KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-257 Haldusasi OÜ Germund Hulgi kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- aprilli
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Germund Hulgi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- november 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Germund Hulgi Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
- Jätta OÜ Germund Hulgi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- aprilli
- a otsus kohtuasjas nr 3-10-257 muutmata.
- Jätta OÜ Germund Hulgi menetluskulude vastustajalt väljamõistmise taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
- detsembril
- Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- OÜ Germund Hulgi tegi 16.10.2009 pangaülekande OÜ Rikets arvelduskontole nr 10002043415006 summas 288 000 krooni. OÜ Rikets arvelduskonto oli Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse korraldusel arestitud. Olles leidnud, et OÜ-le Rikets makse tegemine oli ekslik, pöördus kaebaja 20.10.2009 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole ning palus tasaarvestada see summa OÜ Germund Hulgi maksuvõlaga. Kuna pöördumisele vastust ei tulnud, esitas kaebaja 02.11.2009 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele samasisulise taotluse, mille Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus 16.11.2009 kirjaga nr 13-4/22051-1 rahuldamata jättis. 3-10-257
- 30.12.2009 vaideotsusega nr 6-1/576 jättis Maksu- ja Tolliamet OÜ Germund Hulgi poolt esitatud vaide rahuldamata.
- OÜ Germund Hulgi esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse tegemist kaebaja poolt OÜ Rikets arvelduskontole üle kantud summa ulatuses tasaarvestuse tegemiseks OÜ Germund Hulgi maksuvõlaga. OÜ Gremund Hulgi põhjendused olid järgmised: 1) vastustaja on aluseta kandnud endale OÜ Rikets arestitud pangakontolt summa, mille kaebaja ekslikult sinna tasus. Kaebaja oleks pidanud kõnealuse summa tasuma OÜ-le Rikets Hulgi, ent ülekande tegija tähelepanematuse ja äriühingute nimede sarnasuse tõttu tegi kande valele isikule. Selle väite kinnituseks on kaebaja esitanud OÜ Rikets Hulgi poolt kaebajale esitatud arved ning OÜ Rikets poolt vastustajale 02.11.2009 esitatud kinnituse, mille kohaselt puudus OÜ-le Rikets 288 000 krooni ülekandmisel majanduslik sisu; 2) OÜ Rikets pangakontole kantud summa ei ole OÜ Rikets vara, kuna vaidlusaluse makse näol on tegemist alusetu maksega ja seega tühise tehinguga. Vaideotsuses esitatud seisukoht, et kaebaja peaks OÜ Rikets vastu esitama nõude tsiviilmenetluse raames, ei ole kooskõlas haldusmenetluse efektiivsuse ning üleliigsete kulutuste vältimiste põhimõtetega. Samuti on vastustajal kohustus maksumenetluse läbiviimiseks tuvastada, et tegemist oli tühise tehinguga; 3) tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lõikest 1, § 130 lg 1 punktist 6 ja lõikest 2 ja § 131 lõikest 1, samuti täitemenetluse seadusetiku (TMS) § 4 lõikest 1 on sissenõuet võimalik pöörata ainult võlgniku varale. Seetõttu on ka põhjendamatu vaideotsuses esitatud väide, et vastustaja võib arestimise käigus saada endale kõik arestitud kontole laekunud summad ega pea tuvastama laekunud raha (vara) omandiõigust. Käesolevas asjas on tuvastatud, et vaidlusalune summa kuulub kaebajale ning seejuures tuleks kaebaja poolt OÜ-le Rikets kantud summa lugeda kaebaja poolt enda maksukohustuse täitmiseks kolmanda isiku kaudu; 4) vaidlustatud toiminguga soosib vastustaja majanduslikult sisutuid tehinguid, mis on aga vastuolus õiguskorra üldpõhimõtete ja õiguskindluse printsiipidega, samuti MKS § 83 lõikes 3 sätestatuga. 16.10.2009 teostatud maksele eelnenud olukorda tühise tehingu teinud pooled taastada ei saa OÜ Rikets arvelduskontode arestimise tõttu. Praktikas on vastustaja aktsepteerinud seda, et maksukohuslase poolt ekslikult märgitud viitenumbri ning selle alusel valele kontole teostatud makse on võimalik tasaarvestada maksuvõlaga. Jääb arusaamatuks, kuidas praeguses situatsioonis puudub vastustajal selleks alus; 5) vastustaja ei võta vastu kaebaja kohustuse täitmist OÜ Rikets poolt, rikkudes sellega MKS § 106 lõiget
- Käesoleval juhul on nii kaebaja kui OÜ Rikets teinud vastustajale avaldused, milles paluvad kaebaja poolt ekslikult kantud summa kanda kaebaja maksukontole. Erandeid ei peaks tulenema asjaolust, et OÜ Rikets konto oli arestitud, kuna arestimise eesmärk on takistada konto omanikul käsutada tema kontol olevat võlgniku raha.
- Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta OÜ Germund Hulgi kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja seisukoht, et OÜ Rikets pangakontole laekunud summa ei olnud OÜ Rikets vara, on väär. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 703 lõikest 1 ja § 713 lõikest 1 tulenevalt antakse pangaülekande teostamisel pangale käsund, mille tulemusena teeb käsundisaaja käsundiandja nimel käsutuse soodustatud isikule. Pärast saaja arvelduskonto krediteerimist ei ole tegemist enam ülekandeks käskluse andnud isiku varaga, vaid makseteenuse pakkuja kohustusega soodustatud isiku ees, sest nõude käsutus on toimunud ning ainsana on mõeldav kaebaja potentsiaalne tagasinõudeõigus OÜ Rikets vastu alusetu rikastumise sätete alusel; 2) vastustaja ei ole jätnud põhjendamatult kasutamata talle antud võimalust parandada isikule ekslikult tekitatud või tekkinud negatiivne olukord, sest vastustajal puudub sellise 2
(6)3-10-257 olukorra ümberkujundamiseks volitus ning ta ei ole oma ülesannete täitmisel võtnud üle OÜ Rikets kohustusi kaebaja ees; 3) mis puudutab maksukohustuse täitmist kolmanda isiku kaudu, siis maksukohustus täidetakse vastustajale maksukohustuslase nimel, kuid kolmanda isiku arvelt, ent vaidlusalune ülekanne on sooritatud kaebaja poolt enda nimel OÜ Rikets arvelduskontole selgitusega: „leping” ning vastustaja ei ole nimetatud ülekande adressaadiks.
- Tallinna Halduskohtu 13.04.2010 otsusega jäeti OÜ Germund Hulgi kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: 1) kaebaja seisukoht, et vastustaja on pööranud OÜ Rikets maksuvõla sundtäitmiseks sissenõude kaebaja varale, ei ole õige. Samuti ei ole OÜ Rikets kolmanda isikuna täitnud kaebaja maksukohustusi kaebaja eest; 2) sõltumata ülekande alusetusest ei saa väita, et kaebaja oleks jätkuvalt ülekantud vara omanik. Pangakontol olevat raha ei saa käsitada asjana asjaõigusseaduse tähenduses, vaid tegemist on konto omaniku nõudeõigusega panga vastu. Olenemata sellest, millistel asjaoludel või millisel alusel on pangakonto omanik sellise nõudeõiguse saanud, ei ole mistahes alust välistada seda tema vara hulgast. Seega saab vastustaja sissenõude pöörata pangakonto väärtusele tervikuna ega pea hakkama analüüsima või tuvastama, millistest allikatest see vara pärineb; 3) kui kaebaja kandis OÜ Rikets pangakontole alusetult üle teatud rahasumma, siis on kaebajal tekkinud nõue OÜ Rikets vastu, ent see ei muuda samas olematuks, et ülekande laekumisega suurenes vastavas väärtuses OÜ Rikets nõue panga vastu. Krediidiasutuse, seal kontot omava isiku ning kontole ülekande tegija suhteid reguleerib VÕS § 713, millest tuleneb, et kontole kande tegemisega suureneb krediidiasutuse kohustus konto omaniku ees. See, kas krediidiasutusele vastava kande tegemiseks korralduse andnud kolmandal isikul on mingisuguseid kehtivaid kohustusi konto omaniku ees või mitte, ei ole seejuures oluline: konto krediteerimisega suureneb konto omaniku vara igal juhul; 4) seega ei saa nõustuda kaebajaga, et vastustaja on OÜ Rikets maksuvõla sundtäitmisel pööranud sisenõude kaebaja varale. Vastustaja poolt sisenõude pööramist võlgniku pangakontole reguleeritakse MKS §-ga 131 ja ka TMS §-ga
