Perioodil 5.08.2005 kuni 30.09.2009 on hageja arvestanud kostjale majandamis- ja kommunaalkulusid kokku 94 410 krooni 13 senti ja viivist 9804 krooni 47 senti, millest kostja maksis perioodi jooksul 71 110 krooni 48 senti. Seega seisuga 1.10.2009 on kostja põhivõlg 23 299 krooni 65 senti ja viivisvõlg 9804 krooni 47 senti. Hageja 23.03.2005 üldkoosolekul otsustati p-s 3 kinnitada remondifondi makse suuruseks 3,50 krooni/m2, mille arvelt toimub laenumaksete tasustamine (2 krooni/m2). Selle otsuse alusel esitati kostjale arved alates 5.08.2005 kuni 5.04.
imust laenu tagastamise ja eraldi remondifondi maksete kohta. 25.04.2008 üldkoosolekul ei olnud kostja vastu hageja 2007.a majandusaasta aruandele. Kostjale esitati 2007.a remondifondi kasutamise tabel 1.08.
lg 1 järgi tegutseb korteriühistu n.ö isemajandamise alusel, mis tähendab korteriomanike rahavahendite arvel. Selleks võib korteriühistu koguda ka sihtmakseid. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 23 299 krooni 65 senti ja viivis 9804 krooni 47 senti, samuti põhinõudelt viivis 0,07% iga päeva eest alates 1.10.2009 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ei ole võimalik aru saada, kuidas on hageja otsused ja märgitud rahasummad vaadeldavad hageja majandamiskuludena. Ei selgu, kuidas ja millal on hageja teostanud maja hooldamist ja milliseid kommunaalteenuseid ja millal on kostjale osutatud. Tõendamata on väide, mille järgi on kostjale perioodil 5.08.2005-6.05.2008 määratud majandamisja kommunaalmaksed 58 420 krooni 13 senti, samuti on tõendamata vastav väide viivise 3445 krooni 77 sendi arvestamise kohta. Kostja ei mõista, kuidas on olnud võimalik arvestada temale majandamis- ja kommunaalmakseid alates 5.08.2005, kui kostja omandas kõnealuse korteriomandi alles 21.03.2006.
lg 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku poolt korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päev. Kinnistusregistri andmete järgi on kostjale kuuluva korteriomandi reaalosa üldpind 66,70 m
lg-le 2 peab hageja juhatus andma igale ühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Et nõutavad dokumendid jäid eelnevalt ühistu liikmetele esitamata, siis ei olnud ka selles mõttes järgitud üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid
imustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
imustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed (MTÜS § 21 lg 4). Vastavalt hageja põhikirja p-le 6.7
imustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. 23.03.2005 kavandatud üldkoosoleku päevakord ei näinud eeskätt ette laenu võtmise ega majandustegevuse aastakava kinnitamise otsustamist. Hageja põhikirja järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse laenu võtmise otsustamine (p 6.2 alap 6) ja majandustegevuse aastakava kinnitamise otsustamine (p 6.2 alap 7). Kuna protokollist nähtuva päevakorra järgi ei olnud kumbki
imus lülitatud sõnaselgelt üldkoosoleku päevakorda, siis ei 4 olnud võimalik sel põhjendusel neid
imusi üldkoosolekul arutada. Hageja põhikirja järgi tuleb üldkoosoleku toimumise teates ära näidata koosoleku päevakord (p 6.4). Et tegu on põhimõtteliste
imustega, ei ole õiguspärane, kui nimetatud
