VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-63313
- augustil 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad V M hagi N G vastu abielu lahutuse nõudes 15 000 (viisteist tuhat) krooni Hageja: V M (sünd XXX, elukoht XXX) Kostja: N G (Na G, sünd XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) Hagimenetlus 04.08.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Kostja
- Rahuldada V M hagi täies ulatuses.
- Lahutada V M ja N G abielu, mis on registreeritud Peterburi Linnavalitsuse Perekonnaseisuameti Valitsuse Abielupalee nr 1 poolt 22.12.2002 (kanne nr 6574).
- Pooltel säilitatakse perekonnanimena pärast abielu lahutamist vastavalt ”M” ja ”G”.
- Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Tsiviilasi nr 2-08-63313 Viru Maakohtu 04.08.2009 otsus Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 29.09.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 1, eesti keeles tl-l 18) pooled abiellusid 22.12.2002 ning elasid koos kuni 2003.a maini. Abielust on XXX sündis laps – tütar T, kes elab koos emaga Narvas. Kostjal on Eestis uus perekond. 2003.aastast on lõppenud poolte nii abielulised kui ka majanduslikud suhted. Varalisi vaidlusi ühisvara jagamiseks ei ole. Lapsega puudutatud vaidlus on lahendatud. Elatis mõistetakse välja Leningradi oblasti Lomonossovi rajooni 52 kohtujaoskonna käskkirja asjas nr 20-18/2008 alusel. Hageja palub lahutada poolte abielu ning arutada hagiavalduse läbi hageja kohalolekuta. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 29.09.
- Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni, seega antud tsiviilasja hind on 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja vastusenõue 29.06.2009 isiklikult kätte, kuid hagiavaldusele ei vastanud. KOHTUISTUNG 04.08.2009 kohtuistungile hageja ei ilmunud, palus hagiavalduses vaadata asja läbi ilma tema osavõtuta. Kostja seletas kohtuistungil, et poolte abielu- ja majanduslikud suhted lõppesid 2005.a novembris, kuna 2003.a ja 2005.a nad koos sõitsid veel hageja sugulaste juurde külla. Kostja seletas, et elab koos oma tütrega ja vanematega, uue perekonda tal ei ole. Poolte suhete halvenemise põhjuseks oli see, et nendega koos elas hageja täisealine poeg, kes kuritarvitas alkoholi ja hageja tasus tema eest kõige eest. Kostja nõustus hagiga ja ka leiab, et perekonna taastamine on võimatu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2
(4)Tsiviilasi nr 2-08-63313 Viru Maakohtu 04.08.2009 otsus Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte vahel Peterburi Linnavalitsuse Perekonnaseisuameti Valitsuse Abielupalee nr 1 poolt 22.12.2002 registreeriti abielu (kanne nr 6574) ja pärast abielu sõlmimist jätsid abiellujad oma endised perekonnanimed. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega I-AK № 647604 (tl 2, 24 ja tõlke eesti keelde tl-l 25). Samuti on leidnud tõendamist asjaolu, et poolte abielust on 20.06.2003 sündinud tütar T M. Nimetatud asaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0261023 (tl 3). Kohus tuvastas poolte väidetega, et abikaasad elavad erinevates riikides, laps elab koos emaga Eesti Vabariigis, hageja elab Vene Föderatsioonis. Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poolt on hagejalt mõisteti hageja kasuks elatis (alimendid) poolte tütre ülalpidamiseks. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted on lõppenud hageja väitel alates 2003.a maist, kostja väitel 2005.a novembrist. Hageja peab abielu taastamist võimatuks, kostja ka on sellega nõus. Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus, tutvudes hagiavalduse põhjendustega, kuulates ära kostja seletused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud vähemalt peaaegu 4 aastat tagasi. Pooled elavad lahus, erinevates riikides. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja ka soovib abielu lahutada, poolte abielusuhted lõppesid 4 aastat tagasi, pooled elavad erinevates riikides, ei tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei muutunud oma perekonnanimi abielu sõlmimisel, seega nendel säilivad nende perekonnanimed. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-08-63313 Viru Maakohtu 04.08.2009 otsus Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)