Obsah (9)

§ 179§ 174§ 1741§ 413§ 444§ 162§ 175§ 445§ 468

Tsiviilasi nr 2-09-46267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. november 2010 Tart

§ 179lg 9).

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Kerly Mesipuu võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Simo Türn võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel

1. oktoobril 2008 laenuleping, mille kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu summas 35 155 eurot (ümberarvestatuna Eesti kroonidesse 550 056 krooni, kurss 1 EUR = 15,6466 krooni). Laen anti hagejalt sularahas ning laenu saamist kinnitas kostja vastavalt lepingu p 1.2 oma allkirjaga lepingul. Lisaks andis hageja kostjale
2. oktoobril 2008 täiendavalt laenu 15 000 krooni, mida tõendab vastav maksekorraldus. Kokku on kostja saanud hagejalt laenu summas 565 056 krooni. Kostja on laenust tagastanud kokku 293 500 krooni ja tasumata on põhivõlg 271 556 krooni. Lepingu p 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud viivises 0,5% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 15.10.2010 esitatud hagiavalduse täpsustuses vähendas hageja viivisenõuet tasumata põhivõla suuruseni. Neil asjaoludel nõuab Kerly Mesipuu hagis Simo Türni vastu VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1 alusel 543 112 krooni väljamõistmist, millest on 271 556 krooni põhinõue ja 271 556 krooni viivisenõue. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
3. Kostjalt on võetud allkiri kohtuistungi toimumise aja ja koha kohta
4. septembri 2010 kohtuistungil (tl 150). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. 2.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on 2 hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 413 lg 1 ja lg 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 28.10.2008 laenulepingu ja 28.10.2008 maksekorralduse (tl 7-8). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 543 112 krooni, millest on 271 556 krooni põhinõue ja 271 556 krooni viivisenõue.
3. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja on taotlenud kostjalt riigilõivu ja õigusabikulu 18 300 krooni väljamõistmist. Hagejale anti 12.05.2010 määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja määrati riigilõivu 15 000 krooni tasumine kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Hageja on tasunud riigilõivu: hagi tagamiselt 13.05.2010 450 krooni, 28.05.2010 1950 krooni, 01.07.2010 1500 krooni, 01.08.2010 1500 krooni (tl 119, 126, 130, 133); kokku 5400 krooni. Esitatud arvest ja kulude aruandest nähtub, et lepingulise esindaja kuludena on 7080 krooni hagiavalduse koostamine; materjalide analüüs, kohtuistungiks valmistumine ja esindus kohtus 11 220 krooni. Tulenevalt

§ 175

lgst 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud ülemäära suured. Arvestades antud vaidluse sisu (lihtkirjalik laenuleping), leiab kohus, et asi ei olnud õiguslikult keerukas ning asja sisulise arutamiseni ei jõutud. Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu ning arvestades, et hageja esindaja 21.09.2010 toimunud kohtuistungil ühtegi faktilist asjaolu ega õiguslikku põhjendust ei esitanud, peab põhjendatuks õigusabikulu summas 7524 krooni (3000+3200+1240+84).

§ 1741

lg 3 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 12 924 krooni. Kuna hageja oli vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest, tuleb kostjalt

§ 179

lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 22 550 krooni riigituludesse (hagi esitamisel 271 556 krooni suuruselt nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 27 500 krooni, millest on maha arvatud hageja poolt tasutud 4950 krooni). 6. 14.05.2010 määrusega on hagi tagamise abinõuna seatud kostjale kuuluvale kinnistule Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr 3125004 kohtulik hüpoteek summas 641 716,55 krooni Kerly Mesipuu kasuks.

§ 445

lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 3 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 4