) § 2 kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Enne sunnivahendi rakendamist teeb haldusorgan adressaadile kirjaliku hoiatuse, kusjuures hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita (
lg 1 ja 3).
lg 1 lubab sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
lg 1 kohaselt, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Seega saab sunniraha määramise otsust põhimõtteliselt tühistada kui: 1) ettekirjutus, mille täitmata jätmise eest on sunniraha määratud, ei ole kehtiv; 2) puudub sunnivahendi kohaldamise hoiatus
tähenduses; 3) kohustus, mille täitmise tagamiseks sunniraha rakendati, on enne sunniraha rakendamist täidetud (
Antud juhul kõik tingimused sunniraha määramiseks haldusorgani poolt eksisteerivad: ettekirjutus kehtib, hoiatus on tehtud ja kohustust ei ole enne sunniraha rakendamist täidetud. Kaebaja väide ettekirjutuse õigustühisusest on ekslik. Haldusakti tühisuse tingimused on sätestatud HMS § 63 lg-s 2 ning käesoleval juhul on viitatud sättes ettenähtud haldusakti tühisuse eeldused täitmata. Isegi juhul, kui kaebaja väide ettekirjutuse p 2 õigusvastasusest on tõene, ei tähenda see ettekirjutuse automaatset kehtetust. Ettekirjutusega mittenõustumise korral oleks tulnud seda tähtaegselt (30 päeva jooksul teatavakstegemisest arvates) vaidlustada ja nõuda selle tühistamist. Jõustunud haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2) ning seega tuleb täita ka väidetavalt õigusvastase haldusaktiga pandud kohustus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Ahi palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega teha kindlaks Lääne-Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse 7.3-1/608-14 p 2 õigusvastasus ja tühistada 22.12.2009 sunniraha tasumise nõue nr 7.3-1/608-23. Apellandi väitel kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme (HKMS § 25 lg 4). Kohtuotsuses on märgitud, et sunniraha määramise otsust saab põhimõtteliselt tühistada, kui puudub sunniraha kohaldamise hoiatus
Käesoleval juhul sellist hoiatust kaebajale tehtud pole ja kohtu teistsugune väide on ebaõige. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebuse põhistusest nähtuvalt vaidlustati mitte üksnes sunniraha määramise otsus, vaid ka 31.08.2009 ettekirjutuse p 2. HKMS § 19 lg 7 teise lause kohaselt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega; kaebuse põhistustest lähtuvalt oleks pidanud kohus menetlema nii sunniraha määramise otsuse tühistamisnõuet kui ka tegema kindlaks sunniraha määramise aluseks oleva ettekirjutuse p 2 õigusvastasuse. Kohus on tõlgendanud HMS § 60 ja § 61 sätteid ebaõigesti. Olenemata
sõnastusest ei saa mitte kedagi sundida täitma haldusakti, mis on küll jäetud tühistamiskaebusega vaidlustamata, kuid mille õigusvastasus hiljem kohtu poolt kindlaks tehakse. Kuigi tegemist pole päris sarnaste olukordadega, toetavad kaebaja seisukohti Riigikohtu järeldused asjas nr 3-3-1-3-04. Õigusvastane haldusakt ei saa olla õiguslikuks aluseks mistahes edasistele toimingutele, sh sunniraha määramisele. Halduskohtu tõlgendus, et sunniraha ähvardusel või selle rakendamisega saab sundida kedagi täitma õigusvastast haldusakti, on vastuolus põhiseaduse §-des 11, 14, 15 lg 2 ja 32 sätestatuga ning võib sellisena tuua kaasa ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 1 rikkumise. Lääne-Eesti Päästekeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ettekirjutuse tervikuna või mõne selle punktiga mittenõustumise korral oli kaebajal õigus ja võimalus seda kohtus tühistamiskaebusega tõrjuda, mida ta ei teinud. Kuna ettekirjutuse p-ga 2 pandud kohustust kaebaja ka pärast talle täiendavalt antud tähtaega ei täitnud, siis oli sunniraha tasumise nõude esitamine õiguspärane. Sunniraha määramise hoiatus sisaldub kõnealuses 3
Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on kaks erinevat mõistet. Õigusvastasuse tuvastamine haldusakti kehtetust kaasa ei too ning ka õigusvastast, kuid kehtivat haldusakti tuleb täita. Haldusakti tühisuse aluseid käesoleval juhul ei esine. Tallinna Halduskohtul oli tulenevalt OÜ Ahi kaebuse põhjendustest õigus anda kohtuotsuses hinnang kaebaja taotlustele – sunniraha tasumise nõude seaduslikkusele ja ettekirjutuse õigustühisusele. