) § 43 lg. 2 alusel ning 3
põhimõttele, mille kohaselt määratakse kõikide võlausaldajate nõuete suurus ning tagatus kindlaks pankroti väljakuulutamise hetke seisuga. Sisuliselt on pankroti väljakuulutamine võlgniku vastu suunatud nõuete „külmutamine“ ehk fikseerimine ja kõiki võlausaldajate nõudeid, nende suurusi ja tagatust vaadeldakse kogu järgneva pankrotimenetluse käigus, lähtudes pankroti väljakuulutamise hetke seisust.
2 tulenevalt jätab kohus enne pankroti väljakuulutamist alanud menetluses võlgniku vastu esitatud varalise nõude, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud, hagimenetluses läbi vaatamata. Kui hagimenetlus on jõudnud esimeses kohtuastmes otsuseni, teises kohtuastmes menetlus jätkub, jääb kehtima ka kohtulik hüpoteek. Tekib olukord, kus ühe võlausaldaja nõue on pankrotimenetluses tagatud rohkem kui teise võlausaldaja oma üksnes seetõttu, et ühe kohtumenetlus on kulgenud kiiremini. Selline olukord on ebamõistlik ja vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega.
ei erista kokkuleppe alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki ja kohtulikku hüpoteeki ega kirjelda kohtuliku hüpoteegi mõju alanud pankrotimenetlusele, seega tuleb lähtuda
üldpõhimõtetest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lõiget 2 tuleks tõlgendada nii, et kohtuliku hüpoteegiga oleks tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud või hilisemas pankrotimenetluses tunnustatud nõue. Vastupidisel tõlgendusel kaotaks hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmine oma mõtte, kuna võlgnik ise võiks maksejõuetuse ilmnedes viia sisse pankrotiavalduse ja muuta hüpoteegiga tagatud nõude teise järgu nõudeks. Pankrotimenetluse algatamine ei saa olla vahendiks, mille abil kustutada kohtu poolt seaduslikul alusel seatud tagatis. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Võlgnik leidis, et hageja nõuet ei saa pankrotimenetluses tunnustada
1 p. 1 rahuldamisjärgu nõudena. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgnikule kuuluvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek hageja kasuks 4.972.374, 05 krooni ulatuses ja hagejal oli olemas pandiõigus, kuid sellest ei järeldu, et hageja nõue oleks olnud hüpoteegiga tagatud. Kohtulik hüpoteek ei taga seaduse kohaselt hüpoteegipidaja mistahes nõudeid kinnisasja omaniku suhtes, vaid on aktsessoorse iseloomuga. AÕS § 363 lg. 1 kohaselt seatakse kohtulik hüpoteek haginõude ulatuses ning sama seaduse lg. 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud üksnes kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.
§-st 107 järeldub, et pankrotivõlausaldajate nõuete suurused ja nende rahuldamisjärgud tuleb määrata kindlaks nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetke seisuga. Puudub vaidlus, et hageja pandiõigus oli nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks lõppenud ja ka sellest tulenevalt ei saa hageja 4.972.374, 05 krooni suurust nõuet tunnustada pandiga tagatud nõudena. Pankrotimenetluse üheks olulisemaks põhimõtteks on võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Erandid sellest peavad tulenema otseselt seadusest. Kuna hagejal ei ole kunagi eksisteerinud pandiga tagatud nõuet OÜ Baltic Panel Group (pankrotis) vastu ning nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetkeks oli lõppenud ka hageja pandiõigus, oleks tema eelistamine teistele võlausaldajatele