6. Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile (
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud GY esitas 17.05.2010 hagi OY vastu poolte vahel XXX sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ela pooled juba kolm aastat koos. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Menetlusdokumendid ning nende tõlked vene keelde on kostjale 26.07.2010 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. 11.08.2010 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuistungil avaldas hageja, et kostja väljendas telefoni teel nõusolekut abielu lahutamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud kanne nr XXX. Pooled ei ela kolm aastat koos ning abielu on muutunud formaalsuseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada, kuna asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud, abielu jätkamine ei ole võimalik. Samuti ei ole pooltel ühiseid lapsi. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib säilitada abielu ajal kantud perekonnanime Y. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kohus määras 01.06.2010 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vastavalt
§-le125 ning RLS § 56 lg 1 ja lisale 1 on nimetatud riigilõivu suuruseks 5 000 krooni.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb OYriigituludesse välja mõista 5 000 krooni. Väljamõistetud menetluskulu, so 5 000 krooni, tuleb OY tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Vastavalt
179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab OY väljamõistetud menetluskulude tasumiseks 3 kuud arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit tähtajaks täitnud. Maie Seppo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.