imusi näidatakse mingite muude päevakorrapunktide all. Seega ei olnud hageja üldkoosolek pädev vastavaid otsuseid vastu võtma. Teise isiku eest (asemel) allkirja andmise, teise isiku asemel üldkoosolekul osalemise ja hääletamise keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Kuna isikud, kes tegelikult 23.03.2005 üldkoosolekule end kirjalikult ei registreerinud, seal osalemiseks ja hääletamiseks oma tahet ei väljendanud, on kõnesolevad tehingud, üldkoosolekul osalemiseks allkirja andmine (TsÜS § 87 on täiendav tühisuse alus allkirja andmise (kirjaliku vorminõude järgimata jätmise) osas TsÜS 83 lg 2 kõrval), üldkoosolekul osalemine ja üldkoosolekul hääletamine, tühised TsÜS § 87 tähenduses. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seega on erinevatel põhjendustel eelmärgitud hageja üldkoosoleku otsused õigusvastased. Tulenevalt hageja põhikirjast ei olnud 23.03.2005 üldkoosolek otsustusvõimeline ja seega polnud ka võimalik sel päeval mingeid otsuseid vastu võtta. Vastuhagi ei ole aegunud, kuna kostjale said vaidlusalused otsused teatavaks juulis
lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. 23.03.2005 seisuga oli korteriühistu liikmeks D. M., kostja abikaasa, kes osales vaidlustaval üldkoosolekul, samuti osales üldkoosolekul tema kõrval kostja isiklikult algusest lõpuni. Seega sai D. M. ja kostja teada üldkoosoleku otsustest vahetult üldkoosolekul. Asjaolu, et D. M. ja kostja võtsid otsused õigeks, tõendavad näiteks korralikud maksed remondi (400,20 krooni/kuus), hoolduse (1166,50 krooni/kuus) ja laenu tagastamise eest (169,42 krooni/kuus) kahe aasta jooksul. Kostja esitas avalduse nõudega tühistada hageja 23.03.2005 üldkoosoleku otsused. Oma avalduses tugineb kostja
lg-s 3 sätestatud korteriühistu liikme õigusele pöörduda kohtu poole korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Nimetatud säte ei oma tagasiulatavat jõudu, vaid kehtib ainult üldkoosoleku läbiviimise hetkel korteriühistu liikmelisust omavale isikule, kelle õigusi saab otsus rikkuda. Korteriühistu vaidlustava üldkoosoleku ajal ei olnud kostja ühistu liige. Ta sai hageja liikmeks alles 3.02.2006. Seega ei saanud 23.03.2005 üldkoosoleku otsused kostja korteriühistu liikme õigusi rikkuda.
alusel ei tekkinud kostjal üleantud õigust nimetatud üldkoosoleku otsust vaidlustada, vaid korteriomandi ülemineku hetkest. Eelmine korteriühistu liige D. M. osales KÜ 23.03.2005 üldkoosolekul, sai teada otsustest ja oli nendega nõus ning ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud otsuseid kohtus. Seega endine korteriühistu liige kaotas vaidlustamise õiguse 22.06.2005 ega saanud oma õigust anda järgmisele korteriomanikule üle. 23.03.2005 üldkoosolek oli läbi viidud seaduslikult ja otsused on õiguspärased. Vastuhagis esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 5. Harju Maakohus rahuldas 15.06.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 33 104 kroon 12 senti ja viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates 1.10.2009 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on registrisse kantud 9.04.1999 ja elamu majandamine on talle üle antud ning kostjale kuulub Tallinnas XXXXXX XXX XX asuvas elamus korteriomand 6 nr X. Kostja on tulenevalt
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXXXXX XXX XX asuvas elamus korteriomand nr X kuulus kuni 3.02.2006 kostja abikaasa D. M.. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on õiguslik alus jätta hagejale osaliselt tasumata osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning kas hageja 23.03.2005 üldkoosoleku otsused on tühised. Poolte vahel on vaidlus selles, et kostja ei ole saanud ettenähtud ulatuses hooldus- ja kommunaalteenuseid ning kas kostja on õigustatud jätma tasumata hageja laenumakseid. Hageja põhikirja (edaspidi põhikiri) p 2.2 kohaselt eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule-ühistu liikmele.
¹ järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega pidi kostja kandma õiguseelneja kohustused hageja ees.
lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Järelikult on kostja kui korteriühistu liige kohustatud hagejale tasuma majandamiskulude ja saadud teenuste eest. Tulenevalt hageja põhikirja p-st 6.5 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Hageja põhikirja p 6.6 kohaselt annab üldkoosolekul iga korter (korteriomand) ühe hääle. Seega pidanuks 23.03.2005 osalema üldkoosolekul vähemalt 77 hageja liiget. 23.03.2005 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul 81 hageja liiget. Kostja väitel ei osalenud üldkoosolekul nõutav arv hageja liikmeid ja osa liikmete allkirju on võltsitud. Tunnistaja I. K. võttis õigeks, et ta ei osalenud 23.03.2005 üldkoosolekul ja puudub ka tunnistaja allkiri osalejate nimekirjast. Tunnistaja V. C. ütlustest nähtuvalt ei ole tema ega ka abikaasa allkiri osalejate nimekirjas. Ka ei mäletanud tunnistaja V. C., kas käis 23.03.2005 üldkoosolekul ja kas seal otsuseid vastu võeti. Tunnistaja V. C. võttis õigeks, et ühistu on laenu võtnud, aga ta ei tea, mis aastast. Tunnistaja V. C. kinnitas, et maksab korralikult ühistu poolt esitatud arveid. Võlgu tunnistajal hageja ees ei ole. Tunnistaja D. M. ütlustega on tõendatud, et ta allkirjastas üldkoosoleku osalejate nimekirja. Tunnistaja D. M. väitel kinnitab tema allkiri, et ta ilmus 23.03.2005 üldkoosolekule. Juhatuse esimees nimetas, et kokku tuli 42 inimest. Koosolek läks laiali, kuna ei olnud kvoorumit. Tunnistaja D. M. ütlustega on tuvastatud, et juhatuse esimees teatas, et kui keegi soovib teada laenu võtmise tingimuste kohta, siis ta lubas selgitada seda lähemalt. Seega andis tunnistaja D. M. vastuolulisi ütlusi koosoleku laialiminekust ja samas juhatuse esimehe laenu võtmise selgitusest. Tunnistaja D. M. kinnitas, et suvest 2005.a tulid hageja arved, millel olid laenumaksed. Tunnistaja D. M. võttis õigeks, et katuse remont tehti mais-juunis 2005.a. Kostja vande all antud seletusest nähtuvalt viibis ta 23.03.2005 üldkoosolekul, kuid tal ei olnud hääle- ega sõnaõigust. Paljasõnaline on kostja väide, et koosolekul puudus kvoorum, allkirjad olid võltsitud, et 30-st korterist 7 inimest ei olnud registreeritud ja et 17 allkirja oli võltsitud. Abikaasa käis nende isikute juures, kes kinnitasid, et nemad ei ole allkirja andnud. 23.03.2005 üldkoosolekul ei tahetud laenu võtta. Kui tekkis arvetes laenu tagastamise summa, siis arvas kostja, et toimus mingi korduv koosolek, kus otsustati laenu võtta. Kostja kinnitas, et maksis laenu hagejale kuni 2008.a hetkeni, kuni selgus, et ei olnud tehtud korduvat üldkoosolekut. Ebausutav on kostja väide, et 7 kostja tasus mitu aastat laenumakseid ja siis leidis, et puudub üldkoosoleku vastav otsus. Hageja juhatuse liikme A. A. vande all antud seletusest nähtuvalt oli 2005.a maja katus väga halvas seisus. Kõik 30 korterit, mis asusid viiendal korrusel, olid kriitilises seisus, mitme korteri vuuke oli vaja täita. Soojustatud oli kolm seina ja üks sein jäi soojustamata, samuti ka välisuksed oli halvas seisus. Koguti infot elanikelt, millised tööd on eelkõige vajalikud. Eelnimetatud tööd olid 2005.a majandusplaanis. Raha oli vähe ja otsustati võtta laenu. Peaaegu kõik elanikud said ankeedid, milles olid märgitud vajalikud tööd. Iga ettepaneku kohta oli märgitud kolm firmat. Juhatus esitas need 23.03.2005 üldkoosolekule. Kuna toimus eelnev töö, siis üldkoosolekust võtsid osa kõik viienda korruse elanikud. Kostja oli ka koos oma abikaasaga kohal, koosolek toimus samal päeval. Kuna pank nõudis koosoleku protokolli ja osalema pidi 50 % + 1 häält. Üldkoosolek viidi läbi rahulikult. Kostja hääletas koos abikaasaga kõikide ettepanekute poolt ning pärast koosolekut ta tegi mulle komplimendi, et kui hästi toimuvad koosolekud. Sel hetkel oli kostja Kopli 98 korteriühistu esinaine. Koosolekul
