Obsah (4)

§ 67§ 100§ 101§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2232 Otsuse kuupäev 15.02.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla d

§ 67p 1, Viru Vangla kodukorra p 8.1.1.

ja p 7.

1. sätestatud nõuete rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 14.04.2009.a A.Streltsov olles Viru Vangla eelvangistushoone osakonna E6 kambris nr 2367 ei allunud hommikuse loenduse ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele öelda oma ees- ja perekonnanimi. 25.05.2009.a esitas A.Streltsov vaide Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1168-D kehtetuks tunnistamiseks. Justiitsministeerium jättis 09.10.2009.a. vaideotsusega nr 11-7/432 A.Streltsov’i vaide rahuldamata, kuna leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. 08.10.2009.a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1168-D tühistamise ja nimetatud käskkirja alusel kartseris veedetud aja eest kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 krooni. 14.12.2009.a määrusega tagastas kohus A.Streltsov’i kaebuse osaliselt, s.o kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna A.Streltsov’il oli selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus määras menetleda käesoleva asja raames üksnes A.Streltsov’i nõuet tühistada Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1168-D. 18.12.2009.a määrusega võttis kohus A.Streltsov’i kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluse käskkirjaga on rikutud tema õigusi. Kaebaja selgitab, et 14.04.09.a. oli ta Viru Vangla E-6 kambris
2. Kell 8.25 hommikuse loenduse ajal tuli keegi vanglaametnikest sisse ning hakkas temalt nõudma, teda hirmutama ja ähvardama, et kaebaja nimetaks oma perekonnanime. Kaebaja märgib, et ta võib oma nime nimetada ühe korra, aga mitte iga päev ja 2 korda päevas. Veel enam, et ta ei tea, kellele ta oma nime nimetab. Kaebaja selgitab, et ta küsis ühe korra, et öelgu vanglaametnik oma perekonnanimi, et ta teaks, kellele ta oma perekonnanime ütleb, aga vastuseks näitas vanglaametnik kaebajale oma kaelakaarti, umbes et loe. Kaebaja ütles vastu, et ta ei oska eesti keeles lugeda. Kaebaja leiab, et sellega on rikutud põhiseaduse § 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Mitte kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi või muude tunnuste tõttu. Kaebaja küsis valvuritelt, miks ta peab nimetama oma perekonnanime iga päev ja 2 korda päevas. Nemad vastasid, et nii on Kodukorras kirjas. Kaebaja leiab, et Viru Vangla Kodukord on vastuolus EV Põhiseaduse §11 - õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Aga Viru Vanglas teeb kaebaja arvates igaüks oma seadused. 26.01.2010.a toimunud menetluskonverentsil selgitas kaebaja, et ta ei nimetanud enda perekonnanime ja ta ei hakkagi seda tegema ja et ta ei pea kellelegi aru andma. Kambrisse tuli vanglaametnik, kes vist oli vanglaametniku riietes. Kaebaja ei pööranud tähelepanu sellele, kas tal oli rinnasilt, see ei huvitanud teda. Ametnik pöördus kaebaja poole esimesena, ta pöördus kaebaja poole korraldusega. Kaebaja ei vastanud talle ning ta ei mõista, miks ta peakski. Kaebaja on vanglas ja vanglaametniku ülesanne on kaebaja nime teada. Kaebaja märgib, et ta ei saa selle eest raha, et ta nimetaks oma nime. Lähtuvalt eeltoodust palub Aleksandr Streltsov tühistada Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkiri nr 6-3/1168-D. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla leiab, et Aleksandr Streltsov’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

(VangS) § 67 p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukord p 7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. 2

§ 100

lg 1 kohaselt

, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. ja

§ 64

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik; lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi; lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades; lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu; lg 41 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.

§ 101

lg 2 kohaselt distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe; lg 3 kohaselt vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati A.Streltsov’i distsiplinaarkorras VangS § 67 p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1 ja 7.5 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 (viieks) ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele mitte allumises. Rikkumine väljendus selles, et 14.04.2009 kella 08.25 paiku hommikuse loenduse ajal andis valvur Julia Spasjonova kaebajale korralduse öelda oma eesja perekonnanimi, kuid . A. Streltsov korraldust ei täitnud. Viru Vangla kodukorra p-st 7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Seega on vanglaametniku poolt loenduse ajal kaebajale antud korraldus öelda oma ees- ja perekonnanimi kodukorraga kooskõlas ning kaebaja, olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla kodukorraga tutvus A.Streltsov ajavahemikul 02.04.2009-08.04.2009) oli kohustatud vanglaametniku antud vastavale korraldusele alluma. Isegi juhul kui A.Streltsov oli seisukohal, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, ei andnud see alust korraldusele mitte allumiseks. Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Aleksandr 3 Streltsov’ile antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Julia Spasjonova ettekandega nr 1556, milles on märgitud, et A.Streltsov ei allunud temale antud korraldusele. Samuti on rikkumine tõendatud A.Streltsovi 14.04.2009 seletuskirjaga. Vanglateenistuja seaduslikule korraldusele mitte allumine on vastuolus