- Nimetatud sätetest tuleneb üheselt, et vara, millele sissenõue pööratakse, on võlgniku konto ehk võlgniku nõudeõigus panga vastu. Võlgniku konto ei saa mistahes ulatuses kuuluda mõnele muule isikule. Samamoodi nagu kohtutäitur ei pea kontrollima näiteks seda, kas võlgnik on mõne arestitud vallasasja soetanud seaduslikul teel saadud raha eest, ei pea vastustaja ega täitur kontrollima ka seda, millistel asjaoludel on tekkinud kontol oleva summa ulatuses nõudeõigus panga vastu; 5) õige ei ole kaebaja seisukoht, nagu oleks vastustaja kohustatud võtma vastu kolmanda isiku poolt kaebaja maksukohustuse täitmise. MKS § 105 lõikest 8 tulenevalt on tõepoolest võimalik, et OÜ Rikets täidab kaebaja maksukohustusi. Käesoleval juhul ei saa OÜ Rikets seda teha aga oma pangakontol olevate vahendite arvelt, kuna pangakonto on tema enda maksuvõla sundtäitmiseks arestitud; 6) kuna kaebus tuleb juba eeltoodud põhjusel rahuldamata jätta, ei tule hinnata kaebaja teisi väiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- OÜ Germund Hulgi apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 13.04.2010 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et olenemata sellest, millistel asjaoludel või millisel alusel on pangakonto omanik sellise nõudeõiguse saanud, ei ole alust välistada seda tema vara hulgast. Nimetatud seisukoht on vastuolus MKS mõttega ja TMS § 4 lõikega 1 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.01.2005 otsusega nr 3-1-1-130-04; 3
(6)3-10-257 2) halduskohtu seisukoht, et vastustaja saab sissenõude pöörata pangakonto väärtusele tervikuna ega pea hakkama analüüsima või tuvastama, millistest allikatest see vara pärineb, on väär. Isegi kui nimetatud väitega nõustuda, on käesoleva menetluse raames tuvastatud, et 16.10.2009 OÜ-le Rikets kantud summa näol ei ole tegemist OÜ Rikets varaga. Konto omaniku nõudeõigus panga vastu tähendab seda, et konto omanik ka reaalselt peab soovima oma nõudeõigust panga vastu teostada. OÜ Rikets seda ei soovi. Seega on haldusmenetluse raames jätkuvalt võimalik vastustaja nõusolekul kolmandale isikule kuuluva vara tagasikandmine või tasaarvestuse tegemine kaebaja maksuvõla katteks või osundatud summa kandmine kaebaja maksukontole ja OÜ-le Rikets ekslikult kantud summa lugemine täitmiseks kolmanda isiku kaudu; 3) tühise tehingu alusel kantud summa OÜ Rikets pangakontole ei saanud muutuda OÜ Rikets varaks, sest nimetatud tehing oli teostatud olulise eksimuse mõjul ning oli algusest peale kehtetu. Vastustajal on tulenevalt TsÜS § 90 lõikest 1 võimalik taastada tühise tehingu tegemisele eelnenud olukord. Selline haldustegevus oleks kooskõlas HMS § 5 lõikega 2 ning MKS § 10 lõikega 3, efektiivne ning kahjustaks apellandi õigusi kõige vähem; 4) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2007 otsuses nr 3-2-1-115-07 on selgitatud, et tehing, millega üks isik käsundab teist isikut maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule raha ning soodustatud isikule antakse õigus täitmine vastu võtta, kvalifitseeritakse maksekäsundiks (VÕS § 703 lg 1). Maksekäsundi juures ei saa apellandi arvates