TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-110 Otsuse kuupäev 18.10.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Jaak Toome kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pens

§ 28lg 2 p 3 tunnistati Riigikohtu 30.

septembri 2008. a otsusega kehtetuks tagasiulatuvalt. Kolleegium on väljendanud seisukohta, et pärast seda, kui pension on ümber arvutatud edasiulatuvalt, pole esmaste õiguskaitsevahenditega enam võimalik vältida kahju, mis seisneb selles, et pension jäeti ümber arvutamata tagasiulatuvalt. J. Toomele väidetavalt tekitatud kahju seisnebki selles, et talle määratud pension jäeti ümber arvutamata tagasiulatuvalt. Kolleegium on asunud seisukohale,

§ 612

üheks eesmärgiks on tagada pensionärile õigus suuremaks ümberarvutatud pensionile, s.o tagada suurema pensioni saamine arvates päevast, mil jõustub asjakohane seadus või seaduse säte. Seega ei välista võlaõigusseaduse § 127 lg 2 J. Toomele väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on halduskohtu otsuse ja ringkonnakohtu otsuse tühistanud RPKS § 612 ebaõige kohaldamise tõttu ning otsustanud saata asja Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab väidetavat kahju, mis seisneb selles, et J. Toome pensioni ei arvutatud

1. septembrist 2008 ümber tagasiulatuvalt, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega. Eeltoodut arvesse võttes on kohus määranud kohtumäärusega 19.03.2010 (asja menetluse jätkamise kohta ) uuesti läbi vaadata kaebaja taotluse osas, mis puudutab väidetavat kahju, mis seisneb selles, et J. Toome pensioni ei arvutatud
2. septembrist 2008 ümber tagasiulatuvalt, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega. Kohus on nõudnud vastustajalt uue kirjaliku seletuse kaebuse kohta ning andnud vastustajale võimaluse kohtuväliselt asi ise läbi vaadata. 09.04.2010 on vastustaja esindaja saatnud kohtule kirjaliku seisukoha, milles leitakse , et Jaak Toome avalduse lahendamine on kohtuväliselt võimalik. Oma kaebuse täienduses 15.04.2010 on kaebaja märkinud, et kahju tekkimise all on kaebaja mõelnud pensioniameti otsust nr. 31851, millest tuleneb saamata jäänud pension. Kaebaja on märkinud ka asjaolud, millest tulenevalt on ta kahju arvutanud (tl. 227). Kaebaja ei nõustunud menetluse lõpetamisega, seonduvalt sellega , et pensioniamet on uuendanud pensioni ümberarvestamise menetluse seonduvalt Riigikohtu 11.03.2010 otsusega 3-3-1-2-10 ning otsustanud maksta tagasiulatuvalt alates 06.11.2005 kaebajale välja ajavahemiku 06.11.2005 kuni 29.09.2008 eest saamata jäänud pensioni 5308 krooni. Kaebaja on märkinud, et tema jaoks on menetlus lõppenud, kui tema kontole on laekunud 15.000.- krooni , millega saab korvata osakese kaebuses märgitud suurimast tekitatud kahjust – Eesti purilennukoolile tekitatud kahjust. Kaebaja on nõudnud jätkuvalt moraalse kahju ja materiaalse kahju hüvitamist, kuna kaebaja arvates tulnuks pensioniametil hüvitada kaebajale põhiõiguste rikkumisega tekitatud moraalset kahju. Kaebaja leiab jätkuvalt, et tema inimväärikust on alandatud, elukoha puutumatuse ning au ja hea nime teotamise eest nõuab kahju hüvitamist. Kohtuistungil toob kaebaja välja asjaolud, et teda on pensioniamet jooksutanud , sundides teda arhiividest dokumente tooma, mistõttu oli ta sunnitud töölt puuduma ning tööandja on teda seetõttu töölt vallandanud. Oma töökoha kaotamisega seonduvalt nõuab kaebaja kahju samata jäänud töötasu eest. Kaebaja on väitnud, et seonduvalt töökoha kaotamisega, on kaebaja pidanud lahkuma ka oma elukohast, millega on rikutud elukoha puutumatuse sätet ning kaebajale on sellega tekitatud korvamata kahju ning tema inimväärikust on alandatud ning au ja head nime on teotatud. Vastustaja on taotlenud jätta kaebuse mittevaralise kahju nõudes rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et kohtud on tuvastanud, et mittevaralise kahju puhul puudub avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus ning puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nimetatud asjas on ka kohtud oma seisukoha öelnud ning Riigikohtu otsusega ei ole mittevaralise kahju nõude osas kohtulahendit tühistatud. Kaebaja pension on ümber arvestatud vastavalt Riigikohtu lahendile ning kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka on arvestatud sõjaväeteenistuse aeg tagasiulatuvalt arvates 06.11.2005 ning makstud välja saamata jäänud pension 5308.- krooni. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et pensioniamet ei ole kaebaja suhtes süüliselt käitunud, arhiivides käimist tööajal ei saa panna pensioniametile süüks, kuna arhiividest saab nõuda dokumente ka kirjalikul teel, pensioniametil on abistav funktsioon dokumentide väljanõudmisel. Dokumentide esitamise kohustus lasub isikul endal. Kohtu seisukohad: Kohus kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud asja materjalidega , asub seisukohale, et kaebus mittevaralise kahju nõudes ei kuulu rahuldamisele. Pärast Riigikohtu kohtuotsust haldusasjas 3-3-1-2-10 , millega on tühistatud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus Riikliku Pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 612 ebaõige kohaldamise tõttu ning asi on saadetud uueks läbivaatamiseks halduskohtule osas, mis puudutab väidetavat kahju , mis seisneb selles, et Jaak Toome pensioni ei arvutatud 30.09.2008 ümber tagasiulatuvalt, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega, on halduskohus vaadanud uuesti selles küsimuses asja läbi Riigikohtu halduskolleegium on 11.03.2010 otsuses nr. 3-3-1-2-10 asunud seisukohale,

