kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt N S psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Avaldaja arvamusel N S eestkostja ülesanneteks peab olema kõikide tehingute tegemine ja asjade ajamine. Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et N S kannatab mõõduka vaimse alaarengu all (desorienteeritus ajas, konkreetne mõtlemine, üldistus-abstraktsioonivõime väga madal, samuti intellektuaalne tase (ei oska õigesti lugeda, kirjutada, arvutada), emotsionaalne labiilsus, distantsitunde puudumine). N S ei ole suuteline adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet kolm kuni viis aastat, siis tuleb uuesti hinnata tema seisundit. Tegelikult vajab ta eestkostet kuni oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine 3/5 2-10-60699 pole võimalik. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, N S esindaja kui eksperdi arvamusega, et N S vajab eestkostet, sest N S ei ole suuteline adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et N S ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Teda võib ära kuulata tema tavalises keskkonnas, aga tema käitumine võib olla ettearvamatu. Kohus ei pea põhjendatuks N S ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Z K on andnud oma kirjaliku nõusoleku N S eestkostjaks olemiseks. N S eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised N S eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et Z K on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata N S eestkostjaks Z K. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata N S kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et N S on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. Kohus nõustub N S esindaja väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning arvestades N S vaimset seisundit leiab, et N S tuleb jätta õigus teha tehinguid millede väärtus ei ületa 100 eurot kuus.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab N S üle eestkoste tähtajaga kolm aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
lg 1).
MS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Geete Lahi Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.