Hagi rahuldada osaliselt.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 25.08.2009 Korteriühistu esitas Harju Maakohtule hagi JN võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on JN alates 19.01.2005 – 15 Tallinnas asuva korteriomandi omanik ja KÜ liige. Alates korteriühistu liikmeks astumisest kostja tasus talle esitatud arveid majanduskulude kohta. Alates 2007.a. septembrist kostja hakkas arveid tasuma osaliselt ja mitteregulaarselt. Seisuga 01.07.2009 kostja võlgneb hagejale 18 350,10 krooni. Sellega kostja rikub korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse ning viivised korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestatud määras 0,07 % tasumata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Seisuga 01.07.2009 on viivised sissenõutavaks muutunud summas 2468,50 krooni. Kostjapoolse kohustute rikkumise tõttu hageja on kandnud kahju kokku 71 krooni päringute tegemiseks tehtud kulutuste näol: korteriomandi omandiõiguse kontrollimiseks päring kinnistusosakonnale 38,50 krooni ning põhikirja koopia saamiseks hageja tasus 38,50 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 18 350,10 krooni, kahju 71 krooni, seisuga 01.07.2009 sissenõutavaks muutunud viivised 2468,50 krooni ja edasi viivised 0,07 % põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõla tasumiseni, menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja oma 11.12.2009 ja 15.03.2010 menetlusdokumendis märgib, et kostja võlgnevus tekkis alates 2007, perioodil, kui kostjal ei olnud mingeid küsimusi ega pretensioone korteriühistu juhatusele ning kostja mingite dokumentide esitamist ei nõudnud. 22.09.2007 kostja kustutas oma eelneva võlgnevuse. Pärast seda kostja hakkas alates 2007.a. septembrist tasuma arveid juhuslikult ja suvalistes summades, nn „kui oli raha“, ja aeg-ajalt kandis üle summasid võlgnevuse katteks. Summad, mida kostja tasus, on suvalised, ümardatud ja sellistest tasumistest ei nähtu mingit tahet viidata konkreetsetele teenustele. Ajavahemikul 2008.a. novembrist kuni 2009.a märtsini, so nelja kuu jooksul, kostja ei ole ühtegi senti tasunud. Mingi dokumendi esitamist kostja kuni 2009.a. aprillini ei nõudnud, lihtsalt ei tasunud arveid. Esimene kiri kostjalt tuli 29.04.2009 ja sellest nähtub kostja rahulolematus sellega, et üldkoosolekul, mis toimus päev varem – 28.04.2009.a. kostja arvates hageja ei esitanud mingeid dokumente. Kirjas toodu on niivõrd üldine, et seda ei ole võimalik täita, kostja ise ei tea, mida ta soovib saada ja millise perioodi jooksul. Kostja nõue on ebamõistlik. Seisuga 28.04.2009.a. kostjal oli juba põhivõlgnevus summas 13 532,30 krooni. Kohustus muutus sissenõutavaks ja ei olnud vaidlustatav. Kostjal põhivõlgnevuse tekkimise aja ja hagejalt mingite dokumentide nõudmise vahel ei olnud ajalist seost. Vastavalt KÜ põhikirjale on ühistu arveldusarvete ja kontode ning raamatupidamisdokumentide kontrollimise ja juhatuselt kirjalike ja suuliste selgituste nõudmise õigus ühistu revisjonikomisjoni liikmetel. Kostja ei ole soovinud, et teda valitaks revisjonikomisjoni või juhatuse liikmeks. Kostja hakkas leidma põhjendusi, et oma võlgnevust mitte kustutada. Kostja võttis üldkoosolekutest pidevalt ise osa ja ühelegi korral ei küsinud ja ei tõstatanud küsimust revisjonikomisjoni aruannetest või nende esitamisest. Kostja huvi kontrollida, kuidas ja milleks kasutatakse elanikelt kogutud raha, väljub hagi raamidest. 