetluskulud jätta 98 % ulatuses R. R. kanda ja R. R. menetluskulud jätta 2 % ulatuses Swedbank AS kanda Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.