) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud antud hagi 05.05.2010, seega tuleb antud asjas kohaldada kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni.
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Seega, kui vanemalt lapse 3 ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis ei vasta enam vanema varalisele seisundile või lapse vajadusele, saab kohus elatist vastavalt muutunud olukorrale suurendada või vähendada. Poolte vahel puudub vaidlus, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-86897 tühistati osaliselt Harju Maakohtu 27.08.2009 otsus ja mõisteti hagejalt välja igakuine elatis summas 3 300 krooni alates 17.12.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni (tl 7-10). Hageja esitas 05.05.2007 hagi elatise vähendamiseks põhjendusega, et hageja varaline olukord on käesolevaks ajaks oluliselt halvenenud. Oma väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud Maksu- ja Tolliameti 18.03.2010 tõendi, mille kohaselt oli hageja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana 01.01.1998-14.03.2010 (tl 15), Eesti Töötukassa 18.03.2010 otsuse, mille kohaselt on hageja võetud arvele töötuna 18.03.2010 tähtajaga 19.12.2010, töötoetuse päevamäär 32.90 krooni (tl 16-19), 05.03.2010 teate töölepingu lõpetamise kohta OÜ-ga B (tl 21), Sampo Panga EB kontoväljavõtte 01.06.2009-14.11.2010, millest nähtuvalt on hageja teinud lapse kontole ülekandeid. Kostja ei tunnista hagi ning palub hagi jätta rahuldamata. Kostja märgib, et 22.03.2010 kohtulahendist on möödunud vaid 4 kuud ning antud aja jooksul ei ole lapse vajadused muutunud. Hageja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi ega vajalike kuulutuste suurust, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-08-86897 kindlaksmääratud ja hagejalt väljamõistetud elatis vastab tütre eluvajadustele. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks mis põhjustel pidas hageja võimalikuks hagejale kuulunud tegutseva äriühingu osast ja sellega kaasnevast sissetulekust loobumist ning, kas osast loobumine oli põhjendatud ning, kas sellise tehingu teostamisel lähtus hageja hea usu põhimõttest ning arvestas oma ülalpidamiskohustuse täitmise ja lapse heaolu tagamise vajadustega. Samuti märgib hageja, et hagejale kuuluva kinnistu asukohaga XXX vallas, XXX külas võõrandamise otsustamisel omab tähendust mitte kinnistule seatud hüpoteegi summa, vaid kinnisvarapandiga tagatud täitmata kohustuse suurus. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hüpoteegid kõnelausele kinnistule olid seatud 2005 ja 2007 aastatel ning nende seadmisest on möödunud piisavalt palju aega (tl 39-40), mille jooksul oli hageja täitnud oma laenutagastamise kohustusi krediidiasutuse eest. Samuti on üldteada, et kinnistutele seatavate hüpoteekide suurused üldjuhul ületavad tegelikke kohustuse suurust 1/3 võrra. Seega selleks, et kaaluda kinnistu võõrandamist ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks tuleb lähtuda laenujäägi summast ning kinnistu turuväärtusest. Antud juhul ei ole hageja avaldanud laenujäägi suurust ega esitanud tõendit kinnistu vääruse osas, vaid on püüdnud kujundada muljet kinnitu väärtusetusest. Lisaks ülaltoodule leiab kostja, et hageja mainimine enda käenduskohustustest SEB Panga ees ning hageja varasem käitumine, kostjale teadaolevalt on hageja käesoleval aastal müünud enda kaasomandiosa kinnistust asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, kuid saadud rahaliste vahendite arvel ei püüdnud kasvõi osaliselt likvideerida oma võlgnevuse elatise osas, mis käesoleval ajal moodustab ca 55 500 krooni, viitavad üheselt sellele, et hageja ei suhtu oma ülalpidamiskohustusse vajaliku hoolsusega. Samuti märgib kostja, et tsiviilasjas nr 2-08-86897 tuvastati, et hagejal oli peale töötasule ka muud sissetulekud ning hageja ei ole tõendanud, et käesoleval ajal hagejal muud sissetulekud puuduvad. Kostja on kohtule esitanud tõenditena lapse koolitustega seotud kulud 1 586,25 krooni kuus, kostja töötasu tõendavad tõendid 4 536 krooni kuus bruto ja kostja maksekoormust tõendavad tõendid 15 770 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja majanduslik olukord on halvenenud võrreldes tsiviilasja nr 2-08-86897 menetluse ajaga. Hageja ei oma enam osalust OÜ-s B ning on arvele võetud töötuna. Seega ei vasta enam välja mõistetud elatis vanema varalisele seisundile ja on aluseks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Samas ei ole kohus veendunud, et hageja on käitunud heas usus ning, et hageja on käitunud lapse huvides. Samuti leiab kohus, et ei ole tõendatud elatise vähendamine alla miinimummäära. Sissetuleku puudumine ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on noor töövõimeline mees, kellel tuleb leida vahendeid oma lapse ülalpidamiseks, kuna laps vajab eluks vajalikke kulutusi iga päev, samuti ei ole hageja tõendanud, et on kaotanud teised sissetuleku allikad, mis tsiviilasja nr 24 08-86897 tuvastas. Kohus võttes kõike eeltoodut arvesse on seisukohal, et tuleb muuta Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-86897 hagejalt välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja hagejalt kostja kasuks igakuine elatusraha summas 2 175 krooni tütar EB(sünd XXX) ülalpidamiseks alates 05.05.2010 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX . Menetluskulude jaotus Kohus jätab juhindudes TsMS § 164 lg 3 poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.