) § 16 lg 3 alusel 13.01.2010 teate, millega võttis siduva kohustuse lisada käibemaks 20% määras kinnistu üürivõi rendihinnale või kasutusvaldusse andmise hinnale ning samuti kinnistu müügihinnale, kui nimetatud tehingud toimuvad edaspidise majandustegevuse käigus. Kinnistu ostu eesmärk, arendada kinnistul välja kohvik-motell, on kajastatud ka Lepingu punktis 2.2.
Maksuvabastust on kasulik rakendada siis, kui ostjaks on eraisik või maksuvaba käibega ettevõtja (nt pank), sest müügikäibelt kokkuhoitud käibemaks on suurem kui kaotatud sisendkäibemaks. Käibemaksu lisamine seevastu on kasulik siis, kui ostjaks on teine ettevõte, kes kasutab kinnisasja oma maksustatava käibe tarbeks ning saab seetõttu kogu tehingult makstud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kui valikuõigust ei oleks või ei saaks müüja seda kasutada, siis tekiks paratamatult käibemaksu kumulatsioon. Käesolevas situatsioonis on GK, ettevõte, kes ostjana kavandab ostetud kinnisasja kasutamist oma maksustatava käibe tarbeks, ning seega on valik käibemaksu lisamise osas põhjendatud. Ettevõtja peab maksustamise soovi rakendamisest maksuhaldurit enne käibe tekkimist kirjalikult teavitama. Mingit kooskõlastust või luba ei anta, vajalik on üksnes maksuhalduri teavitamine. Pärast teate saatmist ei saa enam valikuõiguse rakendamisest loobuda. Kui maksuhaldurit õigeaegselt ei teavitatud, siis loetakse käive maksuvabaks. Nii jäik regulatsioon on ebaproportsionaalne, sest suhteliselt väike eksimus võib endaga kaasa tuua kumulatsiooni väga suures mahus (L. Lehis, Maksuõigus, 2009, lk 400-401). Asjaolu, et müüja LC jättis õigeaegselt, enne käibe toimumist, esitamata MTA-le teate käibemaksu lisamise kohta, on väike eksimus. Eriti arvestades asjaolu, et teavitamisele ei järgne maksuhalduri poolset luba või kinnitust tehingu maksustamisele, vaid tegu on pelgalt informatiivse teavitusega. Arvesse tuleb võtta LC selgitused teate algse mitteesitamise kohta ning samuti peab PMTK arvestama tagasiulatuva teatega kumulatsiooni vältimiseks. V. M. on maksuhaldurile 15.01.2010. a esitatud tagasiulatuvas käibemaksuteates selgitanud, et teate hilisema esitamise põhjuseks on asjaolu, et LC ei teadnud müügilepingu sõlmimise hetkel, et antud kinnistu müük on maksuvaba ja et käibemaksu lisamise korral tuleks teavitada maksuhaldurit. V. M. arvas, et renoveeritud kinnistu müük, koos vara ja seadmetega, on maksustatav
kohaselt igal juhul. Ka notar ei selgitanud
rakendamist, s.t teavitamiskohustust puudutavat. Juhul kui notar oleks pooli ning eelkõige müüjat teavitanud, et maksuhaldurile tuleb esitada teade kinnisasjale käibemaksu lisamise kohta või kui müüja oleks ise vastavat teavet omanud, siis oleks müüja ilmselgelt ka vastavasisulise teate esitanud. Seega teatega kinnitatakse müügilepingus näidatud müügihinna õigsust ja müüjal tekkinud käibemaksukohustust. Maksuhaldur on Maksuotsuse lk-l 9 toonud välja oma seisukoha, et ostja käibemaksu maha arvamise õigust piiratakse ennekõike lähtuvalt sellest, et tegemist on maksuvaba käibega ning LC-l puudus õigus Kinnistu müügihinnale käibemaksu lisada, mitte põhjusel, et müüja ei ole käibemaksu riigile tasunud. Juhul kui müüja oleks olnud teadlik kohustusest esitada käibemaksu lisamise kohta teade MTA-le, siis ilmselgelt oleks ta teate esitanud ning tehing 4 oleks alates teate esitamisest ja informeerimise kohustuse täitmisest muutunud automaatselt käibemaksuga maksustatavaks. LC esitas vastavalt