2 KOSTJA VASTUS 23.10.2009 kirjalikus vastuses kostja ei tunnista oma võlgnevust hageja ees, sest hageja ei andnud kostjale võimalust tutvuda arvete alusdokumentidega ja seoses sellega ei ole võimalik kontrollida, kas hageja poolt kostjale esitatud arved on õiged või mitte. Kostja ei pea tasuma hagejale teenuste eest, mis ei olnud osutatud. Kostja esitas hagejale avalduse, milles teavitas, et seoses hageja käitumisega hakkab kostja tasuma ainult kommunaalteenuste eest. Kui hageja oleks kostjale andnud võimaluse tutvuda vastavate dokumentidega, siis kustutaks ka kostja oma võlgnevuse hageja ees. Hageja nõue kostja vastu ei ole tõendatud. Teatest tasumata arvete kohta ei nähtu võlgnevuse arvestust. Hageja poolt esitatud „teatest tasumata arvete kohta“ on näha, et kostja tasub iga arve osaliselt, seega ei ole kostja käitumine pahatahtlik. Kostja soovib lihtsalt teada, mille eest ta tasub. 25.03.2010 täiendavas vastuses kostja märgib, et elamu on avariiseisundis vaatamata sellele, et korteriomanikud ja sh kostja tasusid regulaarselt nn „remondifond“, „haldamine“, „hooldus“. Alates 2005.a. ei näinud kostja ühtegi revisjonaruannet, kust oleks võimalik näha kui palju ja mille eest tasuvad korteriomanikud ja sh kostja. Revisjonaruandeid ei ole hageja esitanud, vaatamata kostja 04.03.2010.a. taotlusele. Sellest saab teha järelduse, et revisjoniaruanded puuduvad, järelikult ei ole võimalik kontrollida kuidas ja millele kulutatakse elanikelt kogutud raha. Ei ole selge, mille alusel kogutakse elanikelt (sh kostjalt) nn „haldamine“ 470 krooni kuus korterist. Ühestki hageja poolt esitatud üldkoosoleku otsusest ei selgu, et nimetatud summa on korteriühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud. Hageja nõue ei ole selles osas põhjendatud. Võttes arvesse, et nimetatud summa figureerib arvetes alates mai 2008, siis kuni märts 2010.a. nõuab hageja kostjalt alusetult 10 810 krooni (470X23 kuud). Kostjale on teada, et mõned korteriühistu liikmed (korterid nr 2, 7, 9, 10, 11, 14 17) ei tasu nn „laen“, kostja arvetes on see tariif olemas 3,942 krooni/m2. Samuti ei tasu nimetatud korterid nn „kindlustus tasu“, kostja arvetes on see tariif olemas 0,344 krooni/m2. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seoses sellega tekibki kostjal küsimus: kui üks liige ei tasu „laen“ ja „kindlustus tasu“, miks siis peab kostja seda tasuma. Kostja ei olnud nõus laenu võtmisega ja kindlustuslepingu sõlmimisega. Vastavalt KOS § 13 lg-le 3 korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Alates mai 2008 kuni märts 2010.a nõuab hageja kostjalt alusetult 4869,1 krooni ((194,70+17)X23 kuud). Seega nõuab hageja kostjalt alusetult vähemalt 15 679,10 krooni (periood mai 2008 – märts 2010). Hageja esitatud üldkoosolekul osalejate nimekirjad on tehtud alles praegu, so pärast kostja vastava taotluse esitamist. Seoses sellega kostjal on alust arvata, et suurem osa hageja poolt esitatud protokollidest on võltsitud ja neid ei saa tõenditena kasutada. Samuti ei ole selge, kuidas arvutatakse tariif kütte eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg 1 p 7 alusel kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas pooled ära 15.12.2009 istungil, pärast seda pooled esitasid täiendavaid tõendeid ja kirjalikke seisukohti. Kohus, kuulanud ära pooled, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 2. Hageja taotleb kostjalt kui korteriomanikult välja mõista haldamis- ja majandamiskulude võlgnevuse, viivised ja nõude esitamisega seoses kantud kulud kahju hüvitisena. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on aadressil Tallinnas asuva korteriomandi omanik. Samuti ei vaidlusta kostja oma võlgnevust hageja ees, kuid kostja leiab, et tal on õigus keelduda kulude 3 hüvitamisest kuni hageja on taganud kostjale võimaluse kontrollida, kuidas ja millele korteriomanikelt kogutud raha kasutatakse. 3. Poolte vahel on liikmelisusel põhinev võlasuhe. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 teise lause kohaselt juhul, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.6. sätestab ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse:
