KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 45-48), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Linnu tee 1a-24 Rakvere Lääne-Virumaa on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 53, 59). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxx xx-x xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx (tl 60). Antud aadressil saadetud hagimaterjalid tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“(tl 54). Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt ei ela M. A. Võru 10-6 Vastseliinas Võrumaal ja politseile on teadmata M. A. elu- ja viibimiskoht (tl 56). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on M. A. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati märtsis 2010.a. Eesti Töötukassa poolt (tl 57). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 13.augustil 2010 (tl 80). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut 2
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 05.09. 2006 liitumis- ja järelmaksulepingu, 03.12.2004 ja 01.10.2004 liitumislepingud, mille kohaselt AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust. Kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 kostja vastase nõude põhisummas 5 135, 81 krooni OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist perioodi 18.10.2006 kuni 14.12.2009 eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 5 134, 81 krooni. Neil asjaoludel nõuab Julianus Inkasso OÜ hagis M. A. vastu 10 270, 62 krooni tasumist, millest võlgnevus on 5 135, 81 krooni ja viivised 5 134, 81 krooni. Lähtudes
§-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, üldtingimustest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, viivise arvestusest ning nõude loovutamise teatisest ( tl 8-41). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 270, 62 krooni ja arvestades
sätestatut viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest põhinõudelt, so 5 135, 81 kroonilt alates 15.detsembrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 200 krooni ja riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 2 000 krooni. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses ( tl 6).
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt M. A. välja mõista Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 3 300 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.