) §-ga 172 võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja on kohtule esitanud kaks teatist nõude loovutamise kohta – 23.05.2008 AS K teatise nõude loovutamise kohta Julianus Inkasso Agentuur AS-ile (t. lk 17) ja 13.07.2008 Julianus Inkasso Agentuur AS-i teatise hageja nõude hagejale tagasi loovutamise kohta (t. lk 18). Nimetatud teatistest nähtub, et hageja ja kostja vahel sõlmitud 10.03.2008 laenulepingust tuleneva nõude omanik on alates 13.07.2008 hageja. Senine võlausaldaja on 13.07.2008 teatisega vastavalt
§-le 172 teatanud nõude loovutamisest laenu andnud isikule (t. lk 18). Seega on hagejal kostja vastu nimetatud lepingust tulenev nõudeõigus ja kostjal hageja ees võla tasumise kohustus. Kostjal puudub
§-st 172 tulenevalt alus kohustuse täitmisest keeldumiseks, kuna 2 endine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
Paragrahvi 82 lõikest 1 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõike 1 punktist 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas
lõikega 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja poolte vahel 10.03.2008 sõlmitud lepingut tähtaegselt täitnud ei ole. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja
§-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuna saadud põhivõlgnevus 3 000 krooni ja kokku lepitud lepingutasu 680 krooni.
lõike 1 punktist 6 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli viivisemäär 0,5% kokku lepitud tingimuste punktis 9.1 (t. lk 9). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivitanud 741 päeva. Arvestades võlgnetavat summat ja viivise määra 0,5%, on kostja võlgnetav summa ühes päevas 18,40 krooni (3 680 x 0,5% = 18,40). Viivise summa ületab oluliselt võlgnetavat summat. Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavast summast 1 krooni võrra väiksemas summas, s o 3 679 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
lg 1 p-st 6 ja
§-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 3 679 krooni. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 3 680 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.