§-le 27 käibedeklaratsiooni, millega deklareeris vaidlusaluse käibemaksusumma. MTA võttis nimetatud deklaratsioonil esitatud summa arvesse, mis omakorda tähendab, et MTA aktsepteeris tehtud tehingut. MTA võttis, vastavalt esitatud käibedeklaratsioonile, arvesse Kinnistu müügitehingu koos käibemaksuga, mistõttu on Linux Care OÜ-l hetkel, vastavalt MTA kodulehele, maksuvõlg summas 799 860 krooni. Seega kui MTA-l on tekkinud nimetatud summas nõue LC vastu, siis ei ole põhjendatud asjaolu, et GK ei saa seda summat sisendkäibemaksuna maha arvestada. GK on maksuhaldurile korduvalt selgitanud, et ei ole nõudnud müügitehingu maksustamist käibemaksuga ning GK-l puudus ja puudub igasugune võimalus ja kontroll sundida LC-d seda tegema. Maksuhaldur leidis aga, et kui GK-l tõepoolest puudunuks kontroll LC üle, siis poleks GK oma kontrollmenetluse raames esitanud nimetatud kinnistu käibemaksuga maksustamise tagasiulatuvat teadet LC eest, mida GK tegi koos Muutva tingimusega maksuotsusele vastuväite esitamisega. Sellise asjaolu väljatoomine „omavahelise seotuse“ tõendamiseks on asjakohatu, täiesti alusetu ja meelevaldne. GK pole maksuhaldurile esitanud teadet kolmanda isiku eest või nimel, vaid seoses kontrollmenetlusega. Tegemist oli koopiaga LC poolt PMTK-le saadetud teatest. GK sai kontrollmenetluse käigus teda, et Kinnistu müüja ei olnud vastavat teadet esitanud. Selles, et Ostja võttis Müüjaga ühendust nimetatud asjaolu kontrollimiseks ning et LC edastas koopia tema enda poolt esitatud teatest muuhulgas ka Ostjale, ei ole midagi tavapäratut. Vastupidi, tavapäratu oleks olnud selline situatsioon, kus Müüja poleks informeerinud Ostjat ka Ostjat puudutavast tagasiulatuva mõjuga teatest (ehk Müüja oleks tegutsenud tagaselja). Seetõttu pole midagi tavapäratut ka selles, et Ostja esitas saadud koopia informatsiooni mõttes maksuhaldurile. Antud asjaolu ei näita kuidagi, et pooled oleksid omavahel „seotud“. Maksuotsusest, milles ei aktsepteerita käibemaksu lisamist müüja poolt esitatud teate alusel, tekib nii Ostjal kui ka Müüjal kumulatsioon. Ekslik on maksuhalduri väide, et Müüja tasandil kumulatsiooni ei teki. Müüja tasandil tekib kumulatsioon, sest maksuvaba käibe puhul peab ta ümber arvestama renoveerimiskuludelt mahaarvatud sisendkäibemaksu ja selle täielikult maksuhaldurile tagasi maksma, kuigi müüja reaalselt kavandas kinnistu kasutuselevõttu oma maksustatava käibe tarbeks (vaidlus viimase asjaolu üle puudub). Asjaolu, et LC äriplaan ei realiseerunud, ei võta temalt õigust tehtud investeeringutelt sisendkäibemaksu maha arvata ning ei saa sundida teda sisendkäibemaksu ümber arvestama, kui on olemas võimalus vältida käibemaksukulu tekkimist. Maksuhalduri seisukoht, et LC-l puudub õigus tehingu maksustamiseks, tekitab olukorra, kus Müüjal tekib riigi ees käibemaksuvõlg seoses ümberarvestamise kohustusega, kuid Ostja seda käibemaksu ostuhinna osana ja sisendkäibemaksuna maha arvata ei saa. Maksuhalduri väljendatud seisukoht, et LC-l on majanduslikult soodsam deklareerida Kinnistu müüki maksuvaba käibena (Kinnistu arendamiseks varasemalt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestuse tulemusena väheneks tõenäoliselt maksuvõlg), ei ole tõene ja on ka eksitav. Maksuvõlg küll tõenäoliselt väheneks, kuid samas jääks alles võlg GK ees 800 000 krooni ulatuses, mistõttu kokkuvõttes LC koguvõlg (maksuhalduri ja GK ees) suureneks. Ekslik on ka maksuhalduri arvamus justkui oleks GK-l võimalik praegu tekkinud kumulatsiooni (ostjana ei saa maha arvata sisendkäibemaksu, kuigi kavandab objekti kasutamist maksustatava käibe tarbeks) vältida lihtsa „tasaarvestusega“ (vt Maksuotsuse lk 9 viimane lõik). Kui lähtuda majanduslikust loogikast, siis Müüja tõenäoliselt ei nõustuks Ostja ettepanekuga hinna vähendamiseks 800 000 krooni võrra, sest see jätaks kogu käibemaksukulu, mis tekiks käibemaksu ümberarvestamise tulemusena, Müüja tasandile ja seega väheneks müüja jaoks tehingu tulukus. Sellisel juhul on väga tõenäoline, et Müüja nõuaks tekkiva käibemaksukulu katmist osaliselt või täielikult Ostjalt müügihinna osana. Seda 5 käibemaksu aga Ostja sisendkäibemaksuna maha arvata ei saa. Arvestades, et GK on esitanud maksuhaldurile teate käibemaksu lisamisest tulevikus tehtavatele tehingutele antud kinnistuga, siis tekiks sisendkäibemaksu kumuleerumine jällegi Ostja tasandil. Seega ei ole võimalik saavutada olukorda, kus ei toimuks sisendkäibemaksu kumuleerumist. Kumulatsiooni tekkimist välistab üksnes maksustamise valikuõiguse kasutamine Müüja poolt. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-63-06 toonud välja järgnevad seisukohad: „Käibemaksuga maksustamisel ei saa olla karistatavat iseloomu. Käibemaksu kumuleerumist tuleb vältida isegi siis, kui on aset leidnud maksupettus.“ Käesoleval juhul seisneb rikkumine vaid asjaolus, et Müüja esitas teate käibemaksu lisamise kohta tagasiulatuvalt, mistõttu on antud juhul käibemaksuga maksustamine ebaproportsionaalne ning kannab paljuski karistuslikku eesmärki teate õigeaegselt esitamata jätmise eest. Lähtuvalt sellest, et GK näol oli tegu heauskse ostjaga ning tehingu eesmärgiks ei olnud enammakse tekitamine Ostjale, on GK-l õigus arvata sisendkäibemaksuna maha LC arvel kajastatud käibemaks summas 800 000 krooni, mistõttu Maksuotsus tuleb tühistada. Vastustaja PMTK leiab, et esitatud kaebus on põhjendamata, ja palub jätta see rahuldamata. Maksuotsus on seaduslik (tehtud kehtiva seaduse alusel ning sellega kooskõlas) ja põhjendatud ning kaebuse esitaja seisukohad ei anna alust selle tühistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kuna GK näol oli tegemist heauskse ostjaga, on GK-l õigus arvata sisendkäibemaksuna maha LC Kinnistu müügiarvel kajastatud käibemaks summas 800 000 krooni. Kõnealuse tehingu puhul Kinnistu müügihinnale käibemaksu lisamine ei olnud lubatud, mistõttu on lubamatu ka GK poolt sisendkäibemaksu mahaarvamine. Maksuvaba käibena käsitatavate kaupade ja teenuste loetelu ja tingimused on sätestatud
§-s 16. Kinnisvara müük ei kuulu üldreegli kohaselt käibemaksuga maksustamisele ning on käsitletav maksuvaba käibena. Erand nimetatud põhimõttest on aga toodud
Nimetatud maksuvabastus ei kehti, kui kinnisasja oluline osa on ehitis, mis võõrandatakse enne esmast kasutuselevõttu või kui tegu on oluliselt parendatud ehitisega või kui kinnisasjaks on krunt, millel ei asu ehitist. Vaidlus puudub selles, et kõnealune Kinnistu nendele tingimustele ei vasta ning seetõttu, mistõttu on antud juhul tegemist maksuvaba käibega.
