Obsah (5)

§ 67§ 105§ 90§ 100§ 101

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2225 Otsuse kuupäev 30.12.2009 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Viru Vangla d

) § 67 p 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 tulenevalt kinni peetav isik on kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Vangistusseaduse § 100 lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. 2 Vangistusseaduse § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. ja Vangistusseaduse § 64 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik; lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi; lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades; lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu; lg 41 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Vangistusseaduse § 101 lg 2 kohaselt distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe; lg 3 kohaselt vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. A.Streltsov’i distsipliinirikkumine väljendus selles, et kaebaja olles Viru Vangla eelvangistushoone osakonnas E6 kambris nr 2367 15.04.2009 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud ametniku seaduslikule korraldusele öelda oma ees-ja perekonnanimi. Vastustaja leiab, et asjakohatud on kaebaja väited, et soovis vanglaametniku esitlemist ja selle tõttu keeldus täitmast ametniku korraldust. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 7.5 ametnikul õigus küsida kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik kohustusest loenduse ajal öelda oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus nime ütlemast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldusest - öelda enda nimi - aru, kuid kaebaja eiras temale antud korraldust. Seega kaebaja tunnistab, et keeldus täitmast vangla ametniku korraldust. Asjakohatu on kaebaja viide põhiseaduse §-le 12, kuna vangla kõikides osakondades viiakse läbi kaks korda päevas loendused ning kõik vanglas viibivad kinni peetavad isikud on kohustatud ütlema oma nime ning vajadusel ütlema ka täiendavad andmed. Vastustaja märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-3-1103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 Ig-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei 3 anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Siinkohal on ka Riigikohus eelpool viidatud lahendis leidnud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus öelda oma nimi, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja ei vasta HMS § 63 lg 2 sätestatud tunnustele, mistõttu pidi kinnipeetav korraldust täitma. A.Streltsovi poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu on tõendatud vanglaametniku ettekandega nr

1. Kaebajale anti distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt võimalus seletuste andmiseks, millest viimane keeldus. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud sätestatud nõudeid ning karistus vastab teo raskusele ja rikkumise toime pannud isikule. Arvestades kaebuses väljendatud seisukohti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebusest tuleneb otseselt kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtivasse korda ning soovimatus seda täita. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Tegemist on asutusega, kuhu paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Reeglina ei satu sellesse asutusse isikud juhuslikult ning vanglasse paigutatakse isikud kelle käitumisest tulenevalt ei ole neid võimalik vabadusse e. ühiskonda jätta. A.Streltsov on vanglasse paigutatud kui vahistatu. Ilmselgelt ei täidaks isikute vanglasse paigutamine vangistusseaduse §-s 66 sätestatud eesmärke, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist/järgimist. Kinni peetavate isikute suhtes 2 korda päevas läbi viidav loendus on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla kodukorra punktis 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumiskohustused loenduse ajal. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul 02.04-08.04.
2. Seega on kaebaja teadlikult, s.o otsese tahtlusega, süstemaatiliselt eiranud kodukorras sätestatut. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selline käitumine näitab üksnes tema ääretut küünilisust ja üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda. 22.12.2009.a toimunud menetluskonverentsil leidis vastustaja, et vaidlusalune käskkiri on seaduslik, vastab nõuetele ja tühistamisele ei kuulu. Vastustaja märkis, et samuti on kaebaja tunnistanud, et ta sihilikult ei täida vanglaametniku korraldusi. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Aleksandr Streltsov’i kaebus rahuldamata. 4 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja kaebuses ja menetluskonverentsil ei eitanud, et ta 15.04.2009.a, olles vangistusseaduse (