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi, mida ta näidanud pole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Apellant möönab, et vormiliselt ettekirjutus haldusaktina kehtib, kuid leiab, et see on sisuliselt õigusvastane, ja on seisukohal, et halduskohus on tõlgendanud HMS §-e 60 ja 61 ebaõigesti kaebaja kahjuks ja tema õigusi kitsendavalt ning õigusvastane haldusakt ei saa olla õiguslikuks aluseks mistahes edasistele toimingutele, sh sunniraha määramisele. Apellandi seisukoht on ekslik. Vastavalt HMS § 60 lg-le 1 loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt; sama paragrahvi lg 2 järgi kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti kehtivuse eeldusi reguleerib HMS § 61 ning selle sätte järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (lg 1) kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (lg 2). Käesolevas asjas pole vaidlust selle üle, et OÜ-le Ahi on kõnealune ettekirjutus kätte toimetatud ning et 29.09.2009 esitas ta Lääne-Eesti Päästekeskusele vastuse ettekirjutuse osade kohustuste täitmise ja osade kohustuste (sh ettekirjutuse p-s 2 ettenähtud nõue objekti üldise tuleohutusjuhendi korrigeerimiseks ja kooskõlastamiseks) täitmise tähtaja pikendamise kohta; ettekirjutust polnud kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg polnud lõppenud ning ettekirjutuse p-ga 2 pandud kohustus polnud ka pikendatud tähtajaks (30.11.2009) täidetud. Seega sunniraha rakendamise ajal oli Lääne-Eesti Päästekeskuse 31.08.2009 ettekirjutus nr 7.31/608-14 kehtiv ja täitmata haldusakt. Haldusakti kehtivus tähendab, et haldusakti regulatsioon omab õiguslikku jõudu: koormava haldusakti puhul tähendab see, et on tekkinud haldusaktiga isikule peale pandud juriidiline kohustus, soodustava haldusakti puhul tähendab see, et isikul on tekkinud haldusaktist tulenev subjektiivne õigus. Kehtiva haldusaktiga isikule peale pandud kohustus kehtib sõltumata sellest, kas haldusakt on õiguspärane või õigusvastane, ning seda kohustust eirates käitub akti adressaat õigusvastaselt; samas on soodustust andva haldusakti adressaadil õigus nõuda, et avalik võim ja teised isikud soodustavast haldusaktist kinni peaksid. Kaebaja on ka väitnud, et ettekirjutuse p 2 on tühine. Ka selle seisukohaga ei saa nõustuda. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui haldusaktist ei selgu selle andnud haldusorgan või selle adressaat või pole seda andnud pädev haldusorgan või haldusakt kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Tühine haldusakt õiguslikke tagajärgi ei loo ning pole ka täitmiseks kohustuslik. Halduskohus tuvastas õigesti, et HMS § 63 lg-st 2 sätestatud haldusakti tühisuse eeldused on käesoleval juhul täitmata – ettekirjutuse AS-le Ahi on teinud selleks pädev organ Lääne-Eesti Päästekeskus, ettekirjutuse p 2 ei kohusta toime panema õigusrikkumist ning esitatud nõue on selge ja täidetav. Eeltoodust ja viidatud sätetest järelduvalt tühisus on haldusakti automaatne kehtetus oluliste puuduste korral seaduses sätestatud juhtudel, mida käesoleval juhul ei esine, ning muude vigade korral kehtib haldusakt vaatamata õigusvastasusele, kuni pädev haldusorgan või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. 4
lg 3 p 2, mis näeb ette, et sunnivahendit ei tohi rakendada, kui ettekirjutuse aluseks olev õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. Viidatust järelduvalt on oluline see, kas ettekirjutuse aluseks olev õigusnorm kehtis sunnivahendi rakendamise ajal. LääneEesti Päästekeskuse 31.08.2009 ettekirjutuse nr 7.3-1/608-14 aluseks olevad päästeseaduse § 28.5 lg 1 p 1 ja lg 4 ning siseministri 08.09.2000 määrus nr 55 (koos hilisemate muudatustega) olid vaidlusaluse sunniraha tasumise nõude esitamise ajal kehtivad õigusnormid (kaotasid kehtivuse 01.09.2010). Seetõttu apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-3-04 on asjakohatu, sest tegemist on erinevate faktiliste asjaolude ja õiguslike olukordadega. Kaebaja märgib õigesti, et HKMS § 9 lg 5 järgi on tuvastuskaebuse esitamise tähtaeg 3 aastat, kuid jätab tähelepanuta, ett HKMS § 7 lg 1 järgi saab tuvastusnõude esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Käesolevas asjas pole kaebaja sellist huvi (milleks võib kohtupraktika kohaselt olla kahju hüvitamine või preventiivne huvi) näidanud. Viitega asjakohastele sätetele leidis halduskohus õigesti, et käesoleval juhul eksisteerisid kõik tingimused sunniraha määramiseks haldusorgani poolt – ettekirjutus kehtis, hoiatus oli tehtud ja kohustust ei olnud enne sunnivahendi rakendamist täidetud.
lg 1 näeb ette, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, ning lõige 2 sätestab, et hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. Viidatust järelduvalt on haldusorganil õigus teha hoiatus koos ettekirjutusega. Käesoleval juhul on ettekirjutuse nr 7.31/608-14 iga kohustuse juures hoiatus, et kui ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan
Eeltoodu alusel jääb halduskohtu otsus muutmata ning HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad OÜ Ahi menetluskulud tema enda kanda. Lääne-Eesti Päästekeskus pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ning seega jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.