KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-3096 Haldusasi D. L.’i kaebus Kaitsepolitseiameti kohustam

§ 11lg 4).

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale D. L.’ile. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebustest nähtuvalt pöördus kaebaja Kaitsepolitseiameti poole sooviga tutvuda Jälitustegevuse seaduse (JTS) § 17 lõike 2 kohaselt tema kohta kogutud jälitustoimingu materjalidega. Kaitsepolitseiameti 03.09.2010 vastusega nr 24 AT ja 23.09.2010 vastusega nr 24 AT/4 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata põhjusel, et Riigiprokuratuur on KrMS § 121 lõike 2 alusel andnud loa jätta isik tutvustamata jälitustoimingu käigus kogutud andmetega. Kaebaja on pöördunud 15.10.2010 avaldusega Riigiprokuratuuri poole jälitustegevuse käigus kogutud andemetega tutvustamisest keeldumise kohta selgituse saamiseks. T. B.’i 29.10.2010 vastuses nr RP-2-8/10/631-II selgitati kaebajale, et jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise loale on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 6 lg 1 p 5 kohaselt piiratud juurdepääs kuni 02.09.
2. a. Ülaltoodud asjaoludel on kaebaja esitanud kohtule taotluse Kaitsepolitseiameti kohustamiseks vormistada jälitustoimingu käigus kaebaja kohta kogutud andmetega tutvustamisest keeldumine põhjendatud otsusega.
3. Kuna kohtul tekkis kahtlus kaebuse halduskohtu pädevusse kuulumise osas ja kaebaja ei olnud kaebusele lisanud kaebusega seonduvate dokumentide koopiaid, siis nimetatud küsimuse lahendamiseks küsis kohus 20.12.2010 kohtunõude korras täiendavat informatsiooni kaebuses märgitud asjaolude kohta Kaitsepolitseiametilt ja Riigiprokuratuurilt.
4. 29.12.2010 on Kaitsepolitseiamet ja Riigiprokuratuur esitanud kohtule ühise vastuse, milles on kinnitanud kohtul tekkinud kahtluse õigsust, et selle kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastusest nähtuvalt jälitusmenetlus kaebaja suhtes oli ajendatud JTS § 9 lg 1 p-st 1, s.o jälitusmenetluse alustamise ajendiks oli vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Jälitustegevuse teostamiseks avatud jälitustoimik suleti 24.07.2009 seoses Harju Maakohtu 05.01.2009 otsuse nr 1-07-13025 jõustumisega 20.07.2009 Riigikohtu määrusega, millega jäeti esitatud kassatsioonid menetlusse võtmata. Riigiprokurör on andnud Kaitsepolitseiametile loa KrMS § 121 lg 2 alusel tulenevalt punktides 1-7 sätestatud aluste esinemisest, mitte tutvustada D. L.ile tema kohta kogutud jälitustoimingute materjale. Nimetatud jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise luba on omakorda riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 6 lg 1 p 5 kohaselt salastatud piiratud tasemel 25 aastaks.
5. Vastavalt JTS § 18 lg-le 1 võib esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaide või prokuratuurile kaebuse jälitusasutuse tegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. Sama paragrahv lg 2 kohaselt on õigus seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. JTS § 19 lg 1 kohaselt kontrollivad jälitusasutuste kõrgemalseisvad organid nende haldusse kuuluvate ametkondade jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust. JTS § 19 lg 2 kohaselt järelevalvet uurimisasutuseks oleva jälitusasutuse poolt sama seaduse § 9
6. lõike punktides 1, 2, 3 ja 71 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse üle teostab prokuratuur. Kuna jälitusmenetlus oli käesoleval juhul ajendatud JTS § 9 lg 1 p-st 1, teostab järelevalvet jälitustegevuse seaduslikkuse üle prokuratuur ning kaebuse lahendamine jälitustoimingu ja sellega seotud toimingute vaidlustamises kuulub prokuratuuri pädevusse. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuste esitamine toimub seejuures KrMS §-des 228 ja 229 sätestatud korras. Seega antud juhul saab D. L. esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuuri kaebuse lahendamise määrust on isikul omakorda õigus vaidlustada vastavalt KrMS §-s 230 sätestatud korrale Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku juures.
7. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Ülaltoodust ilmneb, et. et D. L.i kaebuses vaidlustatud küsimuse sisuline lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid seadusandja on näinud selleks ette teistsuguse menetluskorra. D. L.il on õigus esitada kaebus kõigepealt Riigiprokuratuurile ja edasi juba vastavalt KrMS §-s 230 sätestatud korrale Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule. Hurma Kiviloo Kohtunik