lg 1 alusel nõuda
Krediitkaardikindlustuse lepingust tulenevale nõudele vaidleb kostja vastu, kuna kindlustusleping lõpeb kindlustusmakse tasumata jätmisel, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kindlustusmaksete tasumist järgnevate perioodide eest. Kohtu põhjendused 2 Kostja ei vaielnud vastu väikelaenulepingust tulenevale põhivõla ja intressi nõudele ja krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevale põhivõlale ja intressile. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väikelaenulepingust tulenev põhivõlg 26 295,67 krooni ja intress 2 290,20 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediitkaardilepingust tulenev põhivõlg 14 988,41 krooni ja intress 1105,56 krooni. Kohtu hinnangul on kostja leidnud ebaõigesti, et seaduses sätestatud viivise määr on 1 % aastas. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 alusel, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimiseoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Seega on
lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr käesoleval hetkel 8 % aastas (1% + 7 %). Samuti on ebaõige kostja seisukoht, et
lg 1 järgne viivise arvestamine on vastuolus
lg 1.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega on hagejal
lg 1 alusel õigus nõuda
Kostja on palunud viivise suurust vähendada.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Sellest tulenevalt puudub alus ka viivise vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väikelaenulepingust tulenev viivis 2720,69 krooni ja krediitkaardi lepingust tulenev viivis 1545 krooni. Asja materjalidest nähtub, et 23.08.2007.a on AS Hansa Varakindlustus ja kostja sõlminud krediitkaardikindlustuse lepingu. Kindlustuslepingu p 6 kohaselt lõpeb kindlustusleping kindlustusmakse tasumata jätmisel. Vaidlust ei ole selles, et 15.09.2008.a, 15.10.2008.a ja 15.11.2008.a tegi hageja kindlustusmaksed kostja eest kogusummas 269,79 krooni.
lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja asemel võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik.
lg 2 kohaselt, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kuna kindlustusmakseid tasus kostja eest hageja siis kindlustusleping ei lõppenud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete hüvitamist summas 269,79 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 49 215,32 krooni. 3 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt, s.o 41 284,08 kroonilt,
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.04.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.