eristada kohustustehingut käsutustehingust; 5) vastustaja tekitab OÜ Rikets ja kaebaja vahel tarbetut vaidlust. Kui vastustajal on võimalik ise eksliku maksega tekitatud viga parandada, tuleb seda võimalust kasutada. Vastustaja ei saa õigustada oma kohustuse täitmata jätmist viitega sellele, et kujunenud olukorda on võimalik lahendada isikute omavahelise vaidlusega; 6) seadus ei reguleeri olukorda, kus isiku konto on vastustaja poolt arestitud. Üldreeglina saab arestitud kontolt teha väljamakseid vaid vastustaja poolt vastava loa väljastamisel. Vara arestimise eesmärk on takistada konto omanikul käsutada tema kontol olevat võlgniku raha, mille arvelt on maksuhalduril võimalus sundtäita maksuvõlg. Maksuvõlgniku vara suhtes on sellise vahendi kasutamine õigustatud ning õigusriigi printsiipidega kooskõlas. Samas tuleb pidada silmas, et iga isik peab oma tegevuses vältima teiste isikute õiguste ja õigustatud huvide põhjendamatut kahjustamist; 7) halduskohus on rikkunud TsMS § 442 lõiget 8, jättes teadlikult hindamata kaebaja teised väited koos kaebuses toodud põhjendustega. Juhul kui kohus oleks käsitlenud ning põhjendanud, miks ta kaebaja väidetega nõustub või ei nõustu, oleks kohus jõudnud teistsuguse lahendini. 7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta OÜ Germund Hulgi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja seisukohad on järgmised: 1) kaebaja seisukoht, et halduskohus tuvastas ebaõigesti pangakontol oleva raha kuuluvuse ja kohaldas seetõttu ebaõigesti materiaalõigust, on väär. Nõude kuuluvuse üleminekul tuleb rangelt eristada võlaõiguslepingut ehk kohustustehingut käsutusest. TsÜS § 6 lõikes 4 sätestatud abstraktsiooniprintsiibist tulenevalt ei sõltu käsutustehingu kehtivus kohustustehingu kehtivusest; 2) nõudeõiguse üleandmisel on tegemist käsutustehinguga, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. See tähendab, et olukorras, kus nõude käsutustehing on toimunud, kuid pooled tunnistavad võlaõigusliku kohustustehingu puudumist, on siiski nõude õiguslik kuuluvus muutunud; 3) nõudeõiguse omandanud isiku soov nõudeõigust käsutada ei oma nõudeõiguse kuuluvuse muutumisel tähendust. Järelikult leidis halduskohus õigesti, et nõudeõiguse kuuluvus on muutunud ja vastustajal ei lasu kohustust tuvastada arvelduskontol oleva raha päritolu; 4
(6)3-10-257 4) vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohus ei saa jätta hindamata kaebaja muid väiteid, kui mingi asjaolu tingib iseenesest kaebuse rahuldamata jätmise. Kohus peab küll kohtuotsuse põhjendavas osas selgitama, miks kohus lahendab asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil, kuid ei kohustu seejuures vaagima absoluutselt kõike kaebuses kirjapandut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlus asjas käib selle üle, kas isik, kes on tasunud pangaülekandega maksuhalduri poolt arestitud pangakontole ekslikult summa, saab nõuda selle summa tasaarvestamist tema enda maksuvõlaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isikul sellist õigust pole ega pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väidetele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist.
- Apellandi poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi aluseks olnud olukord oli erinev. Nimetatud lahendis ei kohaldatud mitte üksnes tsiviilkoodeksi sätteid, vaid ka vaidlus käis selle üle, kas käsundisaaja omandab vara, mille käsundiandja talle käsundi täitmiseks usaldab. Käesoleval juhul on käsund täidetud: AS SEB Pank täitis maksekäsundi ja apellandi kontolt debiteeriti vaidlusalune summa ning selle võrra krediteeriti OÜ Rikets kontot. Asjaolu, et käsunduslepinguga ei muutu käsundisaajale üle antud vara tema varaks, ei tähenda, et käsundi täitmise järel jääks see vara käsundiandja varaks.
- Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest asjas nr 3-2-1-115-07 ei tulene samuti, et käsundi täitmisel üleantu ei muutuks isiku, kellele käsund täidetakse, varaks. Nimetatud kohtuasjas on küll selgitatud käsundi olemust, ent ka selles lahendis pole tõlgendatud võlaõigusseadust nii, et maksekäsundi alusel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isikule) üle antud vara ei muutu selle isiku varaks.
- Ringkonnakohus selgitas seisukohta, et pangakontol olev raha ei ole käsitletav asjana asjaõigusseaduse tähenduses ning sellele tuleb kohaldada võlaõigusseaduse sätteid, kohtuasjas nr 3-09-1869 tehtud 12.04.2010 otsuse p-s 9, viidates muu hulgas VÕS § 726 lõigetele 1 ja 4, millest nähtub, et makseteenuse pakkuja klient ei saa maksejuhist tagasi võtta saaja nõusolekuta. VÕS § 707 võimaldab maksekäsundi tagasivõtmist vaid enne selle täitmist. Eeltoodust tuleneb, et nn raha laekumisel OÜ Rikets kontole tekkis viimasel sõltumata sellest, et tegemist oli väidetavalt vale kandega, nõudeõigus panga vastu.
- Olukorras, kus apellandi ja OÜ Rikets vahel lepinguline suhe puudus, ei saanud asuda seisukohale, et maksekäsundi täitmisel vara üleandmine oleks toimunud tühise asjaõiguslepingu alusel. Alusetu rikastumise tõttu apellandil nõudeõiguse tekkimine OÜ Rikets vastu ei tähenda, et ülekantud summa näol ei ole tegemist OÜ Rikets varaga. Seetõttu sai maksuhaldur nimetatud summa kinni pidada OÜ Rikets maksukohustuse täitmiseks.
- Halduskohus selgitas õigesti, et OÜ Rikets ei saanud täita apellandi eest tema maksukohustust, sest tema vara oli arestitud. Arestitud varaga ei ole võimalik tehinguid sellisel viisil teha. Kuna OÜ Rikets ei saanud apellandi maksukohustust nimetatud viisil täita, ei ole kohtul võimalik võtta ka seisukohta, kas maksuhaldur võis keelduda OÜ Rikets poolt apellandi maksukohustuse täitmise vastuvõtmisest.
- Seadusest ei tulene keeldu arestida maksukohustuslase vara selles osas, milles maksukohustuslane on alusetult rikastunud. Maksukorralduse seaduses sellise piirangu puudumist on võimalik ka mõistlikult põhjendada: piirangute tegemisel pangakonto arestimisele oleks maksuvõla sundtäitmine suuremal määral raskendatud ning alusetu rikastumise tõttu saadu tagastamist ei välista. 5
(6)3-10-257
- Ekslik on apellandi seisukoht, et halduskohus rikkus kohtumenetluse norme, jättes vastamata kaebaja väidetele. Kõik kaebaja väited, millele halduskohus apellandi väitel pole vastanud, lähtuvad eeldusest, et apellant on pangaülekandega tasutud summa jätkuv omanik. Olukorras, kus kohus leidis, et apellandi see väide on ekslik, ei saanudki ta enam selgitada muul viisil kaebaja väidete ebaõigsust.
- Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb HKMS § 92 lõike 1 kohaselt apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)