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja leiab, et kaebajale A.Streltsov’ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. A.Streltsovi distsipliinirikkumine väljendus selles, et Viru Vangla eelvangistushoone kambris 2367, 14.04.2009 kella 08.25 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud kaebaja ametniku seaduslikule korraldusele öelda oma ees- ja perekonnanimi. Asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis vanglaametniku esitlemist ja selle tõttu keeldus täitmast ametniku korraldust. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 7.5 ametnikul õigus anda kinni peetavale isikule korraldus öelda oma ees-ja perekonnanimi. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik nimetatud kohustusest. Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus korraldust täitmast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldusest aru, kuid kaebaja eiras temale antud korraldust. Seega kaebaja tunnistab, et keeldus täitmast vangla ametniku korraldust. Kaebaja väited ametniku mittekohasest käitumisest ei vasta tegelikkusele. A.Streltsov andis distsiplinaarmenetluse käigus 14.04.2009 seletuse, millest ei tulene, et valvur oleks teda ähvardanud. Asjaolu, et ametnik nõuab vangistust reguleerivate õigusaktidega sätestatud nõuete täitmist ei ole tõlgendatav ähvardamisena. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja soovib oma sellekohaste väidetega vabaneda vastutusest. Vastustajal ei ole alust kahelda vangla ametniku ütlustes. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu kaebaja enda üleolevale käitumisele, mis otseselt väljendub kaebaja 14.04.2009 seletuskirjast ja kohtule esitatud kaebusest, milles kaebaja näitab üles soovimatust täita vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Asjakohatu on kaebaja viide põhiseaduse §-dele 11, 12, kuna vangla kõikides osakondades viiakse läbi kaks korda päevas loendused ning kõik vanglas viibivad kinni peetavad isikud on kohustatud ütlema oma nime ning vajadusel ütlema ka täiendavad andmed. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on 4 Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Siinkohal on ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus öelda oma nimi, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vasta HMS § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu pidi kinnipeetav korraldust täitma. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud sätestatud nõudeid ning karistus vastab teo raskusele ja rikkumise toime pannud isikule. Arvestades kaebuses väljendatud seisukohti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebusest tuleneb otseselt kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtivasse korda ning soovimatus seda täita. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Tegemist on asutusega, kuhu paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Reeglina ei satu sellesse asutusse isikud juhuslikult ning vanglasse paigutatakse isikud kelle käitumisest tulenevalt ei ole neid võimalik vabadusse e. ühiskonda jätta. A.Streltsov on vanglasse paigutatud kui vahistatu. Ilmselgelt ei täidaks isikute vanglasse paigutamine

§-s 66 sätestatud eesmärke, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist/järgimist. Kinni peetavate isikute suhtes 2 korda päevas läbi viidav loendus on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla kodukorra punktis 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumiskohustused loenduse ajal. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.-08.04.2009. Seega on kaebaja teadlikult, s.o otsese tahtlusega, süstemaatiliselt eiranud kodukorras sätestatut. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selline käitumine näitab üksnes tema ääretut küünilisust ja üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda. 26.01.2010.a toimunud menetluskonverentsil jäi vastustaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Streltsov’i kaebus rahuldamata. 5 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja kaebuses ja menetluskonverentsil-kohtuistungil ei eitanud, et ta 14.04.2009.a, olles Viru Vangla eelvangistushoone osakonnas E-6 kambris nr 2367 ei allunud hommikuse loenduse ajal kell 8.25 vanglaametniku seaduslikule korraldusele öelda oma ees- ja perekonnanimi, kuid ta vaidlustab Viru Vangla direktori 14.05.2009.a käskkirja nr 6-3/1168-D, millega teda distsiplinaarkorras karistati 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati talle kartseri karistuse kandmise ajal täielikult

