) ning alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid.
lg 2 kuni 01.07.2010.a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid.
juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. TsMS § 5521 lg 1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulas 20.10.2010.a mõlemad lapsed ära. Lapsed selgitasid, et nad tahavad ema juures elada ning isal külas käia. Ema elukaaslasega on neil suhted head. Ema ei tee takistusi isaga suhtlemisel. Ema otsustab, mida neile on vaja osta. 3 Kohus, võttes arvesse, et käesolevas perekonnaasjas tuleb eelkõige lähtuda laste huvidest, lähtub sellest, et lapsed soovivad elada ema juures ja käia isal külas. Eestkosteasutuse esindaja ning alaealiste esindajad olid seisukohal, et laste elukoht peaks olema ema elukoht. Laste kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on laste kodu. Lastel peab olema üks kodu, kus nad tunneb ennast turvaliselt ja laste elu peab olema korraldatud selliselt, et nad saavad võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Eelnimetatu on laste turvalisuse ja heaolu huvides ning selle on lapse ema lastele taganud (
Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit ega kohus pole ka ise tuvastanud, et hageja oleks käitunud laste huvisid eirates või pole laste kasvatamisel taganud neile nõuetekohast hoolitsust. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja alaealiste laste ja nende esindajate seisukohad, lähtudes asjaolust, et lapsed elavad käesoleval ajal ema juures, kus nende heaolu ja turvalisus on tagatud, leiab, et laste huvides ja soove arvestades on põhjendatud jätta nad elama ema juurde. Hageja esitas 15.10.2010 täiendava nõude, milles palub anda laste A. K.i ja A. K.i hooldusõigus täielikult üle hagejale. Alates 01.07.2010 kehtiva
lg1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg1 kohaselt vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Eestkosteasutuse esindaja ning alaealiste esindajad toetasid hagi ning nõustusid laste hooldusõiguse täieliku üleandmisega laste emale S. K.le. Kohtuistungil leidis tõendamist, et alaealiste A. K.i ja A. K.i vanemad (pooled) elavad alaliselt lahus ja peamiselt on laste eest hoolitsemisega tegelnud S. K., kellel on olemas kõik võimalused laste kasvatamiseks ja hooldamiseks. 4 Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja alaealiste laste ja nende esindajate seisukohad, leiab lähtudes asjaolust, et poolte vahelised suhted on pingelised, lapsed elavad käesoleval ajal ema juures, kes siiani on peamiselt tegelnud laste eest hoolitsemisega ning otsustanud lastega seonduvaid küsimusi, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on laste huvides. Alaealise A. K.i ja A. K.i hooldusõigus kuulub täielikult üleandmisele S. K.le. Pooltel ei ole vaidlust selles, et lapsed viibivad isa juures üle nädala reede õhtust laupäeva õhtuni, teistel päevadel lepivad vanemad eelnevalt kokku. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus isiklikult lapsega suhelda ja teise vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (
MS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Viru Maakohtu 27.11.2009.a määrusega oli hagejale menetluskulude kandmisel riigipoolset menetlusabi ja vabastatud ta täielikult riigilõivu tasumisest. antud Kuna TsMS §164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud nende endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.