lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt § 16-le. Taotluse kohaselt taotleb O. O. riigi õigusabi , et taotleda kohtu poolt väljamõistetud elatisraha vähendamist. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, AS SEB Panga teatise 12.01.2011, AS Eesti Krediidipanga teatise 12.01.2011 ja Swedbanga teatise 13.01.2011, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Swedbank AS teatisest 13.01.2011 nähtuvalt saab O. O. pensioni 3065.- krooni ja sotsiaaltoetust 332.- krooni. Samuti on panga teatisest näha, et arvele on laekunud tasusid ka tõlgete eest. Samuti on näha, et arvelt teostab kinnipidamist kohtutäitur Taive Peedosaar vastavalt 25.06.2007 a. kohtuotsusele. Kohtunikuabi on seisukohal, et nimetatud summadest ei piisa, et tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest. Eeltoodust nähtub, et riigi õigusabi taotleja O. O. on invaliid ja tema majanduslik seisund ei võimalda tal õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, leiab kohtunikuabi, et O. O. le tuleb anda riigi õigusabi. Kohtunikuabi arvestab taotleja vanust ja leiab , et mõistliku aja jooksul on taotlejal võimalus tasuda osaliselt riigi õigusabi kulud , määrab ta õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 25% ulatuses 2 aasta jooksul, võrdsete summadena 1 kord kvartalis, kohtulahendi jõustumist, millega on kindlaks määratud õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus .
lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.
lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.
lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt. Lii Hallikvee Kohtunikuabi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.