imust, et laenu võtta ei tohi, ei olnud. Katus remonditi väga hästi. Vuuke tehti algusest lõpuni, mitte ositi. Kostja ei vaielnud vastu A. A. seletusele. Kostja väide, et 23.03.2005 protokollis on osa hageja liikmete allkirjadest võltsitud, ei ole tõsikindlalt tõendatud ja vastuolus D. M. 30.11.2006 Põhja Ringkonnaprokuratuurile antud avaldusega, milles ei ole ühtki viidet 23.03.2005 protokolli võltsitusele. Põhikirja p 6.8 kohaselt koostatakse üldkoosoleku kohta protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Iseenesest on õige kostja osundamine, et üldkoosoleku protokollile on alla kirjutanud peale koosoleku juhataja ja protokollija ka juhatuse liikmed, ei tee üldkoosoleku otsuseid tühiseks. 23.03.2005 kehtinud
redaktsiooni § 101 määras kindlaks, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Kui välja arvata tunnistaja V. C. puudumine 23.03.2005 üldkoosolekult, siis osales KÜ 150-st liikmest 80 liiget ning 23.03.2005 üldkoosolek oli otsustusvõimeline ja vastuvõetud otsused kehtivad. Asjakohane on hageja seisukoht, et D. M. ja kostja võtsid otsused õigeks. Seda tõendavad näiteks korralikud maksed remondi (400,20 krooni/kuus), hoolduse (1166,50 krooni/kuus) ja laenu tagastamise eest (169,42 krooni/kuus) kahe aasta jooksul. Seega on kostja vastuhagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja arvete ja võla arvestuse tabeliga on leidnud kinnitust, et D. M. ja kostja on jätnud süstemaatiliselt osaliselt tasumata majandamiskulud. Korteri üleandmis-vastuvõtuaktiga on tõendatud, et J. M. andis D. M. 30.12.2005 XXXXXX XXX XX-X asuva korteri ja D. M. kohustus tasuma kommunaalmaksed. Õige on kostja osundamine asjaolule, et alates novembrist 2006.a on hageja arvestanud korteri üldpinnaks 69 m2, mis on vastuolus kinnistusse kantud korteri suurusega 66,7m
imuse, miks korteris on arvestatud vett kahe inimese pealt, kui registrisse on kantud üks inimene ja detsembris arvestati suuremõõtmelise prügi veo eest, olgugi et korter osteti 30.12.
imus, miks ta ei esitanud oma korteri ümberplaneerimise projekti hageja juhatusele kooskõlastamiseks, kuna omavoliliselt ühendas köögi rõduga, millega on suurenenud köetav pind korteris. Eesti Projekti 2006.a D. M. kuuluva korteri ümberplaneerimise esilehelt nähtub, et see on võetud vastu 13.01.2006 edasiandmiseks hageja (esimehele) esinaisele loetamatu allkirjaga. Seega on ebausaldusväärne eelmärgitud tõend, kuna põhikirja p 3.2.14 pidi D. M. olema juhatuse nõusolek korteri ümberehitamiseks. KÜ 13.04.2007 teistkordne üldkoosolek on põhjendatult püstitanud
imuse D. M. loa puudumisest korteri ümberehitamiseks. Lepingu alusel ostis kostja 30.11.2005 vaidlusaluse korteri ja detsembris-jaanuaris tehti korteris remonti. Tunnistaja D. M. ütlustest nähtuvalt hakati jaanuaris 2006.a remonti tegema. Ühes toas vahetati ukse koht, pandi lodžale aknad ja tehti põrandale elektriküte, samuti vannitoas on põrandal elektriküte. Lodža ja toa vahel ust ei ole. Remonti tehti siis, kui saadi projekt. Tunnistaja väitel andsid nad projekti hagejale, nemad ei andnud remondi tegemiseks nõusolekut. Korteris vahetati tapeedid, sanitaartehnika, parkett laminaadi vastu. Nii tunnistaja D. M. kui kostja on kinnitanud, et tegid 2006.a korteris remonti. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole tekitanud hagejale sealhulgas suuregabariidilist prügi väljavedu. Kostja võttis õigeks, et korterist remondi ajal kõrvaldati tubade ja köögi kilpparkett. Kostja seletusest nähtuvalt ta ei tea, kuidas parkett välja viidi, olgugi et parkett oli lume peal. Abikaasa korjas väljas prahti, mis tekkis parketi väljaviimisel. 2008.a ja 2009.a paisutati arveid suuregabariidilise prügi väljaveo eest, kuigi neil ei olnud suurt prügi. Parketiga tegeles abikaasa. Ventilatsiooni ei ole puhastatud. A. A. seletusega on leidnud kinnitust, et talle helistasid XXXXXX XXX XX maja elanikud, kes nägid, kuidas kostja viskas põranda tükid korteri aknast alla. Kostja poeg pani ehitusprahi kelgu peale ja viis prügikonteineri juurde. Prügi äravedu on väga kallis. Prügiveofirma esitas arve, mis oli 9 suur, siis juhatus otsustas nõuda kostjalt ühe m3 eest ühes ja ühe m3 suuregabariidilise prügiveo eest teises kuus. Hagejal puudub info, et keegi teine võttis need parketitükid endale. A. A. nägi ise, et parketitükid olid konteineri juures. Kostja viis parketitükke kahel korral, üks kord 1 m3 ja teine kord 1 m
lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja tasumata majandamiskulud 23 299,65 krooni ja viivis 9 804,47 krooni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Alates 01.10.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt 23 299,65 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused 6. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei aktsepteeri väidetavat võlasummat (põhivõlg ja viivis). Kostja on vaielnud vastu hageja esitatud asjaoludele, järeldustele, põhjendustele, tõenditele jm, millistest pidavat tulenema järeldus kostja võlgnevuse kohta hageja ees. Vastuhagi oli põhjendatud. 11 Kohtuotsusest ei selgu, kas kohtul oli, arvestades kostja märgitut seoses ventilatsiooniga, alust pidada hageja seadusliku esindaja seletust selle kohta, et E. M. puhastab vastavalt ventilatsiooni, usaldusväärseks või mitte. Kohtuotsusest ei ka selgu, miks peaks sel juhul kostja tasuma täielikult hooldus- ja/või remondifondi makseid, kui ühistupoolset teenust, töö tegemist (korrastamist) selle osas vastu ei õnnestu saada. Samuti pole kohtuotsuses vastatud kostja
imusele, miks ei võiks valgustus töötada juba siis, kui seda mõistlikult vaja on. Kohtuotsusest ei nähtu, miks peavad ülemistel korrustel elavad isikud taluma mustust, samas kui hageja elamu hoolduseks soovib igakuiselt raha saada. Kohtuotsuse põhjal on arusaamatu, kuidas saab mõni kostja vande all antud seletus (lause) olla paljasõnaline, teades, et seletuse näol on tegu tõendiga. Kohtuotsusest järeldub, et kohus tegi kindlaks, et tunnistajana ülekuulatud V. C. kõnealusel koosolekul ei osalenud, kuid on sel juhul arusaamatu, milline on kohtu järeldus selles, mis asjaoludel kajastub selle isiku allkiri selle koosoleku juurde käival allkirjade lehel. Kohus pole võtnud seisukohta selles, kas tegemist oli tema allkirja võltsimisega. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3 on vastuolus TsMS §-ga
lg-le 3 on korteri omandaja kohustatud tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulud ja maksed. Sama sätestab hageja põhikirja p 2.3 (I kd, lk 46). Lisaks oli eelnevalt selle eluruumi omanikuks kostja abikaasa D. M.. Maakohus leidis õigesti, et kostja on kohustatud täitma korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid.
lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud.