§-s 367 sätestatule: otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tegi esitatud tõendite alusel kindlaks, et võlgnevus 18 530,10 krooni on kostjal seisuga 31.07.2009, mitte 01.07.2009, nagu hagis on märgitud: kostja võlgnevus on hagis esitatud koos 2009.a. juunikuus osutatud kommunaalteenuste tasuga ja 2009.a. juulikuu eest esitatud haldus-ja hooldustasudega ning remondifondi maksega. 01.07.2009 seisuga oli kostjal arve nr 07/15 (tl 54) ja tasumata arvete teatise (tl 11) kohaselt võlgnevus 17 170,90 krooni, arve nr 07/15 ei olnud 01.07.2009 veel sissenõutavaks muutunud. Kuna võlgnevus oli kogusummas muutunud sissenõutavaks enne hagi esitamist, ei muuda hagis ebatäpselt näidatud võlgnevuse seisu kuupäev hagieset, kuid mõjutab viiviste arvestamise algust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KÜS § 7 lg-st 4 kohus arvestab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 8941,05 krooni (=18 530 kr x 0,07 % x 499 päeva; sh hagi aluseks olevatel arvetel näidatud viivisvõlgnevus 2468,50 krooni, viivised perioodi 01.08.2009 - 13.12.2010 eest summas 6472,56 krooni) ning alates otsuse tegemisele järgnevast päevast 0,07 % tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude tasumiseni.
lg 1 esimese lause ja § 136 lg 1 teise lause alusel ning arvestades esitatud kahju hüvitamise nõuet, kohus määrab tsiviilasja hinnaks 18 603,60 krooni. Hagihinna muutmine ei mõjuta hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust. 13.
lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 7 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse ja viiviste osas täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine tähendab üksnes seda, et kohus jättis osaliselt rahuldamata kahju hüvitise nõude, summas 32,50 krooni (so kogu nõudest jäi rahuldamata 0,17 %), peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Hageja taotles kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 4000 krooni ja õigusabikulud 7500 krooni. Põhjendatud on riigilõivu väljamõistmine kostjalt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt on tsiviilasja hinnaga 18 603,60 krooni puhul menetluskulude piirmääraks 25 000 krooni. Hageja taotletav summa 7500 krooni moodustab kehtestatud piirmäärast ca kolmandiku. Hageja taotlusele lisatud arve nr 20Ts/10-11 kohaselt seisneb hagejale osutatud õigusabi järgmises: konsultatsioon 500 kr, hagiavalduse koostamine 2500 krooni, kostja 23.10.2009 vastuse analüüs 300 kr, hageja 11.12.2009 arvamuse koostamine 800 kr, hageja 23.12.2008 seisukoha koostamine 500 kr, kostja 04.03.2010 analüüs 200 kr, hageja 15.03.2010 seisukoha koostamine 1 300 kr, kostja 18.03.2010 taotluse analüüs 100 kr, kostja 25.03.2010 vastuse analüüs 300 kr, hageja 30.04.2010 arvamuse koostamine 500 kr, kohtuistungitest osa võtmine 500 kr. Kohus, võttes arvesse hageja esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja esindaja esinemist 15.12.2009 kohtuistungil, samuti kostja vastuväidete ilmset põhjendamatust ning asjaolu, et kostja taotlusel 2010.a. kevadel menetluse jätkamisel kirjalikus menetluses kostja esitas täiendavalt mitmeid kirjalikke seisukohti täiendavate vastuväidetega, peab kohus hageja õigusabitasu suurust põhjendatuks. Kohus mõistab taotletud summa kostjalt hageja kasuks välja. Heli Käpp Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.