Obsah (4)

§ 76§ 164§ 101§ 113

2-10-21970 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 22. november 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-10-21

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.

1. EMAS-i ja kostja vahel on 09.09.2007 sõlmitud järelmaksuleping, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja kohustus tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,15 % maksmisega viivitatud päeva eest. 28.12.2008 loovutas EMAS nõude summas 4590 koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka hagejale. Kostja vastuväited
2. Kostja esitas 19.07.2010 kohtule vastuse vene keeles. 18.08.2010 kirjaga kohustas kohus kostjat esitama tõlke eesti keelde. 29.09.2010 esitas kostja taaskord avalduse vene keeles. TsMS § 33 lg 3 alusel jätab kohus kostja vastuse tähelepanuta ja lähtub üksnes ärakuulamisel kostja poolt esitatud seisukohtadest. Kostja tunnistab nõuet põhisummas ja on nõus tasuma siis, kui majanduskriis on lõppenud. Kostja on olnud töötu ja kodutu pikemat aega ning viibinud mitmeid kordi kinnipidamisasutuses. Võlgnevuse on nõus tasuma siis, kui saab töökoha. Kostja leiab, et hagejal ei olnud vajadust hagi esitada, mistõttu kõik kohtu ja muud kulud peavad nad ise kandma. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus kuulas pooled ära 19.10.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2 2-10-21970 7.

§ 164

lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Asja materjalidele on lisatud 30.12.2008 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on EMAS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale (tl 20). 8. Võlaõigusseaduse (

) 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja tunnistab põhivõlgnevust ning seega leiab kohus, et põhivõlgnevus on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 4590 krooni. 9. Kostja vaidlustab viivise väljamõistmise.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Hageja on arvestanud vastavalt lepingule viivist 0,15 % maksmisega viivitatud päeva eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 2843,51 krooni kuni 10.05.2010 ja alates 11.05.2010 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et kostja viibimine mitmeid kordi kinnipidamiskohtades, samuti ülemaailmsed majanduskriisid ei vabasta viivise maksmisest. Menetluskulud 10. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: õigusabikulud summas 2500 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik 3