lg 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.
lg 1 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lg 2 tulenevalt vastutavad käendavatava kohustuse eest täies ulatuses. Arvestades, et hageja nõue käendaja vastu ei ületa vastutuse rahalist piirmäära, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Hageja tugineb oma nõudes veel AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (
) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi esitamisel taotleb hageja kostjalt kokku solidaarselt võlgnevuse väljamõistmist summas 67 088.47 krooni. Peale selle palub hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 23.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 25,84% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 06.02.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ajal kehtivate üldtingimustega; koopiad hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkuleppest nr 1, 14.04.2007 ja kokkuleppest nr 2, 24.11.2007; koopiad hageja ja käendaja vahel sõlmitud käenduslepingust, samuti võla sissenõudmisega seotud kirjadest - lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestus; koopia hageja hinnakirjast; koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arve tasumist tõendavast maksekorraldusest, hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjaid esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjatele on hagimaterjalid isiklikult kätte antud nende elukohas: A S` on allkirja vastu hagimaterjalid kätte saanud 30.11.2010 ja S S – 02.12.2010. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli seega A S `il – 14.12.2010 ja S S`l – 16.12.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. 3 Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostjate poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda ja need kostjatelt solidaarselt välja mõista. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust, samuti üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud
§-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on põhivõlgnikule A S`ile vastavalt lepingule võimaldanud krediiti summas 58 109.21 krooni. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Põhivõlgnik on rikkunud lepingut, jättes tagastamata laenumaksed lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud
lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus) nähtuvalt on hageja
ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgnike poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. 4
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kohus leiab, et kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 67 088.47 krooni, sellest tagastamata krediidisumma 56 018.18 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress – 6 091.29 krooni, 1100 krooni on võla sissenõudmise kulu ja 3879 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjatelt solidaarselt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 23.11.2010 määras 25,84% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate tehtud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 92919190, 18.11.2010 riigilõivu tasumisest summas 8500 krooni, ja maksekorraldus nr.21354, 03.11.2010 OÜ Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve tasumisest (aluseks koondarve nr 91, 01.11.2010 õigusabikulude tasumiseks -, antud asjas summas 1500 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 – 163; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 09. 09. veebruaril 2011. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.