§ 28lg 2 p.

3 tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt Riigikohtu 30.09.2008 otsusega. Seega on pensioniamet kohtumenetluse käigus asunud seisukohale, et Jaak Toome pensioni saab ümber arvutada arvates 06.11.2005 ning arvata tema kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg 23.11.1962 kuni 21.08.1965 pensioniõigusliku staaži hulka arvates 06.11.2005, see on ajast, mil kaebajale on määratud esialgselt vanaduspension (otsus nr. 31851-1 14.02.2006). Pensioniamet on kohtumenetluse käigus teinud otsuse nr. 7802 26.04.2010, mille kohaselt on otsustatud arvestada Jaak Toome pensioniõigusliku staazi hulka sõjaväeteenistuse aeg 23.11.1962 kuni 21.08.1965 tagasiulatuvalt alates 06.11.2005 ning on otsustatud maksta Jaak Toomele välja ajavahemiku 06.11.2005 kuni 29.09.2008 eest saamata jäänud pension 5308.krooni. Seega on pensioniamet välja arvutanud ja välja maksnud saamata jäänud pensioni J. Toomele tagasiulatuvalt, arvestades sõjaväeteenistuse aega. Pensioniamet on teinud ajavahemiku 06.11.2005 kuni 29.09.2008 eest saamata jäänud pensioni summa arvestuskäigu ning saanud kogusummaks 5308. krooni, mis on kaebajale välja makstud. Kaebaja materiaalse kahju nõue on täidetud. Eeltoodu alusel on kaebaja saanud pensioniametilt positiivse lahenduse ning kaebajale on välja makstud saamata jäänud pension, kuid kaebaja on soovinud menetluse jätkamist ning ei nõustunud menetluse lõpetamisega, nõudes jätkuvalt mittevaralise kahju hüvitamist. Siinkohal puudus kohtul võimalus menetluse lõpetamiseks ning kohus määras uue kohtuistungi aja , et välja selgitada kaebaja tahe. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et pensioniameti süü tõttu on ta töölt vallandatud, kuna oli sunnitud töö ajal käima arhiivides pensionistaaži tuvastamise dokumente otsimas , seoses töö kaotusega on kaebaja kaotanud ka oma eluaseme ning pensioniamet on kaebaja inimväärikust alandatud ning tema head nime ja au riivanud seonduvalt kaebaja suunamisega arhiividesse ja dokumentide väljastamisega. Sama nõudega on kaebaja pöördunud kohtu poole ka esialgselt (tl.99) ning halduskohus ja ringkonnakohus on jätnud kaebuse rahuldamata. Riigikohus on kohtulahendi 3-3-1-2-10 p. 8 oma seisukohas väljendanud, et kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, mis puudutavad J. Toome esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ega korda neid põhjendusi. Seega on kaebaja poolt välja toodud asjaolud, mis puudutavad mittevaralise kahju hüvitamist, saanud jõustunud kohtulahendi ning selles osas puudub vajadus uuesti seisukoha võtmiseks. Kohtud on asunud seisukohale, et mittevaralise kahju nõude puhul puudub haldusorgani tegevuse õigusvastasus ning süüline käitumine ning puudub alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole haldusorgan rikkunud. Kohus pidas võimalikuks antud asja lahendada kohtuotsusega, kuigi kohtumenetluse käigus on vastustaja lahendanud kaebaja suhtes saamata jäänud pensioni väljaarvestamise ja väljamaksmise küsimuse , mis oleks võimaldanud menetluse lõpetamist kohtumäärusega, kuid kaebaja soovis jätkuvalt asja menetlemist. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks