← Eesti

2-08-79439/29

Obsah (6)§ 401§ 88§ 101§ 113§ 34§ 402

Tsiviilasi nr: 2-08-79439 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2010, Tall

§ 401lg-d 1 ja 2).

Hageja on võtnud endale lepingu punktidega 2.1 ja 2.5 kohustuse anda kostjale laenu 7605,47 eurot, makstes laenusumma välja OÜ-le Modalen. Lepingu punktist 2.4 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-08-79439 nähtuvalt on kostja kasutanud laenu sõiduki Mercedes Benz 250 TD omandamiseks, s.t hageja on finantseerinud kostja sõiduki ostu. Lepingu punktidega 2.3 ja 3.1 on kostja võtnud omakorda kohustuse saadud laen vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule tagastada ning tasuda laenujäägilt intressi. Pooled on 26.11.2002 sõlmitud lepingu punktis 2.3 kokku leppinud laenu tagastamises ja intressi tasumises kuumaksetena laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Seega lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi 2002.a sissenõutavaks muutunud osamaksete (kuumaksete) osas algas hagi aegumistähtaeg TsÜS §-st 154 lähtudes 01.01.2003 kell 00:
  1. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppenuks aegumistähtaeg mainitud nõuete osas 31.12.2005 kell 24:
  2. 2003.a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2004 kell 00:00 ning lõppenuks 31.12.2006 kell 24:
  3. 2004.a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2005 kell 00:00 ning lõppenuks 31.12.2007 kell 24:
  4. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja viimase makse hagejale tasunud 08.09.
  5. Hageja on selle tasumise arvestanud 2004.a detsembris tasumisele kuulunud osamakse katteks, mis on laenulepingu punkti 3.3 ja

§ 88lg 6 kohaselt ka õigustatud.

Selleks hetkeks üksi laenulepingust tulenev nõue veel aegunud ei olnud. Hagiavaldus on kohtule esitatud 26.11.2008. Seega pärast aegumistähtaja lõppu. TsÜS § 158 lg-t 1 tuleb vaadelda erinormina TsÜS § 154 suhtes, s.t nõude tunnustamise korral aegumistähtaja algust viimatinimetatud normi järgi määratleda ei saa. Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi on 2002.a, 2003.a ja 2004.a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas hageja nõuded aegunud ning need tuleb jätta TsÜS § 142 lg-st 1 juhindudes rahuldamata. Kooskõlas TsÜS §-s 144 sätestatuga oleksid aegunud ka hageja võimalikud viivisenõuded kõnealuste osamaksete tasumisega viivitamise eest. Lähtudes TsÜS §-st 154 ja § 146 lg-st 1 ei ole aegunud hageja nõuded osamaksete osas, mis kuulusid maksegraafiku järgi tasumisele 2005.a jooksul. Nende osas on hagi esitatud aegumistähtaja jooksul. Nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2006 kell 00:00 ja oleks lõppenud 31.12.2008 kell 24:00.

§ 401

lg 1 järgi saavad õiguslikult rahuldamisele kuuluda ainult need nõuded, mis laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt muutusid sissenõutavaks 2005.a jooksul. Puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks kostjalt enne hagiavalduse esitamist viivist nõudnud. Laenulepingu punkt 3.2 näeb ette, et viivised tuleb laenusaajal tasuda 10 päeva jooksul pärast vastavasisulise nõude saamist laenuandjalt. Eelnenust järeldub, et kostja on kohustatud tasuma saadud krediidisummalt intressi kokku 75 817,16 krooni ning lepingu punkti 3.3 järgi tuleb lugeda kuni 08.09.2005 toimunud laekumiste arvel esmajärjekorras täidetuks kostja intressi tasumise kohustus. Viivist on hageja õigustatud nõudma ainult nende osamaksete tasumisega viivitamise osas, mille tasumise nõue ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud. Kuivõrd kostja on tasunud hagejale kokku 126 500 krooni, on intress eelnenust tulenevalt tasumata ainult viimase kolme osamakse ulatuses, mis maksegraafikust nähtuvalt moodustavad kokku 43,32 eurot. Eesti Panga vahetuskursist (1 euro = 15,6466 krooni) lähtudes moodustab see 677,81 krooni. Ülejäänud 75 139,35 krooni intressist tuleb lugeda makstud 126 500 krooni arvel tasutuks. Muus osas tuleb tasumised kooskõlas lepingu punktiga 3.3 arvestada krediidi tagastamise kohustuse katteks. Krediidina saadud rahasumma kokku moodustas käesoleval juhul 7605,47 eurot, mille ekvivalent Eesti kroonides on 118 999,75 krooni. Nimetatud summast saab hageja poolt teostatud maksete arvel tasutuks lugeda 51 360,65 krooni (s.o 126 500 – 75 139,35). Tagastamata krediidi jääk moodustab seega 67 639,10 krooni (s.o 118 999,75 – 51 360,65). 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-08-79439 2005.a jooksul pidi kostja laenulepingu lisaks olevast maksegraafikust nähtuvalt krediidijääki tagastama 3309,64 euro ulatuses, s.o summas 51 784,61 krooni. Kokkuvõttes on kostjal seega tagastamata krediiti 67 639,10 krooni, kuid hagi saab rahuldada 51 784,61 krooni ulatuses. Ülejäänud osas on krediidi tagastamise osamaksete tasumise nõuded aegunud. Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hageja põhinõude (krediidi tagastamiseks) 51 784,61 krooni ulatuses ning intressinõude 677,81 krooni ulatuses. Hageja viivisenõue summas 100 000 krooni kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ülaltoodud käsitlusest järelduvalt on kostja käesoleval juhul viivituses kõigi 2005.a graafikujärgselt tasumisele kuulunud krediidi tagastamise osamaksete tasumisega. 2005.a toimunud nelja tasumise arvelt tuleb vastavalt