põhjendamatu. Sellise eelise andmist ei saa õigustada väitega, et kohtuliku hüpoteegi saanud võlausaldaja on teinud oma õiguste kaitseks märkimisväärseid pingutusi ja kulutusi, mida teised võlausaldajad teinud ei ole. Hagi tagamine TsMS § 377 lg. 1 alusel on kohtu õigus, mitte kohustus, mistõttu ei taga hagi esitamine iseenesest hüpoteegi seadmist. Ühe võlausaldaja nõue võib osutuda 4 pankrotimenetluses rohkem tagatuks kui teise võlausaldaja oma ainuüksi seetõttu, et tema esitatud hagi on menetletud kiiremini, kuid see asjaolu tuleneb otseselt seadusest. Seadusandja on pidanud vajalikuks eristada võlausaldajaid, kes on enne võlgniku pankroti väljakuulutamist saavutanud kohtuotsuse oma nõude rahuldamise kohta, nendest võlausaldajatest, kes sellist lahendit saavutanud ei ole. Arutlus selle üle, kas võlausaldajate erinev kohtlemine eeltoodud viisil on õigustatud või mitte, on asjakohatu, kuna hageja esitas hagi võlgniku vastu ja see tagati vahetult enne pankrotimenetluse algatamist ning ca 1 kuu enne pankroti väljakuulutamist. Järelikult ei ole mingit alust väita, et hageja jäi võrreldest teiste võlausaldajatega halvemasse olukorda. Enne pankroti väljakuulutamist olid veel kahe võlausaldaja kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid, mis samuti tühistati ja hüpoteegid kustutati kinnistusraamatust. Kõiki sarnases olukorras olnud võlausaldajaid on koheldud ühetaoliselt ning ebavõrdsest kohtlemisest oleks alus rääkida siis, kui hageja nõuet tunnustataks
1 p. 1 rahuldamisjärgus. AS Fortum Termest leidis, et hüpoteegi, s. h. kohtuliku hüpoteegi keskseks küsimuseks on hüpoteegiga tagatud nõuete ring. AÕS § 363 lg. 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue ja see eeldab jõustunud kohtulahendit, millega kohus on rahuldanud hageja nõude kostja vastu. Seega on seaduses kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõuete ring üheselt piiritletud.
lõikest 4 tulenevalt saab tsiviilhagi tagamiseks seatud kohtulikku hüpoteeki lugeda nõuet tagavaks pandiõiguseks
1 p. 1 järgi üksnes juhul, kui selles osas on nõuete kaitsmise ajaks olemas tsiviilasja sisuliselt lahendav kohtulahend. Ebaõige on hageja väide, et pankroti väljakuulutamisega toimub võlausaldajate nõuete „külmutamine“. Võlausaldaja nõude sisu ja tagatus võib muutuda, kui seadus sellise võimaluse ette näeb. Üheks selliseks nõuet (ja sealhulgas selle tagatist) muutvaks võimaluseks on
MS) § 386 lg. 4 ja § 388 lg. 6 ning AÕS § 363 lg. 2, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega hagimenetlus lõpeb ning kohtulik hüpoteek kustutatakse.
§-de 43 lg. 2 ja § 44 järgi toimub pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamine üksnes pankrotiseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui pankroti väljakuulutamise tõttu kohtumenetluse lõpetamine ei tooks kaasa kohtumenetlusega seotud asjaolude (s. h. kohtuliku hüpoteegi) lõppemist, ei saaks pankrotimenetluse eelisõigus muu menetluse ees sisuliselt realiseeruda ning realiseerumata jääks ka
