lg 1; 175 lg 1; 177 lg 2 alusel menetluskulud 21 547, 35 krooni hageja arvelduskontole. Hageja taotleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus on andnud arvestades
lg 1 sätestatut Võru linnale tähtaja ERGO Kindlustuse AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 215). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos määrusega vastuväidete esitamise õigusest on Võru linnale kättetoimetatud
Seega on Võru linn teadlik vastuväite esitamise õigusest. Võru linn ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole esitanud kohtule esitanud
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 1. Tartu Maakohtu 13.septembri 2010 otsusega rahuldati ERGO Kindlustuse AS hagi Võru linna vastu osaliselt. Võru linnalt mõisteti ERGO Kindlustuse AS kasuks välja 215 006, 74 krooni ja ning viivis põhinõudelt 186 926, 50 kroonilt alates 10.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. ERGO Kindlustuse AS menetluskulud jäeti 99 % ulatuses Võru linna kanda ja Võru linna menetluskulud jäeti 1 % ulatuses ERGO Kindlustuse AS kanda. Kohtuotsus jõustus 14.oktoober 2010.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. 2.
lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
§-de 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1; lg 3 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ja riigilõivu tuleb tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. ERGO Kindlustuse AS on tasunud hagiavalduse esitamisel vastavalt
§ -dele 133 lg 1, 2; menetlustoimingu ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 hagihinnalt, so 189 809, 50 kroonilt riigilõivu 9 750 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus põhjendatuks menetluskuluks kostjalt väljamõistmiseks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 9 750 krooni, so 623, 14 eurot. 3. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust
Vastavalt
lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt, võimaldab 186 926, 50 kroonise tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 70 000 krooni. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist kolme esitatud arve alusel. Hageja esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud. Hageja esindaja on osutanud õigusabi: sh asja materjalidega tutvumine, hageja esindamisel Võru kohtumajas 04.02.2009, 23.09.2009, 27.01.2010, 09.08.2010 toiminud kohtuistungitel, menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamiseks. Hageja taotleb tema lepingulise esindaja kulude, õigusabikulude väljamõistmist summas 11 800 krooni. Tulenevalt
lg 6 on hageja kohtule kinnitanud, et ta ei saa kantud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et käesolev asi oli keskmise keerukusastmega. Samuti arvestab kohus õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel lisaks asja keerukuse astmele ka kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu, hageja esindaja poolt esindamisel tehtud menetlustoiminguid ja eeldatavalt selleks kulunud aega. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja kohtuistungi protokollide kohaselt osalenud 04.02.2009, 23.09.2009, 27.01.2010, 09.08.2010 toiminud kohtuistungitel. Hageja esindaja on esitanud kohtule taotlused ühel lehel (tl 101-102; 115-116), hageja seisukohad kolmel lehel (tl 134-136), avalduse hagi põhinõude vähendamiseks (tl 184) ja taotlused tunnistajatasu osaliseks tagastamiseks ning hüvitatava menetluskulu suuruse kindlaksmääramiseks. Arvestades 3
lg 1, 4 alusel hageja lepingulisele esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 11 800 krooni, so 754, 16 eurot. 3. Hageja taotleb hüvitada tunnistaja tasu 215 krooni ( tunnistajatasu 162 kr+ sotsiaalmaks 53 krooni).
§-de 138 lg 2; 143 p 1 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kuluna tunnistajatasu. Tartu Maakohtu 13.septembri 2010 määrusega on välja makstud rahandusministeeriumi arvele hageja poolt tunnistaja tasuks makstud summa 1 500 krooni arvelt tunnistaja tasu Janar Pillele summas 162 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Seega loeb kohus põhjendatuks kohtukuluks kostjalt väljamõistmiseks tunnistajakulu summas (162 krooni+ sotsiaalmaks 53 krooni) 215 krooni, so 13,74 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluks kokku hageja poolt kantud menetluskulu 21 765 krooni, so 1 391, 04 eurot. Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu 99 % ulatuses kostja kanda, kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 21 547, 35 krooni, so 1 377, 13 eurot. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.