§ 88

lg-le 6 ja laenulepingu punktile 3.3 täidetuks lugeda eelnenud perioodidel sissenõutavaks muutunud laenu tagasimakse kohustused ja intressinõuded. Laenulepingu punktis 3.2 on pooled leppinud kokku viivisemääras 1% päevas tähtpäevaks täitmata kohustuselt. 2005.a lõikes oli kostja kohustatud tasuma krediidi tagasimakseid järgmiselt: 26.01.2005 – 256,54 eurot (viisis 2,5654 eurot päevas); 26.02.2005 – 264,38 eurot (viivis 2,6438 eurot päevas); 26.03.2005 – 280,12 eurot (viivis 2,8012 eurot päevas); 26.04.2005 – 281,03 eurot (viivis 2,8103 eurot päevas); 26.05.2005 – 291,62 eurot (viivis 2,9162 eurot päevas); 26.06.2005 – 298,54 eurot (viivis 2,9854 eurot päevas); 26.07.2005 – 309,08 eurot (viivis 3,0908 eurot päevas); 26.08.2005 – 317,12 eurot (viivis 3,1712 eurot päevas); 26.09.2005 – 326,81 eurot (viivis 3,2681 eurot päevas); 26.10.2005 – 337,28 eurot (viivis 3,3728 eurot päevas); 26.11.2005 – 347,12 eurot (viivis 3,3712 eurot päevas). Laenulepingu punktis 1 on pooled kokku leppinud, et intressiarvestuses lähtutakse 30päevasest kalendrikuust. Seega on põhjendatud lähtuda viivisearvestusel 360-päevasest kalendriaastast. Eeltoodut arvestades oli kostja lepingust tulenev viivisevõlg 20.11.2008 seisuga tunduvalt suurem kui hagis nõutav 100 000 krooni. Nii oli kostja 26.01.2005 tasumisele kuulunud osamakse (256,54 eurot) tasumisega viivituses olnud 1378 päeva (periood 27.01.2005-20.11.2008), mis võimaldaks nõuda viivist summas 3535,12 eurot (s.o 1378*2,5654) ehk 55 312,63 krooni. 26.02.2005 tasumisele kuulunud osamakse (264,38 eurot) tasumisega oli kostja 20.11.2008 seisuga viivituses olnud 1347 päeva (27.02.200520.11.2008), mis võimaldaks nõuda viivist summas 3561,20 eurot (s.o 1347*2,6438) ehk 55 720,65 krooni. Seega võiks hageja ainuüksi 26.01.2005 ja 26.02.2005 tasumisele kuulunud osamaksete tasumisega viivitamise eest nõuda viivist rohkem kui 100 000 krooni. Arvestades ülaltoodut, rahuldas kohus hageja viivisenõude 100 000 krooni ulatuses. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostjat ei saa vaadelda vaidlusaluses õigussuhtes tarbijana (

§ 34

) ja poolte vahel sõlmitud lepingut tarbijakrediidilepinguna (

§ 402), kuna kostja on 21.12.2009 kohtuistungil väitnud, et soovis saadud krediidi arvel ostetud sõidukiga osutada taksoteenust (toimik lk 32). 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-08-79439 Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata, kuna kostja on laenulepingust tuleneva summa 125 000 kr tagasi maksnud ja nõue on ka aegunud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid üle ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas, et kostja maksis hagejale laenulepingu alusel 126 500 kr. Maakohus tuvastas, et kostja oli kohustatud saadud krediidisummalt tasuma intressi kokku 75 817,16 kr ja lepingu p 3.3 järgi tuli lugeda kuni 08.09.2005.a toimunud laekumiste arvel esmajärjekorras täidetuks kostja intressi tasumise kohustus. Seega ei tähenda apellandi väide, et ta on auto müügihinna tasunud, et tema laenulepingust tulenev võlgnevus oleks lõppenud. Laenuleping on tasuline leping ja laenu kasutamise eest tuli kostjal maksta ka intressi. Apellandi väited, et hageja nõuded on täies ulatuses aegunud, kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tulenev nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat, ei ole põhjendatud. Maakohus on leidnud, et osaliselt on hageja põhinõue ja viiviste nõue aegunud ning jätnud selle rahuldamata. Maakohus on õigustatult leidnud, et hageja nõuded osamaksete osas, mis kuulusid maksegraafiku järgi tasumisele 2005.a jooksul, ei ole aegunud, kuna tulenevalt TsÜS § 154 ja § 146 lg 1 on hageja need nõuded esitanud enne aegumistähtaja saabumist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust tuleb jätta muutmata maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ja apellatsioonikohtu menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.