-s sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Kuna pankrotipesas puudub enamasti vara kõigi võlausaldajate nõuete täiemahuliseks rahuldamiseks, on pankrotimenetluse keskseks eesmärgiks vältida olukorda, kus nn. nõuete esitamise võidujooksu tulemusena saab üks võlausaldaja olulise eelise teiste ees üksnes seetõttu, et on oma nõude maksma pannud enne teisi võlausaldajaid. Eriti kahjustaks selline olukord võlausaldajaid, kelle nõude täitmise tähtpäev ei olnud enne pankroti väljakuulutamist veel saabunud. Hageja sai ajutiselt pandiga tagatud nõude omanikuks üksnes tänu kiirele reageerimisele. Kui lugeda hageja nõue seetõttu esimese järgu nõudeks, kaotaks pankrotimenetluse võrdse kohtlemise põhimõte sisulise tähenduse. Kohtuliku hüpoteegi seadmine sõltub konkreetsest kohtunikust ja tema siseveendumusest, mistõttu ei saa hagi tagamise otsus objektiivselt olla võlausaldaja nõude rahuldamisjärku määravaks asjaoluks. TsMS § 382 lg. 2 kohaselt võib kohus hagi tagada ka enne selle esitamist. Seega võiks tekkida olukord, kus päev enne võlgniku pankroti väljakuulutamist esitab võlausaldaja kohtule hagi tagamise taotluse ja selle rahuldamise korral tekitab endale esimese järgu nõude võlgniku pankrotimenetluses. Pandiga tagatud nõude eelisõiguse realiseerimine nõuete rahuldamisel eeldab, et võlausaldajal eksisteerib pandiõigus pandieseme müügi hetkel. Kuna hageja pandiõigus hagi tagamise tühistamisega lõppes, on ta seadusest tulenevalt kaotanud ka kinnispandist tulenevad õigused. Seega ei oma võlausaldaja nõude rahuldamisjärgu määramisel tähendust asjaolu, et võlausaldajal eksisteeris pankroti väljakuulutamise hetkel hagi tagamise korras seatud 5 kohtulik hüpoteek. Tähendust omab üksnes asjaolu, kas hageja nõude näol oli tegemist pandiga tagatud nõudega või mitte. Esimese astme kohtu otsus 5. jaanuari 2010. a. otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata. AÕS § 325 lg. 1 kohaselt võib kinnisasja omanik oma kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal) on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omaniku pankroti korral annab eelkirjeldatud asjaõiguslik kokkulepe hüpoteegipidajale eelise teiste võlausaldajate ees, kuna vastavalt
1 punktile 1 rahuldatakse tema nõue esimeses järgus. Tsiviilasja menetlemisel on hagejal õigus taotleda oma hagi tagamist, sealhulgas ka enne selle esitamist. TsMS § 378 lg. 1 p. 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kohtulik hüpoteek ei ole samastatav omaniku nõusolekul seatud kinnispandiga. AÕS 3. peatükis kehtib kohtuliku hüpoteegi suhtes eraldi regulatsioon. AÕS § 363 lg. 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Seega samastub hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek kinnispandiga vaid juhul, kui kohus on hagi, mille tagamiseks kohtulik hüpoteek seati, rahuldanud, hagi tagamise abinõu ei ole kohtulahendiga muudetud ega tühistatud ning vastav kohtulahend on jõustunud. Ebaõige on hageja seisukoht, et
ei reguleeri kohtuliku hüpoteegi mõju alanud pankrotimenetlusele, mistõttu tuleb lähtuda võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibist ning lugeda pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek võrdseks lepingulise kinnispandiga.
2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg. 4 kohaselt hagi tagamise ja TsMS § 426 lg. 1 kohaselt loetakse, et hagi ei ole kohtumenetluses olnud. Seega sätestab
2 üheselt, mis juhtub enne pankroti väljakuulutamist võlgniku vastu kohtumenetluses olevate nõuetega, samuti võimaliku kohtulahendi täitmise tagamiseks rakendatud hagi tagamise abinõuga. Kuna hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et seda ei ole kohtumenetluses olnud, ning seega kaob ka hagi tagamisega loodud eelduslik pandiõigus, ei saa hageja nõuet kuidagi lugeda pandiga tagatuks.
