← Eesti

2-09-64764/3

Obsah (10)§ 367§ 407§ 444§ 173§ 1741§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 23.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja num

§ 367

alusel taotleb hageja kostjalt kokku 13941,86 krooni, sellest 6971,43 krooni põhivõlg ja 6970,43 krooni viivis ning tulevikus lisanduva viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega 28.01.2010.a. kätte saanud (tl 40). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest, vastanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik hageja taotluse alusel vastavalt

§ 407

lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning

§ 407

lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha

§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS §-st 113 lg 1.

§ 367

alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2

(4)Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-34) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse ja mobiiltelefoni eest 6971,43 krooni ja viivisena 6970,43 krooni. Seega tuleb põhivõla ja kõrvalnõude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 13941,86 krooni. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka

§ 367alusel lisanduva viivise väljamõistmist.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud käesolevas asjas

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1400 krooni ning hageja õigusabikulud 2800 krooni (koos käibemaksuga). Lisatud on menetluskulude nimekiri (tl 6) ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Seega on kohtul võimalik

§ 1741

lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuväliseks kuluks on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagi esitamisel on tasutud 27.11.2009.a. riigilõivu 1400 krooni (maksekorraldus tl 37). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulud moodustavad vastavalt OÜ I. C. E. C. S. arvele (tl 7) koos käibemaksuga 2800 krooni.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja - käesolevas asjas OÜ I. C. E. C. S. töötaja. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt

§-st 133 lg 1 on 6971,43 krooni. 3

(4)Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et põhjendatud on lepingulise esindaja kulu väljamõistmine taotletust väiksemas ulatuses, võttes aluseks osutatud õigusabi mahu, mis seisnes vaid hagi koostamises ja kohtule esitamises, kuna kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile käesolevas menetluses 1400 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista seega 2800 krooni (1400 +1400).

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.