) § 4 kohaselt vahistatu staatuses, asus kambris 2367 ja hommikuse loenduse ajal kell 08.10 ei öelnud oma ees- ja perekonnanime. Kaebaja seletas, et keegi tuli kambrisse, kuid kes ta oli kaebaja ei tea, kuna ta ei öelnud oma nime. Vanglaametnik hakkas kaebajat sundima, et ta nimetaks enda perekonnanime, ähvardas ja hirmutas teda. Kaebaja vastas vanglaametnikule, et ta peab teadma, kellele kaebaja oma perekonnanime ütleb. Kaebaja soovis, et vanglaametnik ennast esitleks. Vanglaametnik näitas talle oma kaelakaarti tema nimega ja ütles – loe. Kaebaja vastas vanglaametnikule, et ta ei oska eesti keelt. Kaebaja täpsustas, et vanglaametnikul oli kaebaja kaart tema nime ja fotoga ja vanglaametnik oma korraldusega diskrimineerib teda ja rikub põhiseaduse § 12. Sellest kaebaja positsioonist kohus järeldab, et kaebaja protestib oma käitumisega vangla kodukorra vastu. Tartu Halduskohtu menetluses on mitu analoogset kaebaja kaebust ja seega kohus teeb järelduse, et kaebaja sihilikult ignoreerib loenduse läbiviimise protseduuri.

§ 105

lg 1 kohaselt vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 90

lg 1 kohaselt eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

§ 67

p 1 tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg 1 kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt viiakse loendus läbi vangla direktori määratud korras. Viru Vangla Kodukorra, mis on kinnitatud Viru Vangla direktori poolt, p.7.5 tulenevalt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku käest nime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust paigutuskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid.

§ 100

lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Nagu näha toimiku materjalidest, on distsiplinaarmenetlus läbi viidud

§-st 64 lähtudes ja seda järgides. 5 A.Streltsov’ile inkrimineeritud süü on tõendatud menetlusosaliste ütlustega, kaebaja kaebusega, milles ta kirjeldab oma käitumist 15.04.2009.a. Distsiplinaarmenetluse protokolli (t.l. 33) valvuri I.Uigru (t.l. 34) ettekandega on tõendatud kaebaja süü selles, et ta rikkus Viru Vangla Kodukorra p.8.1.1 ja p.7.5. Vaides kaebaja (t.l. 37) kirjutab, et „ma ei pea oma nime ütlema ükskõik kellele. Need tüübid, kes tulevad loendusel 2 korda päevas ei nimeta enda nime ja minul tekivad mõtted, et need on kelmid, sest nad kardavad öelda oma nime (t.l. 37)“. Kohus leiab, et see väide on absurdne. Ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide (kaebuses), et vanglaametnikud teda hirmutasid ja ähvardasid, et ta ütleks oma perekonnanime. Kohtul puudub põhjus mitte usaldada vanglaametniku ettekannet. Kohtul puudub piisav põhjus uskuda kaebaja sõnu rohkem kui vanglaametniku sõnu. Seega ei pea kohus tõendatuks seda, et vanglaametnikud suheldes kaebajaga teda hirmutasid või ähvardasid. Kohus leiab, et on asjakohatud kaebaja väited, et ta keeldus oma nime nimetamast põhjusel, et vanglaametnikud ei ole ennast esitlenud. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime kohta. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll on aga vastavalt Viru Vangla Kodukorra p.7.5 ametnikul õigus küsida vahistatu isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja väitis, et keeldus nime ütlemast ja sellest järeldub, et ta sai aru antud korraldusest. Perekonnanime lugemiseks ei ole vaja eesti keele eriteadmisi. Kohus leiab täielikult tõendatuks A.Streltsov’i süüline distsiplinaarrikkumine Viru Vangla Kodukorra p.7.5 ja p.8.1.1 osas. A.Streltsov’i distsiplinaarkorras karistamise on paljuski põhjustanud kaebaja enda ebakohane reageering loenduse käigus, mis ei vasta Viru Vangla Kodukorrale. Menetlus distsiplinaarsüüteos asjaolude väljaselgitamisel ja karistamisel oli õiglane ja õiguspärane. Karistuse määra valikul on vastustaja juhindunud lubatud kaalutlustest, on arvestatud vahistatu varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti seda, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. On oluline kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtiva korra suhtes ning soovimatus seda täita. Kohus leiab, et vangla on asutus, kus tuleb tagada vahistatute seaduskuulekas käitumine, eriti loenduse ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse käigus kontrollitakse, kas vahistatu viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras jne. Kaebaja näitas allumatust korra suhtes ja õigustas ennast asjakohatute seletuste ja põhjendustega. Kaebaja ei soovi aru saada, et ta asub kinnises asutuses, kus on spetsiifiline kord. Vaidlustatav käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 A.Streltsov’i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 6