§-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus selgitas kaebaja oma seletuses, et ta ei ole nõus 2 korda päevas nimetama oma perekonna- ja eesnime, ta on vaba inimene ja räägib seda, mida soovib, tal ei ole kohustust ennast esitleda ja ta ei pea vajalikuks aidata vanglaametnikul loendust läbi viia. Ta ei tööta, asub kinnipidamisasutuses, selle eest talle raha ei maksta ja vanglaametnik on kohustatud ilma tema kaasabita tuvastama, kus asub kinnipeetav. (t.l. 26) Kaebaja seletas vaides, et 14.04.2009.a kl 8.25 astus keegi kambrisse 2367 ja nõudis, et ta nimetaks oma perekonnanime, mille peale ta vastas, et tema foto ja perekonnanimi on vanglaametniku käes. Ta ei ole nõus 2 korda päevas igaühele seda ütlema. (t.l. 29) Kohtuistungil seletas kaebaja, et ta ei öelnud oma perekonnanime ja ta ei hakkagi seda tegema ja ta ei pea kellelegi aru andma. Vanglaametnik pöördus korraldusega ning ta ei vastanud talle. Ta on vanglas ja vanglaametnik peab tema nime teadma. Ta ei saa selle eest raha, et nimetaks oma nime. Kui ametnik nimetab tema nime, siis ta vastab, kas ta on see isik. Ta ei loe oma tegevust rikkumiseks ja teda karistati ilma asjata. (t.l. 44 pöördel) Ülaltoodud kaebaja ütlustest järeldab kohus, et kaebaja protestib oma allumatusega korraldust täita nii vangla kodukorra kui ka loenduse protseduuri vastu. Kaebaja on vahistatuna VangS § 4 mõistes isik, kellel on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnises vanglas eelvangistusosakonnas või arestimajas. VangS § 41 lg 2 kohaselt vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Viru Vangla Kodukord (edaspidi Kodukord) on kinnitatud Viru Vangla direktori 31.03.2008.a käskkirjaga nr 43 ja p.1.1 kohaselt Kodukord sätestab vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Viru Vangla territooriumil. Kodukord täpsustab

s, justiitsministri 30.11.2000.a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) ja muudes õigusaktides sätestatut. Kodukorra p.1.

1. kohaselt on Kodukord kohustuslik täitmiseks kinni peetavatele isikutele, Vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele ja p.1.4 kohaselt kinni peetava isiku all mõistetakse kinnipeetavaid ja vahistatuid. 6 VangS § 105 lg 1 kohaselt vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. VangS § 90 lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja
2. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. VangS § 67 p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikuvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt viiakse loendus läbi vangla direktori määratud korras. Viru Vangla Kodukorra, mis on kinnitatud Viru Vangla direktori poolt, p.7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku käest nime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust paigutuskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Viru Vangla Kodukord p 8.1.
3. kohaselt kinnipeetav isik on kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele.

§ 100

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Nagu näha toimiku materjalidest, on distsiplinaarmenetlus läbi viidud VangS §-st 64 lähtudes. A.Streltsov’ile inkrimineeritud süü on tõendatud menetlusosaliste ütlustega, kaebaja põhjalikult kirjeldab oma käitumist 14.04.2009.a kambris nr 2367 hommikuse loenduse ajal kell 08.

1. Distsiplinaarmenetluse protokolli (t.l. 24) ja valvur J.Spasjanova ettekandega (t.l. 25) on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Viru Vangla Kodukorra p.8.1.1 ja p.7.
2. Ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide (kaebuses ja vaides), et vanglaametnik teda hirmutas ja ähvardas, et ta ütleks oma perekonnanime. Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekannet. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et vanglaametnik suheldes kaebajaga teda hirmutas või ähvardas. Kohus leiab, et on täielikult tõendatud A.Streltsov’i süüline distsiplinaarrikkumine Viru Vangla Kodukorra p.8.1.
3. ja p.7.
4. suhtes ja seega vaidlustatav käskkiri on õiguspärane. 7 Kohus leiab, et asjakohatud on kaebaja väited, et ta keeldus oma nime nimetamast põhjusel, et vanglaametnik ei ole ennast esitlenud. Vanglaametnik kannab vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll on aga vastavalt Viru Vangla Kodukorra p.7.5 ametnikul õigus küsida vahistatu isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja väitis, et ta keeldus nime ütlemast ja sellest järeldub, et ta sai aru antud korraldusest. Perekonnanime lugemiseks ei ole vaja eesti keele eriteadmisi. Menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel oli õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud vahistatu varasemat mitmekordset distsiplinaarkorras karistatust (t.l. 33-34), samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. On oluline kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtiva korra suhtes ning soovimatus seda täita. Kohus leiab, et vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute seaduskuulekas käitumine, eriti loenduse ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras jne. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. Kaebaja ei soovi aru saada, et ta asub kinnises asutuses, kus on spetsiifiline kord. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kuidas kaebaja saab aru sõnast „loendus“ ehk „pereklitška“. Vaidlustatava käskkirja kohaselt ta ei allunud vanglaametniku korraldusele nimetada oma perekonna- ja eesnimi ja teda karistati korralduse mittetäitmise eest. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 A.Streltsov’i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 8