2 kannab võlausaldajate võrdse kohtlemise eesmärki, mitte ei riku seda, nagu väidab hageja. Teatud ebavõrdsust võib tekitada
2 tõlgendus, mille kohaselt juhul, kui esimeses kohtuastmes on otsus tehtud, hagimenetlust ei lõpetata, vaid see jätkub paralleelselt pankrotimenetlusega. Selline seisukoht põhineb seaduse sõnastusel ja lähtub ilmselt menetlusökonoomikast. Kohtu hinnangul oleks
1 tulenevalt õigem, kui
2 sõnastust muudetaks ja pankroti väljakuulutamise ajal võlgniku vastu kohtumenetluses olevad nõuded jäetaks hagimenetluses läbi vaatamata olenemata kohtuastmest, kuhu menetlus on jõudnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole OÜ Baltic Panel Group pankrotimenetluses
1 p. 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõuet ja tema hagi nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohtu tõlgendus, mille kohaselt AÕS § 363 lõikest 2 samastub hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek kinnispandiga vaid juhul, kui kohus on hagi, mille 6 tagamiseks kohtulik hüpoteek seati, rahuldanud, hagi tagamise abinõu ei ole kohtulahendiga muudetud ega tühistatud ning vastav kohtulahend on jõustunud, on vastuolus hagi tagamise mõttega. TsMS § 377 lg. 1 eesmärgiks on soodustada hagi rahuldamise võimalikkust ning vältida kostja tegevust, mis võiks kohtuotsuse täitmist raskendada. TsMS § 378 lg. 1 p. 1 kohaselt on kohtulik hüpoteek üks hagi tagamise abinõusid. Lähtudes maakohtu tõlgendusest, ei omaks kohtulik hüpoteek enne kohtuotsust hüpoteegiga võrdset õigusjõudu ning ei tagaks kohtumenetluses menetletavat nõuet. Arvestades, et kohtulik hüpoteek ei ole enne kohtuotsust pandiks, võib kinnistu omanik kinnistu võõrandada kolmandale isikule ning seejärel esitada pankrotiavalduse isikliku pankroti väljakuulutamiseks. Pankroti väljakuulutamine toob tulenevalt TsMS-st kaasa hüpoteegi kustutamise nüüdseks kolmandale isikule kuuluvalt kinnistult. Seega pärast pankroti väljakuulutamist oleks vaadeldav kinnistu kolmanda isiku omandis ning seda ei koormaks ükski asjaõiguslik piirang. Tekib olukord, kus kohus on seadnud hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi, mis tegelikkuses hagi ei taga ja kohtulikul hüpoteegil kaoks sisuline mõte. AÕS § 363 lg. 2 mõte seisneb nende nõuete ringi piiramises, mis kohtuotsuse korral rahuldamisele kuuluvad, vältimaks hageja hagimenetluses menetlemata nõuete kaitstust. Kohus on lähtunud üksnes grammatilisest tõlgendusest ning jõudnud seetõttu normi vale tõlgenduseni, mis omakorda tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
2 ei sätesta pankrotimenetluse algatamise tagajärgi kohtulikule hüpoteegile, nagu kohus seda väidab. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamisel nõude läbi vaatamata. Kohtulik hüpoteek ei ole nõue, vaid nõuet tagav abinõu. Seega ei sätesta
2 tagajärgi hagi tagamiseks seatud kohtulikule hüpoteegile. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed kohtulikule hüpoteegile ei ole Eesti õiguses piisavalt reguleeritud.
ei erista kokkuleppe alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki ja kohtulikku hüpoteeki, samuti ei näe seadus ette kohtuliku hüpoteegi mõju algatatud pankrotimenetlusele. Kuivõrd vastav regulatsioon puudub, peab lähtuma pankrotimenetluse üldpõhimõtetest. Maakohtu tõlgendus kohtuliku hüpoteegi mõjust ei lähe kooskõlla
mõttega, eelkõige võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibiga.
2 tulenevalt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kui ühel ajal alanud kohtumenetlustest on üks jõudnud maakohtu otsuseni ja teine mitte, siis esimese vaidluse osas menetlus jätkub, samuti jääb kehtima hagi tagamise abinõuna kohaldatud kohtulik hüpoteek. Seega on ühe võlausaldaja nõue pankrotimenetluses tagatud rohkem kui teise võlausaldaja nõue üksnes seetõttu, et ühe võlausaldaja kohtuprotsess on kulgenud kiiremini. Kuivõrd võlgniku pankrot kuulutati välja enne kui ühe võlausaldaja kohtumenetlus otsuseni jõudis, siis on ühe võlausaldaja nõue pankrotimenetluses esimese järgu nõue ning teise võlausaldaja nõue teise järgu nõue. Selline olukord, kus nõude rahuldamise järk sõltub sellest, millal kohtumenetlus otsuseni jõudis, on ebamõistlik ning vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Oluline protsessiõigusnormi rikkumine seisneb maakohtu otsuse põhjendatuse nõude (TsMS § 436 lg. 1) rikkumises. Maakohtu otsus on põhjendamata, vastuoluline ning ei sisalda seisukohti kõikide apellandi väidete kohta. Kohus on asunud seisukohale, et
2 kannab võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ning samaaegselt tekitab ebavõrdsust võlausaldajate vahel, mis ei ole võimalik. Kohtu nimetatud järeldused on vastuolulised. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja väidetele, mis puudutasid võlausaldaja nõuete “külmutamist” pankroti väljakuulutamisel.