lg 3 p 2 alusel on aga maksukohustuslasel õigus lisada käibemaks kinnisasjale või selle osale, kui ta on enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust kirjalikult teavitanud. Nimetatud õigus ei laiene aga eluruumile. Vaidlusaluse Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud ärimaaga ning Kinnistu müügile käibemaksu lisamine oleks olnud lubatud vaid juhul, kui sellest oleks maksuhaldurit enne käibe toimumist teavitatud. Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole vastavat teatist LC poolt maksuhaldurile enne käibe toimumist esitatud.
lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Samal seisukohale jõudis ka Riigikohus oma 09.01.2009. a otsuses nr 3-3-1-69-08. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kui on tuvastatud, et vaidlusaluse kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, siis puudub kinnistu soetajal tulenevalt
Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium ka oma 06.04.2006. a otsuses nr 3-3-1-8-06 öelnud, et kui kinnistute ost-müük on maksuvaba, siis kuulub kohaldamisele
Sellest sättest tuleneb, et ka siis, kui käibemaksusumma on märgitud müügidokumendile seaduses sätestatut eirates, kannab selle käibemaksu riigile müüja. Seega tuleks maksunõue esitada müüjale, kui käibemaksusumma on üle kandmata. 6 Ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks aga jätta rahuldamata. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. GK poolt esitatud kaebuses on välja toodud täpselt samad seisukohad, mis GK on esitanud juba vaidemenetluses. Sarnased seisukohad on toodud ka GK Taotluses muutva tingimuse kehtivuseajal ja neid seisukohti on Maksuotsuses juba põhjalikult analüüsitud. Seega esitab PMTK oma vastuväited lühidalt. PMTK leiab, et antud juhul ei pea analüüsima Ostja heausksust, kuna Ostja heausksuse tuvastamine ei muudaks maksuvaba käivet maksustatavaks (Vt vastuse p 2.2). Peale selle on Maksuotsuses Ostja heausksust juba analüüsitud (Vt ka Vaideotsuse p 3 lõik 3 ja Maksuotsusest lk 4 ja 7). Maksuhaldur on GK-ga nõustunud, et Kinnistu ost on seotud GK tulevikus tekkida võiva maksustatava käibega (Vt Maksuotsuse lk 7), aga see ei muuda asjaolu, et Kinnistu käive oli antud juhul maksuvaba. GK väidet seoses sellega, et ta eeldas notariaalse tehingu õiguspärasust, on maksuhaldur ka juba eelnevalt analüüsinud (Vt Maksuotsuse lk 7). GK ja LC seotusele (GK-l oli mingi kontroll LC üle) viitavad nt järgmised asjaolud: Ostja on Müüja kui kolmanda isiku eest esitanud tagantjärgi teate käibemaksu lisamisest ja LC-ga seotud isik Maskellotar OÜ (sama juhatuse liige kui LC-l) loobus tasuta tema kasuks seotud hüpoteegist summas 4,5 miljonit Kinnistul (Vt Maksuotsuse lk 7-9). Kinnistu sihtotstarbeks oli kinnistusregistris andmetel 100% ärimaa. Seega tuli maksuhalduril välja selgitada, kas LC on enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem kinnisasjale käibemaksu lisamisest maksuhalduri piirkondliku struktuuriüksust kirjalikult teavitanud või mitte. Vaidlust ei ole selles, et Müüja vastavasisulist tahteavaldust MTA-le esitanud ei ole. PMTK rõhutab, et vastav teade tuleb
lg 3 alusel esitada enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil (Vt ka Vaideotsuse p-d 2-3 ja Maksuotsuse lk 5-6, 8). LC selgitas, et lisas Kinnistu müügil käibemaksu, kuna see müüdi koos vara ja seadmetega ja seega arvas, et tegemist on maksustatava käibega. PMTK toob välja, et notariaalses lepingus ei olnud kirjas, et Kinnistu müüdi koos vara ja seadmetega, vaid koos selle oluliste osade ja päraldistega. Hoolimata sellest, ei saa varad ja seadmed muuta Kinnistu müüki maksustatavaks käibeks (Vt Maksuotsuse lk 4). Peale selle, LC on vaidlusaluse Kinnistu soetanud veebruaris
lg 1 p-de 1 ja 4 alusel on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti, ning sama seaduse § 16 lg-s 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu.