¹ lg 1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu mõtteliste osade majandamise jooksvate kulutuste katteks kõik maksed juhatuse poolt määratud kuupäevaks. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse 13 liikme omanduses oleva korteriomandi mõttelise osa suurusest. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt on KÜ liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus korteriomandite reaalosade eest elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja tähtajaks. Põhikirja p 3.2.8 kohaselt tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilitamise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.2.9 kohaselt maksma ühistu poolt osutatud teenuste eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ja korras (I kd, lk- 47-48). Põhikirja p 5.3 kohaselt ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest korteriühistu kaudu. Nende maksete kohta peab KÜ eraldi arvestust. Ekslik on kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt puudub hageja juhatusel õigus määrata vee tarbimise määr nende korterite kohta, kuhu ei olnud paigaldatud veemõõdikut. Hageja juhatusel oli õigus lähtuda arvestuse tegemisel Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 36. Hageja on õigesti arvestanud kostjale aastal 2005 vee tarbimist kahele isikule, kuna see on kooskõlas asja materjalidega ja tunnistaja D. M. ütlustega. Kostja on 21.04.2006 hageja üldkoosolekul tõstatanud
imuse, miks esitatakse talle arve vee tarbimise kohta 2 inimese pealt, kuigi korterisse on sisse kirjutatud üks isik. Samal üldkoosolekul sai kostja vastuse, mille kohaselt oli juhatusele laekunud muuhulgas naabrite pretensioonid (et vett tarbis korteris tegelikult 4 inimest). Maakohus on vee tarbimisega seonduvat piisavalt analüüsinud ja pidanud nõuet põhjendatuks ka vee tarbimise eest esitatud arvete osas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on oma nõuet tõendanud, esitades hageja üldkoosoleku otsused, majanduskavad ja juhatuse aruanded hagetava perioodi kohta. Kostja on ise käitunud vastuoluliselt- s.t väites, et tema poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsused on tühised, on ta ise kuni aastani 2008 otsust korrektselt täitnud. Apellant on väitnud, et osadel arvetel ja nende parandustel puudub kuupäev ja seega ei ole need vastavuses raamatupidamisseaduse nõuetega. Ringkonnakohus leiab, et kuupäeva puudumine ei ole selline puudus, mis annaks aluse jätta arve tasumata ja kohustustused hageja ees täitmata. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, mille ei 23.03.2005 üldkoosolekul on otsustatud korterelamu säilitamiseks võtta laenu tagastamistähtajaga 10 aastat ja otsustatud teostada elamu säilitamiseks vajakud remonttööd: katuse remont, maja nr 67 lõunaseina soojustamine, maja seinte vuukide täitmine, fonolukkude paigaldamine ja trepikodade välisuste vahetus. Hageja on tõendanud, et otsuses kajastatud elamu säilitamiseks vajalikud tööd on tehtud korteriühistu poolt võetud laenuraha eest. Kostja väide, et elamu katust ei ole remonditud, on ümber lükatud kostja abikaasa D. M. ütlustega, mille kohaselt mais- juunis 2005 seda tööd tehti. Vastavalt põhikirja p-le5.2 on hagejal osakapital, mis moodustub ühistu liikmete osamaksudest. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et talle on hageja tegevus seoses osakapitali suurendamisega arusaamatu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et hageja poolt osamaksu suuruse muutmine on toimunud kooskõlas seadusega, s.t üldkoosoleku pädevusse kuulub osamaksu suurendamine ja vähendamine. Osamaksu suurus määratakse võrdeliselt ühistu liikme korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega ja vastavalt põhikirja p-le 5.2 on osamaksu tasumine kohustuslik. Ekslikud on kaebuse väited, mille kohaselt ei ole hagejal võimalik otsustada üldkoosolekul osamaksu suuruse muutmist, hageja selline õigus tuleneb põhikirja p-st 6.2.5 (I kd, lk.63). 14 Ekslik on apellandi väide, et hagejal puudus alus esitada talle arve suuregabariidilise prügi äraveo eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja tema abikaasa XXXXXX XXX XX-X korteris remondi, mille käigus viskasid nad ära suuregabariidilist prügi ja ning hageja tellis prügiveoks transpordi. Hageja õigus nõuda kostjalt kulutuse hüvitamist tuleneb hageja põhikirja p 3.2 alap-st 6, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma juhatuse poolt kindlaksmääratud elamu majandamise jooksvate kulutuste, s.h prügiveo eest. Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on kostjale teenust osutanud või vahendanud, kuid kostja on saadud teenuste eest jätnud tasumata hagis nõutud summas. Laenuraha tagastamine toimus ühistu üldkoosolekul otsustatud korras ja suuruses. 23.03.2005 üldkoosolekul otsustati remondifondi makse suurus ja see sisaldas laenumakset 2 krooni/ m² kohta, mille alusel esitati korteriomanikele arved. Hilisematel üldkoosolekutel on otsustatud remondifondi maksete suurust muuta. Kostja koosolekul vastuväiteid sellele ei esitanud. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et talle esitati ebaõigesti erinevas suuruses arve antenni kasutamise eest aastatel 2007 ja 2008. Maakohus on otsuses põhjendanud, et erinevuse antenni määra arvutamisel tingis see, et 2007 kasutas antenni 141 korterit, kuid jaanuaris 2008 140 korterit. Ekslik on apellandi väide, nagu ei tohiks ühistu koguda ühistu liikmetelt veemõõtjate taatlemistasu, sest selline õigus on hagejal
Samuti on kohtuotsus põhjendatud ja tugineb tõendite igakülgsel hindamisel osas, milles kohus rahuldas hagi kostja poolt tarbitud, kui hagejale tasumata vee arvete osas. Hageja tõendas oma väiteis korteris elavate isikute arvu, tarbitud veekoguse määramise osas. Kuna vee tarbimist arvestab hageja mõõdiku näidu järgi ja hageja põhikirjas puudub regulatsioon vee arvestamise puhul, kui mõõdikud puuduvad, siis juhindus hageja Tallinna Linnavalitsuse 2.02.1992 määrusest nr 36 „Vee tarbimisnormid tarbija poolt kulutatud või tänavakraanidest võetud veekoguse määramiseks veemõõtjate puudumisel“ ning tarbimist arvestas hageja juhatus elanike arvust lähtudes. Kostja poolt vee tarbimist on arutatud ka üldkoosolekul ja asjas leidis tõendamist, et kosja abikaasa ei paigaldanud oma korterisse veemõõtjat tahtlikult abieluvara jagamise tõttu eelmise abikaasaga. Kostja on põhjendanud perioodilise ettemaksete mittetasumist sellega, et ta ei ole saanud teenust või on saadud teenus olnud ebakvaliteetne. Maakohus on põhjendatult jätnud esitatud väited arvesse võtmata. Õige on, et perioodiliste ettemaksete (tariifide) suurus kinnitatakse korteriühistu üldkoosolekul, millel vastuvõetud otsused väljendavad ühistu liikmete ühist tahet. TsÜS § 67 lg 2 järgi on üldkoosolek mitmepoolne tehing ja korteriühistu liikmed on selles tehingus ühisvõlausaldajad, kes võivad nõuda korteriühistult kohustuste täitmist ainult ühiselt üldkoosolekul. Seega ei saa kostja rakendada hageja suhtes individuaalselt VÕS § 101 lg-s 1 loetletud õiguskaitsevahendit, s.t keelduda oma kohustuse täielikust või osalisest täitmisest, s.t keelduda võlgnetava summa tasumisest ja jätta üldkoosoleku otsuse täitmata. Samuti ei ole kostjal võimalik teha nn tasaarvestust talle väidetavalt tekitatud kahjuga, kuna hageja ei ole sellega nõustunud ja on esitanud kostjale vastuväited. Vastuhagi väidetava kahju hüvitise saamiseks esitatud ei ole. Maakohus on õigesti jätnud 30.09.2008 esitatud vastuhagi, milles kostja taotles 23.03.2005 hageja üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamist, rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Kohus on poolte vande all antud seletusi hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ja tuvastanud, et üldkoosolekul oli kvoorum olemas, üldkoosolek toimus ja vastuvõetud otsused olid seaduslikud. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et talle on väidetavalt teatavaks saanud, et allkirju võltsiti, et koosolekule kogunenud rahvas läks laiali, hääletust ei toimunud ja otsuseid vastu ei võetud jm. Kostja väide, et üldkoosolekul laenu võtmist ei arutatud, ei ole kooskõlas tõenditega. Seisuga 23.03.2005 oli korteriühistu liikmeks D. M., kostja abikaasa, kes osales koos kostjaga vaidlustatud ühistu üldkoosolekul ja nad said teada koosoleku 15 otsustest vahetult. Hageja on õigesti viidanud asjaolule, et kostjad tasusid kahe aasta jooksul makseid remondi, hoolduse ja laenu tagastamise eest. Hageja poolt esitatud andmeid tasutud summade kohta (II kd lk. 192) ei ole kostja vaidlustanud. Maakohus ei ole rikkunud vastuhagi menetlemisel kaebuses väidetud menetlusnorme, on kostja taotluste rahuldamata jätmist põhjendanud kooskõlas seadusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise maakohtule. Menetluskulude jaotus vastab TsMS § 162 lg-le 1 ja on õige. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Ele Liiv 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.