1 p. 6 eesmärgiks on külmutada võlausaldaja nõue, takistamaks selle suurenemist pankrotimenetluse käigus. Samal põhimõttel kuuluvad “külmutamisele” kõikide võlausaldajate nõuded, olenemata asjaolust, kas need nõuded võiksid tulevikus suureneda, väheneda või nende rahuldamisjärk muutuda. Oma olemuselt on apellandi nõue esimese järgu nõue, mistõttu kuulub nõuete kaitsmise koosolekul ka kaitsmisele esimese järgu nõudena. Hagi tagamise abinõuna rakendatud 7 kohtulik hüpoteek kustutati seetõttu, et võlgnik pankrotistus kohtumenetluse käigus. Seega ei langenud hagi tagamise alus ära sisuliselt, vaid formaalselt, kuivõrd esines alus kohtumenetluse lõpetamiseks. Pankroti väljakuulutamisel fikseeritakse kõik nõuded väljakuulutamise hetke seisuga ning edasises pankrotimenetluses lähtutakse üksnes pankroti väljakuulutamise hetkel eksisteerinud nõuetest ja nende tagatusest pandiga. Vastustajate poolt pakutud AÕS § 363 lg. 2 ja
2 tõlgendus tekitab võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Võlausaldaja eelistatud olukord ei saa sõltuda kohtute töö kiirusest ning AÕS § 363 lg. 2 tuleb tõlgendada
valguses. Kohus ei ole seisukohta võtnud apellandi väite osas, et vastustajate poolt pakutud tõlgendus on vastuolus TsMS-is sätestatud hagi tagamise mõttega. AÕS § 363 lg. 2 tõlgendusel tuleb arvestada
ettenähtud võimalusi nõuetele vastuväidete esitamiseks. Kohus, olles tutvunud vaidluse esemeks oleva nõude ning muude asjaoludega, on pidanud vajalikuks apellandi nõue tagada pandiga. Asjaolu, et kuulutati välja pankrot, peaks apellandi hinnangul muutma üksnes viisi, kuidas nõue sisuliselt lõpuni vaadatakse, mitte selle nõude tagatust. Sisuliselt on võimalik pankrotimenetluses jätkata vaidlust nõude üle, mis oli pankroti väljakuulutamise hetkel kohtuliku hüpoteegiga tagatud. Selline vaidlustamine viib olukorrani, kus kohus saab uuesti läbi vaadata nõude aluseks olevad asjaolud ja anda õigusliku hinnangu nõudele ehk viia läbi samad toimingud, mis jäid pankrotieelses kohtumenetluses pooleli. Seega tekib olukord, kus kohtuliku hüpoteegi aluseks olnud nõue vaadatakse kohtulikult läbi ning see vaidlus jõuab ka jõustunud kohtuotsuseni. Kohus ei ole kohtuotsuses viidatud väite suhtes oma seisukohta esitanud. Vastustajate seisukoht Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Kolleegium leiab, et asjakohane ei ole üksnes otsuse põhjenduses sisalduv arutlus selle kohta, kuidas tuleks maakohtu arvates
2 sõnastust muuta, ja see käsitlus tuleb otsuse põhjendusest välja jätta. Siiski ei muuda see käsitlus maakohtu otsust ülejäänud osas ebaõigeks. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusega, järgib seda ega pea kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks põhjendusi üle korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja otsuse põhjendus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Nõustuda ei saa apellandiga, nagu oleks tegemist TsMS § 436 lg. 1 nõuete rikkumisega, kui maakohus ei ole otsuses avaldanud arvamust kõigi apellandi õigusteoreetiliste arutluste kohta. TsMS § 436 lõikest 1 tuleneb küll kohtu kohustus kohtuotsust põhjendada, täpsemalt käsitlevad otsuse põhjendusele esitatavaid nõudeid aga TsMS § 438 ja § 442 lg.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.