lg 1 esimese lause kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Tulenevalt
lg 3 p-st 1 on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Vastavalt sama seaduse § 31 lg-le 1 teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
lg 2 p-s 3 on sätestatud, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist. 8 Seega näeb osundatud säte ette, et käibemaksuga üldreeglina ei maksustata kinnisasja või selle osaga seonduvat käivet, v.a eelmärgitud erandlikud juhul. Käesoleval juhul ei ole aga vaieldav, et eelnimetatud eranditega Kinnistu ostu-müügi puhul tegemist ei olnud. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vastustaja väidet ja see nähtub tegelikult ka Lepingust, et Kinnistu puhul on tegemist hoonestatud ärimaaga. Samas
lg 3 annab maksukohustuslasele võimaluse käibemaksu lisamiseks sättes märgitud kaupade ja teenuste (sh kinnisasi või selle osa) maksustatavale väärtusele, kuid üksnes tingimusel, et sellest eelnevalt maksuhaldurit kirjalikult teavitatakse. Nimelt
lg 3 p 2 kohaselt enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhaldurit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi, maksustatavale väärtusele. Kaebaja ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et niisugune eelnev teavitus antud juhul puudus. Seega, kui maksuhaldurit õigeaegselt ei teavitatud, siis loetakse käive maksuvabaks.
kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. 3. Kohus, arvestades ülalosundatud seadussätteid ning hinnanud poolte selgitusi ja asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et GK ei ole suutnud tõendada, et maksusumma määrati talle valesti (MKS § 150 lg 1). Maksuotsus ei riku GK õigust arvata maha sisendkäibemaksu
lg 1 alusel, kuna eelmärgitut arvestades oli Kinnistu võõrandamise näol tegemist maksuvaba käibega. Maksuotsus on oma lõppjäreldustes õige ja tühistamisele ei kuulu. Kohus nõustub põhimõtteliselt PMTK seisukohtadega ja ei pea vajalikuks käesolevas otsuses neid üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige järgmist. Ebaõige on kaebaja väide, et kuna enne käibe toimumist esitamata jäetud teavitus käibemaksu lisamisest on vaid väidetavalt väike eksimus, siis on ebaproportsionaalne keelata Ostjal sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja jätab tähelepanuta, et üldreeglina on kinnisasja käive maksuvaba ja ainuke eeldus selleks, et tehingu väärtusele lisatakse ka käibemaks, on see, et maksuhaldurit oleks kirjalikult teavitatud enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või sellest varem. Järelikult omab teavitus õiguslikke tagajärgi ning seetõttu ei ole mingit põhjust erandi tegemise puhul rääkida ebaproportsionaalsusest. Seadus on täitmiseks ja pole tähtsust, kas kõnealune teavitus jäi tegemata tahtlikult või ekslikult (teadmatusest, nagu maksuhaldurile on väitnud V. M., tl 91) – tagajärg sellest ei muutu. Maksuvaba käive ei saa muutuda tagasiulatuvalt maksustatavaks käibeks, nagu põhjendatult on leitud vaideotsuses. Kaebaja on ise õigesti märkinud, et maksumaksjad, kes selle nõudega siiani kursis ei ole, kannavad tõsist maksuriski. Õige on GK oletus, et kui teade oleks õigeaegselt esitatud, oleks tehing muutunud maksustatavaks. Kuivõrd antud juhul esitati niisugune teavitus aga alles pärast käibe toimumist, siis puudus Müüjal õigus käibele käibemaksu lisada ja samal põhjusel ei ole ka Ostjal õigus alusetult lisatud käibemaksu tagasi saada. GK ei saa kaebust põhistada asjaoluga, et tal väidetavalt puudus informatsioon, kas müüja on vastava teate maksuhaldurile edastanud. Lepinguosalisena ja edaspidi sisendkäibemaksu maha arvata sooviva isikuna pidi ta kandma selle eest hoolt, et erandi tegemiseks oleksid tingimused täidetud. Neil asjaoludel ei oma isegi tähtsust LC selgitus, miks ta lisas Kinnistu müügil käibemaksu. Samas on asjakohane vastustaja märkus, et kuna Lepingus ei olnud kirjas, et Kinnistu müüdi koos vara ja seadmetega, vaid koos selle oluliste osade ja päraldistega, ning LC on Kinnistu samuti koos 9 oluliste osadega ja päraldistega soetanud OÜ-lt Gatsby ilma käibemaksuta /07.02.2008 leping tl 99-101/, siis pidid kõik isikud teadma, et Kinnistu müük on maksuvaba. Kohus märgib selle väite õigsuse kinnituseks, et GK ja OÜ Gatsby on seotud isikud (sama juhatuse liige ja omanik). Seega kaebaja väide, et kuna antud tehing vormistati notari juures, siis ta eeldas selle korrektsust ja õiguspärasust, on sisutu. 4. Teine oluline põhjus, miks maksuhaldur ei saa anda kaebajale sisendkäibemaksu maha arvamise õigust ka kaalutlusõigust kasutades, seisneb selles, et müüja LC ei ole riigile käibemaksu tasunud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-8-06 (p 10) märkinud järgmist: „Kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis kuulus kohaldamisele
Sellest sättest tuleneb, et ka siis, kui käibemaksusumma on märgitud müügidokumendile seaduses sätestatut eirates, kannab selle käibemaksusumma riigile üle müüja. Seega tuleks maksunõue esitada müüjale, kui käibemaksusumma on üle kandmata. Ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks aga jätta rahuldamata, mitte peatada tagastamist. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Selles asjas ei kuulu lahendamisele küsimus, kas ostja saaks nõuda müüjalt alusetult tasutud käibemaksusumma tagastamist.“ Neil asjaoludel ei oma mingit tähtsust kaebaja väidetav heausksus, kuna Maksuotsuse lõppjäreldus sellest ei muutu: maksuvaba käive ei muutu maksustatavaks käibeks ega tekiks eelmärgitud asjaoludel ja põhjustel GK-l õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kohus toonitab, et kaebaja väidetav heausksus ning tema viidatud Riigikohtu lahendid nr 3-4-1-1-02 ja nr 3-3-1-32-09 ja Euroopa Kohtu lahendid võiksid olla asjakohased, kui tegemist oleks olnud maksustatava käibega ja ainukeseks probleemiks oleks Müüja poolt käibemaksusumma riigile ülekandmata jätmine. Kumulatsiooniküsimusel on maksuhaldur piisava põhjalikkusega peatunud ja kohtul pole sellele midagi lisada. Ka ei anna sellekohased väited alust seaduslikku maksuotsust tühistada. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja väited selles osas Müüja kaitseks on asjakohatud, kuna HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab isik halduskohtusse pöörduda ikka üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Ühtlasi annavad need aluse pidada põhjendatuks maksuhalduri väiteid, et Linux Care OÜ ja GK on seotud isikud, kuigi see käesoleva otsuse aspektist ei oma määravat tähtsust. 5. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda, mistõttu kohtul puudub vajadus hinnata nende kandmise tõendatust ja kulude suuruse põhjendatust. Vastustaja ei ole HKMS § 93 lg 1 korras menetluskulunõuet esitanud. Seega jäävad PMTK võimalikud menetluskulud ka tema enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.